Ossinovskile e-sigarettide piiramise lahenduse pealt HIV leviku tõkestamise ettepanek:
Kondoomidele lisada aktsiis
Kondoomid panna leti alla
Keelata ära maitsestatud kondoomid
Selle tulemusena raskeneb kondoomide kättesaadavus ja need pole nii atraktiivsed noortele. Järelikult seksitakse vähem ja HIV levib ka vähem.
Tere kallid kaasveipijad
Pole ammu enam siin käinud ja seetõttu tahaks teha ametliku pöördumise.
Alustasin suitsetamist püsivalt mingi 15 aastasena. Ja seda viljelesin järjepanu, kuni oma 31´se sünnipäevani.
Olin proovinud erinevaid variante ja vahendeid loobumiseks, kuid tulutult.
3 aastat tagasi aga sain endale korralikuma EGO komplekti ja tänu sellele algasid toredad seiklused e-suitsu maailmas.
Tahan tänada kõiki, kes olid sellel pikal kuid maitsval teel mulle kaaslaseks.
Eriliti tahaks tuua välja Jeebust, Walci, Militaari, Spezzi.
Tänan teid
Nüüd pmt olen juba kolmandat kuud nikotiini vaba ja tasapisi enam ei mäleta, et lihasmälu tasandil tahaks isegi veipida.
Kindlasti, jään ma seda tegema, kasvõi seltskonna mõttes, vahel.
Kuid see elu etapp, on minu jaoks läbi.
Lisaks, palun, vabastada, mind moderaatori staatusest ja anda see teatepulk edasi.
Olen läinud, kuid ei unusta seda fantastilist veiparite kommuuni!
SIGA JA KÄGU EI PANDA ÜHTE PATTA: Nõuame täna meediale ja Riigikogule saadetud avalikus kirjas, et praegu muudetavas tubakaseaduses ei võrdsustataks e-sigarette tavasigarettidega. Soovime, et muudatustega kaasneks avalik arutelu, et sotsiaalministeerium korraldaks huvigruppidega arvestamiseks ümarlaua ja et võetaks arvesse viimase aja teaduslikke uuringuid.
MOD-l endal pole viga, küll aga tasub mõelda, kas sul ikka on kolme akuga MODi vaja ehk kas kavatsed tõepoolest üle 100W võimsuse juures veipima hakata. Kui ei kavatse, siis soovitaks pigem midagi pisemat ja kergemat võtta.
Midagi ei tundu! Nüüd peab organiseeritult tegutsema. Selle filmi sisu pole meile, veipijatele, ilmselt uudiseks. Sinna oleks oluline saada poliitikuid, ajakirjanikke ja veipimise vastaseid. Seda filmi peaks nägema suitsetajad ja kõik muud inimesed, kes veipimisest midagi ei tea. See on kõige olulisem.
E-sigaret päästab miljoneid elusid – kas tõde või vale?
Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Liana Kurg ei ole kunagi suitsetanud. Ka ei ole ta tõmmanud ega tõmba e-sigaretti.
Aga just e-sigarettide teema on pannud ta oma varasemaid konspekte täiendama.
Tänavu suvel peeti Poolas rahvusvaheline nikotiinikonverents (Global Forum of Nicotine), millest võttis osa ka Liana Kurg ning kus astusid üles kardioloogid ja tervisedendajad. Oma kogemustest rääkisid veel need veipijad ehk e-sigareti tõmbajad, kes on nüüdseks suitsetamisest loobunud.
«E-sigaret ärritab inimesi. Selle kahjulikku mõju võrreldakse tavasigareti mõjuga,» teab Liana Kurg. «Aga kui asuda otsima selle kahjulikkuse tõestuseks fakte, siis neid napib. Pigem leiad vastupidist.»
Liana Kurg viitab Inglismaa rahvatervise raportile (Public Health England Report 2015) ning sel kevadel avalikkuseni jõudnud kuningliku arstide kolleegiumi (The Royal College of Physicians) tõenduspõhisele uurimisraportile, mis väidab, et e-sigaret on 95 protsenti tervisele ohutum võrreldes tavasigaretiga.
Liana Kurg viitab ka oma kõrval istuvale abikaasale Ingmar Kurele, kes oli kiindunud suitsetaja 12 aastat ühtejutti. Kuni päevani umbes kuus aastat tagasi, mil ta asus tõmbama e-sigaretti. Üsna pea märkas ta, et pärast elektroonilise vidina kasutama hakkamist kippus suitsupakk taskusse ununema. Praeguseks on mees suitsetamisest loobunud ning kasutab aina väiksema nikotiinisisaldusega e-vedelikke.
Ingmar Kurg kommenteerib ise, et tegelikult ei plaaninud ta tubakast loobuda. Ta ostis endale e-sigareti vaid sellepärast, et ta ei tahtnud halva ilmaga õues tossutamas käia.
«Viimase pärissuitsu tegin vist viis aastat tagasi, kadus kuidagi ise ära see suits ...» märgib Ingmar Kurg.
Liana Kurg tunnistab, et ka tema meelest oli e-sigaret tol ajal kaheldava väärtusega asjake, millest keegi midagi täpselt ei teadnud.
«See nägi välja nagu pliiats, auras nagu suits ... Ilmselge, et sigareti aseaine,» meenutab ta. «Aga siis – oma mehe pealt näen, et inimene loobub tasapisi suitsetamisest. Mul ei ole enam aastaid kodus olnud seda hirmsat suitsuhaisu!»
Trendikas ajaviide
Kas e-sigaret ei meelita suitsu vastu huvi tundma siiski uusi inimesi?
Iga uus asi tekitab uudishimu, nõustub Liana Kurg, aga viitab uuringuile, mis näitavad, et nende veipijate hulk, kes ei ole kunagi suitsetanud, aga jäävad pärast e-sigareti proovimist seda kasutama, on väike – 1,3 protsenti.
Ta lisab, et lastele ja noortele tuleb e-sigaretist rääkides algusest peale öelda, et see on abivahend ainult suitsetajaile ning selleks, et nad suudaksid paremini maha jätta tubakatoodete tarbimise.
«See on tervisedendusliku töö tegemise koht,» ütleb ta.
Ingmar Kurg ei varja, et kuulub e-sigareti müüjate ja kasutajate liitu ning võitleb oma kogukonnaga selle eest, et tõde maa peale saabuks. Et Eestis ei laiendataks tavasigarettide kasutamise piiranguid e-sigarettidele, et e-sigarettidele ei lisataks aktsiisimaksu.
Ere näide on ta sõnul Inglismaa, kus on viimaste aastate jooksul suhtumist e-sigarettidesse kardinaalselt muudetud.
«Kuninglik arstide koda lausa soovitab e-sigarette suitsetajaile, riigil ei ole aktsiisi lisamise mõtteid,» märgib ta.
Inglismaa riikliku statistika alusel kasutas 2015. aastal e-sigaretti 2,2 miljonit inglast, kellest selleks aastaks on suitsetamisest loobunud 836 000 inimest ehk 38 protsenti.
Ingmar Kurg jagab hea meelega veel iseenda e-sigareti kogemust.
«Mu maitsemeel ja lõhnataju tulid tagasi. Hommikune köha kadus,» meenutab ta. «Edaspidi märkasin, et saan trepist hingeldamata üles, jaksan rattaga sõita. Suitsupakk lihtsalt ununes taskusse.»
Liana Kurg toob näite nikotiinikonverentsil näidatud dokfilmist «Billion Lives», milles üks mittesuitsetajast Ameerika dokumentalist oli asunud uurima, miks on suitsetamisest nii keeruline loobuda. Miks inimesele ei aita lausest: jäta lihtsalt maha, ära tõmba? Statistikat appi võttes arvutab filmi autor, kui palju inimesi sureb Maal järgmise saja aasta jooksul tubakatarvitamise tõttu, ja pakub välja, et kui e-sigareti piirangud kaotada, võiks miljard neist pääseda.
Kas päriselt süütu?
E-sigareti aur ei ole aga siiski puhtalt veeaur ning olenevalt tootest võib see sisaldada nikotiini ja teisi toksilisi aineid. Kirjanduses on märgitud ka, et veipimise tulemusena satub õhku mürgist ühendit formaldehüüdi, mida seostatakse vähi tekkega.
Liana Kurg viitab nikotiinikonverentsil kuuldud Briti professorile Linda Bauldile, kes manitses kõiki artikleid lugedes kasutama tervet mõistust, kuna uuringud võivad olla kas kallutatud või ebasobiva metoodikaga tehtud.
Näiteks esmases eksperimendis, kus leiti kardetud formaldehüüde, kasutati e-sigarette viisil, mis ei ole veipija seisukohast tavapärane.
Soojenduselement kuumutati laboritingimustes üle võimsusega, mida reaalselt ükski e-sigareti kasutaja päriselus ei tee – tekkis kõrbenud mahvi efekt.
«Samamoodi võiksime väita, et röstsaias leiduvate kemikaalide tõttu on see söömiskõlbmatu – kuumutame saia seni, kuni see on täielikult kõrbenud. Aga me ei söö ju kärsanud saia,» toob näite Ingmar Kurg. «Samamoodi ei saa tõmmata kärssama läinud e-sigaretti!»
Ka oli selles uuringus jäetud märkimata fakt, et kui e-sigarette kasutatakse ettenähtud võimsusel ja küttekehasid ei jäeta kuivaks, formaldehüüdi ei teki.
Tõsi, e-sigarettide aurust on leitud teisigi ohtlikke ühendeid. Aga kui ühikuid võrrelda, siis tavaline õhk ruumis või tänaval võib olla mitu korda saastatum kui e-sigarettidest tulev aur.
Ka Tartu ülikoolist leiab Liana Kure sõnul uuringu, kuidas käituvad ripsepiteeli rakud katseklaasil, kui need valada üle e-sigareti vedelikuga. Tulemused näitasid, et vedelik avaldas rakkude ainevahetusele kiiret mõju ning need surid. Liana Kurg palus kommentaari Kreeka ühe südamekirurgia keskuse arstilt Konstantinos Farsalinoselt, kes märkas, et tolle katse doosides oli nikotiini kontsentratsioon ülisuur, seda ei tohtinuks võrdsustada päriseluga.
Liana Kure meelest räägivad e-sigareti kahjulikkusest valjul häälel sageli need, kes ei ole seda teemat uurinud, ka tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Nad tunnistavad, et nad täpselt ei tea, aga märgivad ikka – muidugi on see kahjulik.
«Jah, visuaalselt sarnaneb e-sigaret tavasigaretiga, see ärritab! Aga selle sisu on muud, sarnanedes rohkem veeauru sissehingamisega dušikabiinis kui suitsetamisega,» ütleb ta.
Näiteid selle kohta, kuidas veipija innustab suitsetajaid tubakast loobuma, leiab igapäevaelus kaugelt rohkem kui see, mille Ingmar Kurg oma kogemusest jutustas.
Ja paradoksaalne on, et seni teatakse vaid üht head vahendit, mis suurepäraselt tubakast loobuda aitab.
See on: ära iial hakka suitsetama!
Millest koosneb e-sigaret?
• E-sigaret on elektrooniline akudel töötav seade, mida kasutatakse mitmesuguseid maitse- ja lõhnaaineid sisaldava auru sissehingamiseks.
• Elektrooniline sigaret koosneb aurustist ehk kuumutist ja akust. Aurusti asub korpuses ning see täidetakse spetsiaalse vedelikuga.
• Aurustis olev küttekeha kuumutab vedelikku ning muudab selle auruks.
• Aur on suitsuvaba, ei sisalda tõrva, vingugaasi ega muid ohtlikke ühendeid, mis tekivad tavasigareti põlemisel.
• Väljahingatavas aurus on
95 protsenti vett, 0,03 protsenti propüülglükooli,
3,7 protsenti glütseriini ja alla ühe protsendi nikotiini.
• E-sigareti tarvitamise kohta on kasutusele võetud uus sõna – veipimine, inglise keeles veiping, pärit sõnast aur (vapour).
Allikas: Liana Kurg
Arvamus
Sigareti asendamine e-vidinaga toob näilise tervisekasu
Anneli Sammel,
TAI mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja
Maitsestatud tubakatooteid kasutavad väga paljud noored ning sama tendentsi võib näha e-sigarettide puhul. Kui e-sigareti tõeline eesmärk oleks tõesti võõrutus sigaretist, siis ei peaks see maitsema nagu kummikomm.
Lisaks on e-sigaret tehnikavidin, mille komponentidest kokkupanemine, patarei tugevuste katsetamine ja e-vedelike segamine on muutumas omamoodi hobiks.
Kuna suitsetamine on nooremale generatsioonile aina vähem ja vähem atraktiivne tegevus, vajab e-sigaret turundamiseks uut ja jõulist imagot ning selleks on välja arendatud lausa oma sõnavara – e-sigareti tõmbamine ehk veipimine, e-sigareti nimetamine pliiatsiks hookah pen. See kõik distantseerib seda tegevust tavalisest suitsetamisest.
E-sigareti ainuke võimalik eelis nikotiinasendusravi või tablettravi ees on ravisoostumus ehk see, et suitsetajale meeldib rohkem asendada üks suitsetamine teisega kui võtta ravimeid või kanda nikotiiniplaastrit.
Paraku tulemustes vahet ei ole.
Uuringutes, kus on võrreldud eri meetodeid ja suitsetamise mahajätjate osakaalu, on leitud ka vastupidine seos – e-sigareti suitsetajad jätavad isegi väiksema tõenäosusega suitsetamist maha kui teiste meetodite kasutajad.
Kokkuvõttes ei ole e-sigareti ja olemasolevate, palju ohutumate suitsetamisest loobumise meetodite vahel suudetud ühest erinevust leida.
Tõsi, on leitud, et e-sigareti tarvitajad vähendavad tõmmatud tavasigarettide hulka ehk siis asendavad osa sigarette e-sigaretiga. Sellise tegevuse tervisekasu on näiline. Lisaks lõpeb sigaret kindla arvu mahvide järel otsa, e-sigaret unub paljudel aga tundideks suunurka.
E-sigarettide vedelikest on leitud nii raskemetalle kui ka vähemalt 20 kantserogeenset ainet. E-sigareti tarvitamisel eralduvad aerosoolid tekitavad samuti oksüdatiivset stressi, mis omakorda põhjustab nii kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust kui ka vähki. Samuti on leitud, et nikotiini sisaldav e-sigareti aerosool on kopsude rakkudele sama toksiline kui sigaretisuits, suurendades vastuvõtlikkust mitmetele kopsuhaigustele.
Mõne e-sigareti suitsetamisel saab ohtlikke peenosakesi isegi rohkem kui tavasigaretist. Mürgiste ainete loetelu on e-sigaretis lühem kui tavasigaretis, kuid kogused on sarnased.
Nii on tavasigareti ja e-sigareti tarvitamist võrreldud 12. ja 9. korruselt allakukkumisega – kui mingi lävend on ületatud, siis pole üksikutel korrustel enam vahet. Eriti käib see südame- ja veresoonkonnahaiguste kohta, mille puhul ei esine üksühest suhet doosi suuruse ja haigestumisriski vahel.
Nii ei aita ka «ainult üks sigaret päevas» suitsetamine olulisel määral riske maandada.
Kindlasti tasub skeptiliselt suhtuda uuringutesse, mida avaldatakse e-sigareti tootjate veebilehtedel ja eelistada teaduskirjanduse andmebaase.
E-sigareti molekulaarbioloogilistest mõjudest avaldas kokkuvõtva artikli juunikuu Eesti Arstis doktor Alan Altraja.
Seal on e-sig osa lõpus lause, et hingatakse sisse jahutusvedeliku aure või midagi sellist. Saatsin palve see ära võtta koos põhjendustega... artikli autor aga lisas hoopis tsitaadid - natuke ootamatu oleks seda teadnud oleks veel argumente viilinud.
rohe reacted to old in Üks artikkel
rohe got a reaction from vandura in Asjad, mis päeva päikeseliseks teevad ehk rõõmustage südames
rohe got a reaction from Spezz in Asjad, mis päeva päikeseliseks teevad ehk rõõmustage südames
rohe got a reaction from old in Asjad, mis päeva päikeseliseks teevad ehk rõõmustage südames
rohe got a reaction from Levia.ee in Asjad, mis päeva päikeseliseks teevad ehk rõõmustage südames
rohe got a reaction from Erki Paet in Üks artikkel
rohe got a reaction from Maitsev Aur in Üks artikkel
rohe got a reaction from kasper in Üks artikkel
rohe got a reaction from kivi3 in Üks artikkel