Jump to content
E-sigareti foorum
Sign in to follow this  
Comp

TC- ehk temp control

Recommended Posts

Ok, olen loll ja tahan teada kuidas kaitseb mind TC? millline temp valiida ja miliist mahla kasutades? Olen mina loll, või tehakse mind lolliks? Dryburne, ma ei saa, sest olen liiga kaua kasutaja olnud ja väldin neid. Mis veel? Andke tuld!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jaapanis tehti e-sig uuring. Leiti, et e-sig aur sisaldab 10x rohkem formaldehüüde kui analoog ( formaldehüüd - suht mürgine aine - kes tahab täpsemalt googeldab).
See on see sama uuring millest ka meie meedia ja poliitukud pasundasid. Hakati siis uurima kuidas selline tulemus saadi.

 

Ja see saadi siis nii, et CE4 clearole lasti peale 5V ja imeti sealt 5mini jooksul korduvalt  (facep). Kes on CE4 kasutanud teab sellise koormusega CE4 kärssab igast otsast. Ehk siis tõestati tegelikult ära see, et dry hit on suht koht kahjulik. Kui ma nüüd ei eksi siis VG'st sai kõrgel tembil formaldehüüdi ..... aga kust ma lugesin ja kas see nii on pole kindel.

TC välistab selle, et algaja oskamatusest ja kogenud kasutaja kas hajameelusest või seadme vea tõttu saab dry hiti ehk hunniku mürki. Dry hiti mitte saamine on aja küsimus ... kunagi see juhtub kõigiga. Ega see üks dty hit nüüd tõenäliselt suurt kahju ka tervisele väga ei tee aga kuna seda on võimalik vältida siis ma ei näe põhjust miks enda tervisest hooliv tark kasutaja seda ei peaks tegema. Kui temp kontroll oleks kõgil seadmetel oleks vastastel ka üks koht vähem kust kinni hakata.
TC on umbes nagu turvavöö autol ... mõni võib rääkida, et pole kunagi avariid teinud aga see ei tähenda, et seda ohtu ei ole. Lisaks on ka mugav, võid rahulikult paagi kuivaks tõmmata.

Seega algajatele peaks kindlasti TC seadmeid soovitama ja selgitama ka mis on oht kui TC kontrolli pole - hind muidugi hetkel :twisted: .

Mis puutub nüüd mahlade käitumist kõrgetele temperatuuridel siis see uuring on hetkel käimas. Dr. F. on vihjanud, et mingit jama on leitud aga seda on võimalik vältida. Mis kus täpsemalt selgub siis kui see avalikuks saab. Sinna maani saab ainult SPEKULEERIDA ja loogiliselt oletada, et mingid mahla komponend kõrgel temperatuuril võivad probleeme tekitada. Seega ei oska ma sulle comp kahjuks öelda mis on mahla safe temp ja millest see oleneb.
Cotton wicki safe temp peaks olema 315c ... see on siis DNA40 ülemine piir kus cotton ei kärssa ja ka mahlaga loodetavasti midagi ei juhtu.

Seega Comp seni kuni saa dry hitti ei saa on PRAEGUSTE teadmiste põhjal kõik OK.... aga samas seni kuni avariid ei tee pole ka turva vööd vaja :D.


 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Äkki tekivad pahad ained mitte ainult dry hitiga, vaid juba selle temperatuuriga, mida saab kõrgemate wattidega. Pean silmas juba seda, kui hakkab söestuma vedelik küttekehale, ehk siis kõik see, mida me praegu kogeme. Kui aga TC ei lase sellelgi suurt juhtuda, siis on ju eriti hästi :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma sain Dr. F'i jutust pigem aru, et asi ei ole niivõrd dry hitis, kui mingil temperatuuril enne seda. Tuntavat dry hitti on lihtne vältida, aga enne aitab TC. Tuleb jah uuringutulemused ära oodata. Siiski julgen juba praegu TC-le suurt ja tähtsat tulevikku ennustada. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhjalikult uurinda pole jõudnud, mõtted rajanevad vaid nädalasele TC kasutamisele. Niklile viisin üle 3 RBA-d – KF 3.1 (0,15 Ω), KFL v2 (0,12 Ω) ja Squape R (krt seda takistust teab, pendeldab vahemikus 0,22-0,35 Ω, peab nädalavahetusel lahti katkuma ja vaatama, kas saab paika). Seadistustena 20-25 W ja 180-200° C. Revolutsioonilist hüpet kvaliteedis ei ole täheldanud, kuid kasutuskogemus pole üldse paha. Aur on kogu tõmbe vältel ühtlane, „mahlasem“ ja jahedam (mitte et jahedamat poleks võimalik ilma TC-ta saavutada).

Mida teevad coilid-wickid Kayfunide sees ei oska praegu öelda, pole veel lahti kiskunud. Squape omad on hetkel küll väga OK (mingi 4-5 paagitäit läbi aurutatud). Loodan ise, et TC kasutamine pikendab wicki eluiga ja vähendab saasta kogunemist traadile, aga vara veel oma kogemuste põhjal seda väita. Pole veel traati puhastanud ja eks näis millal seda vaja, kuidas see õnnestub ja kuidas ajakulule mõjub.

Ülaltoodud TC võrdlus kiirusehoidikuga on näitlikustamise seisukohalt väga hea, ainus vahe on selles, et see püsikiirus saavutatakse väga kiiresti. Viivitus tõmbe alguses on praktiliselt olematu. Ma ei väida, et TC puudumisel see viivitus nt 1,2 Ω kanthali juures midagi häirivat oleks. Räägime ju ikkagi vaid mingist sekundist või pigem selle murdosast.

Samuti nagu Oldile, on mullegi dr Farsalinose kirjutistest kumama jäänud võimalikud probleemid, mis võivad tuleneda kõrgetest temperatuuridest (suurtest võimsustest). Mitte et ma selle pärast pabistaks (pärast 35 aastat analoogi nooruslikke puhtaid kopse nagunii tagasi ei saa :( ), aga ülimad, võimalikke piire kompivad ekstreemsused pole nagunii minu jaoks. Eks aeg näitab, kas TC-st saab standard, jääb see niššitooteks või vajub ajaloo hämarusse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

PG keemispunkt on 190 C ja VG keemispunkt on 290 C. 280 C pealt hakkab VG eraldama akroleiini, mis on mürgine aine.

 

 

Too jaapanlaste test, Dr. F mainis miskit ka, et vedelik oli mingi nurgatagune ja ainult tolle vedelikuga tulid ebamäärased tulemused. Teiste vedelikega oli asi korras.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja ega TC iseenesest wikkimise probleeme ei lahenda. Vedelikku peab ju ikka peale saama. Arusaamine, et mingi jama on, võtab mõned mahvid kauem aega ...

Share this post


Link to post
Share on other sites

TC = VW :)

 

Kui autoga võrrelda, siis see oleks nagu kiirusepiiraja, mootori võimsusest aga sõltub kiirendus ehk lubatud tippkiiruse saavutamiseks kuluv aeg.

 

Veel võib näiteks tuua mikrouuni, mille nuppude juures on liha, kala jne ikoonid, mitte võimsus ega temperatuur, sest igal tarbijal pruugi neist numbritest abi olla.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lõpptulemusena kindlasti, aga mis puutub siia siis nikkel?

Arvata võib, et puhas metall käitub stabiilsemalt kui mõni sulam (Kanthal on raua-kroomi-alumiiniumi sulam). Hõbeda peale tegemine aga oleks tarbijale tsipa kulukaks muutunud :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Esiteks pean mainima, et ei räägi omast kogemusest, aga kunagi kui TC modid lähevad odavamaks, siis kindlasti soetan endale. Üks analoog tuli veel seoses autodega meelde, see on pöörete piiraja, et sa ei laseks mootorit kotti. Umbes sama on ka TC. Teoorias peaks wick kauem säilima ja ka coil ei tohiks nii mustaks minna, sest ei lasta "kärssama". Teiste kogemusest olen veel lugenud, et tõmme on ühtlasem, algusest lõpuni.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rohkem kui 2 kuu TC kasutamise järel t§desin, et tagasi vanale pole enam võimalik minna. Vahe on liiga suur. 

Nimelt otsustasin lõpuks oma esimese satsi kiibi RMA-tada uue vastu. Ja ajada see kuuke vana mehhi/evikuga läbi.

Päevagi ei pidanud vastu ja juba õhtuks võtsin spezzilt uue rdna ligi. :idea:

 

Mis on parem? Kõik on parem- aur, maitse, lihtsam/kiirem RTA ehitamine, puhtam ja kuivem tunne.

 

AGA kõik need näitajad on SUBJEKTIIVSED.

Nii et kui on kõva veendumus, et mehh see ainuke ja see õige -> siis nii ongi

/kuni kahtluseuss seda veendumust ära ei riku :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rohkem kui 2 kuu TC kasutamise järel t§desin, et tagasi vanale pole enam võimalik minna. Vahe on liiga suur. 

Nimelt otsustasin lõpuks oma esimese satsi kiibi RMA-tada uue vastu. Ja ajada see kuuke vana mehhi/evikuga läbi.

Päevagi ei pidanud vastu ja juba õhtuks võtsin spezzilt uue rdna ligi. :idea:

 

Mis on parem? Kõik on parem- aur, maitse, lihtsam/kiirem RTA ehitamine, puhtam ja kuivem tunne.

 

AGA kõik need näitajad on SUBJEKTIIVSED.

Nii et kui on kõva veendumus, et mehh see ainuke ja see õige -> siis nii ongi

/kuni kahtluseuss seda veendumust ära ei riku :D

Mil moel see RTA ehitamine lihtsam/kiirem on ? Coili tegemine nikkeltraadist või ?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, see et nikkel on pehme tegelikult hõlbustab coili keeramist, kui oled sellega juba harjunud. Teiseks on ta libe ja vatt jookseb hästi + mustus tuleb ka päris hästi maha. Peamine on see et ei pea eriti oomidega ennast nikastama - parasjagu keerdusid (7-10) ja automaatika teeb ülejäänu

Share this post


Link to post
Share on other sites

Torkan 3mm pulga (millega ka keeran) läbi ja harjan vana hambaarjaga voolava kuuma vee all. Peenemat tehnutti ei viitsi..

Kui enam puhtaks ei lähe nii, keeran uue lihtsalt. 2-3 korda saab kindlasti puhastada, oleneb muidugi ka vedelikust.

Kasutan kaneeli palju ja see saastab rohkem. Samas õuna või virsikuga võib coil kaua kesta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nõustun eelkõnelejatega, et lihtsam ja muretum on elu TC'ga, lisaks veel kasutusmugavus Dripperiga, ma ikka kippusin unustama ja dryhitti saama.

Delta ja iStick toimivad ka hästi, aga ebaühtlasemalt kui TC'ga seade. Squape R suudab takistust hoida küll ja kõigub max 0,02 ohmi peale seda kui ehitamise selgeks sain :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja kui keegi ei taha siis ei aita ei faktid ega loogika. 

Mina ka siin kohal lõpetan peaga vastu seina jooksmise ... valus on.

EDIT: kui uus uurimus valmis sab siis proovin uuesti :D :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse
Sign in to follow this  

×
×
  • Create New...