EMTA

Sellega tuli meelde, et mul sai 20 märts seitse aastat e-pläru peal oldud. Kuhu see aeg küll nii kiiresti on kadunud? 
 
Teisest küljest jälle, ma tegin 2 pakki päevas enne. Kui liita juurde pidudel minev suurem kogus, siis võiks umbes sellise arvutuse teha 3 euri pakk, 6euri päev, 2500 aasta, 18 000 seitse aastat. Kas mul on see papp taskus nüüd, võite isegi arvata, et ei ole, siiani vilistab ainult tuul seal.  Aga meeldiv on mõelda selle peale nii

Michael Mosley investigates the dramatic rise in e-cigarettes. They're everywhere these days, but what does the latest scientific research on them reveal? Michael reveals what e-cigarettes are really doing to your health. Are they really better for you than cigarettes? What is actually in them? Is passive vapour harmful? And can they really stop you from smoking? Michael meets some of the scientists around the world studying them, asks a group of volunteers to try to give up smoking regular cigarettes using them, and even takes up 'vaping' himself, smoking an e-cigarette every day for a month to see the effects on his own health - no easy task for such a committed non-smoker. 
 
http://www.dailymotion.com/video/x4tdj5n_e-cigarettes-miracle-or-menace-horizon-2016_fun

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Sääsed olid seal karvased ja mehised, mitte nagu eesti tavalised pinisevad harkjalad. Kui ikka londi naha alla lükkas, oli ka kõvematel meestel tegemist, et naeratust säilitada ja mitte tilgad püksis nutma puhkeda. Karmimatel juhtudel ei tekkinud sääsehammustusest mitte tüütu sügelev kupp vaid kohest esmaabi vajav lahtine luumurd. Tol päeval kui me sinna kohale ilmusime, oli eelmisest peost jäänud üks eriti väsinud vennike seltskonnast maha ja tukkus nüüd kenasti laua taga. Lähemale jõudes märkasime, et ainult pea tukkuski veel, ülejäänud keha olid sääsed juba pintslisse pistnud. Õhtuks oli ka pea oma teed läinud, või õigemini lennanud. Öösel ärkasin selle peale üles, et kaks kohalikku sääske krõmpsutasid puu otsas savisaare sääreluud. Ei teagi mis pärast nad sellest siiani jagu polnud saanud, vist sattus eriti puine tükk. Enivei, ma kolisin seepeale keldrisse magama, lükkasin krambi uksele ette ja värisesin seal koos surmahirmus rottidega. Õnneks olin targu kaasa haaranud ühe pudeli rummi. Jõmisesime siis seal kambaga kuni rotid end täis kaanisid ja 'Püha ööd' laulma hakkasid. Selle laulujoru saatel ma uinusingi, ühes käes rumm ja teises kärbsepiits või õigemini metallist sapöörilabidas, sest kärbsepiitsa efektiivsust ma arusaadavatel põhjustel ei usaldanud. Aga too troopiliste sääskede pudel pildil, oli hommikuks taotud nii auklikuks nagu sõelapõhi ja kogu sisu sääskede poolt ära joodud. Tänu sellele saime me sealt elusana tulema, et kohalikel oli järgmine päev pohmakas meie kaasa toodud troopilisest joogist. Viimane kokkupuude nendega oli enne ärasõitu, kui üks neist ärkas ja lalisedes meie poole tiirutas. Haarasin maast puulõhkumispaku, viskasin raiska sellega. Minu üllatuseks püüdis ta paku kinni ja ... Oeh,  oleks aga aega, ma võiksin teile vesta lugusid mis seal kõik juhtus ja te ikka ei usuks, et see kõik võib sündida ühest lahedast koosviibimisest, ühel suvisel nädalavahetusel, meie imesid täis kodumaa äärealadel.

Põhimõtteliselt edastati mulle kokkutuleku ametlik kava mille ma teile nüüd edastan...
 
1. Reede õhtul kui esimesed saabujad on kohal, avatakse õlled.
2. Mitte sittagi ei mäleta.
3. Koju minek.

Põhimõtteliselt edastati mulle kokkutuleku ametlik kava mille ma teile nüüd edastan...
 
1. Reede õhtul kui esimesed saabujad on kohal, avatakse õlled.
2. Mitte sittagi ei mäleta.
3. Koju minek.

Ta eksib . 
Laager näeks välja sedasi 
päev 1
joomine mõni vajub ära
Päev 2
Joomine ,mõni tõuseb ülesse võtab kohe peale
Päev 3
Joomine , minnakse külapeale kaineid autojuhte otsima 
 
Kokkutulek
päev 1
kõik ujuvad kokku mingi kellaaeg, joovad söövad lähevad magama, EMTA joob ära poolese viina ning ajab kõik ülesse otsides hapukurgipurki
Päev 2
tõustake süüakse Vilistaja keerutab coile kõik vaatavad aga sittagi aru ei sa ,Matakass targutab kõrval . õhtu juuakse käidakse saunas minnakse magama ,EMTA joob ära poolese viina ning ajab kõik ülesse otsides hapukurgipurki
päev 3 
kõik on väsinud tahavad koju ,EMTA viib taara ära ja ostab endale purgi hapukurki ning joob ära vedeliku kellegile ei anna . Fakk
Sitaks lahe oli jälle.

Kui juba gruppidega liitumise peale asi läks, siis kutsuks ka teid ühe laheda grupiga liituma. Me teeme seal ka igasugu trikke ja aurame niisama. Suurim tähelepanu aga on suunatud siiski tuleviku poole kuid mitte vähem tähtis ei ole ka õppimine vanadest vigadest. Me ei mõista kunagi kedagi hukka kui keegi midagi valesti teeb ning oleme alati teineteisele toeks. Ma olen üsna kindel, et paljud teist ei ole leidnud veel oma õiget gruppi kuhu liituda ja kus te võiksite end vabalt tunda. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis võtke aga julgelt ühendust telefonil  529 9955. Julgustuseks, juhul kui te veel kahtlete, siis meil on ka pisike koduleht valminud, kus me oma tegemisi tutvustame... http://aaestonia.com

Kui juba gruppidega liitumise peale asi läks, siis kutsuks ka teid ühe laheda grupiga liituma. Me teeme seal ka igasugu trikke ja aurame niisama. Suurim tähelepanu aga on suunatud siiski tuleviku poole kuid mitte vähem tähtis ei ole ka õppimine vanadest vigadest. Me ei mõista kunagi kedagi hukka kui keegi midagi valesti teeb ning oleme alati teineteisele toeks. Ma olen üsna kindel, et paljud teist ei ole leidnud veel oma õiget gruppi kuhu liituda ja kus te võiksite end vabalt tunda. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis võtke aga julgelt ühendust telefonil  529 9955. Julgustuseks, juhul kui te veel kahtlete, siis meil on ka pisike koduleht valminud, kus me oma tegemisi tutvustame... http://aaestonia.com

Kui juba gruppidega liitumise peale asi läks, siis kutsuks ka teid ühe laheda grupiga liituma. Me teeme seal ka igasugu trikke ja aurame niisama. Suurim tähelepanu aga on suunatud siiski tuleviku poole kuid mitte vähem tähtis ei ole ka õppimine vanadest vigadest. Me ei mõista kunagi kedagi hukka kui keegi midagi valesti teeb ning oleme alati teineteisele toeks. Ma olen üsna kindel, et paljud teist ei ole leidnud veel oma õiget gruppi kuhu liituda ja kus te võiksite end vabalt tunda. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis võtke aga julgelt ühendust telefonil  529 9955. Julgustuseks, juhul kui te veel kahtlete, siis meil on ka pisike koduleht valminud, kus me oma tegemisi tutvustame... http://aaestonia.com

Kui midagi perse läheb äriga, siis fie juurde tullakse koju lusikaid lugema.

Kui midagi perse läheb äriga, siis fie juurde tullakse koju lusikaid lugema.

Sellega tuli meelde, et mul sai 20 märts seitse aastat e-pläru peal oldud. Kuhu see aeg küll nii kiiresti on kadunud? 
 
Teisest küljest jälle, ma tegin 2 pakki päevas enne. Kui liita juurde pidudel minev suurem kogus, siis võiks umbes sellise arvutuse teha 3 euri pakk, 6euri päev, 2500 aasta, 18 000 seitse aastat. Kas mul on see papp taskus nüüd, võite isegi arvata, et ei ole, siiani vilistab ainult tuul seal.  Aga meeldiv on mõelda selle peale nii

Sellega tuli meelde, et mul sai 20 märts seitse aastat e-pläru peal oldud. Kuhu see aeg küll nii kiiresti on kadunud? 
 
Teisest küljest jälle, ma tegin 2 pakki päevas enne. Kui liita juurde pidudel minev suurem kogus, siis võiks umbes sellise arvutuse teha 3 euri pakk, 6euri päev, 2500 aasta, 18 000 seitse aastat. Kas mul on see papp taskus nüüd, võite isegi arvata, et ei ole, siiani vilistab ainult tuul seal.  Aga meeldiv on mõelda selle peale nii