Jump to content
E-sigareti foorum

Ahti Mänd

Tavakasutaja
  • Postitusi

    112
  • Liitus

  • Viimati külastas

  • Tagasiside

    0%

Reputation Activity

  1. Like
    Ahti Mänd got a reaction from spinna in A Billion Lives, PÖFF'il, 16.11.2016-17:45/18.11.2016-16:00 Solarises ja 20.11.2016 20:30 Cinamon (Tartu)   
    Trancefly,
     
    Jah, e-sigaret on küll tavasuitsust  95% ohutum, isiklikult pean koguni 100% ohutumaks ja kirjutasin kunagi ka selle pealkirja all vastava artikli, kuid sellest teadmisest lihtsalt ei piisa. Viimaste aastate vältel on mul ikka vägagi paljude inimestega tekkinud debatte e-sigareti teemal ja küllap on neid olnud piisavalt ka siinsetel foorumlastel. Aga kui sa oponendile ei oska midagi muud öelda, et et e-sigaret on 95% ohutum, lõpeb debatt enne kui ta alatagi saab ning teadmatuses olev inimene jääbki harimata ning oma tavasuitsude juurde.
    Dokumentaalfilmide olemuseks ongi mitmekülgselt analüüsiv ning hariv materjal, mille vaatamise järel peaks inimene saama suhteliselt põhjalikud teadmised konkeetsest valdkonnast, vastasel korral ta ei olegi dokumentaalfilm, vaid midagi, millele pole võimalik nime andagi, mis ta on. Selles mõttes „Miljad elu“ dokumentaalfilmiks ei klassifitseerugi.
    Aga ma olen muidugi oma ligemale 60 eluaasta jooksul kogenud ülemaailmset nähtust, et märkimisväärsel hulgal inimestel, sisuliselt enamikul lihtsalt puudub nii kriitikameel kui ka analüüsivõime, nad lepivad ja rahulduvad vähesega, mistõttu maailm ongi selline nagu ta on – ja hullemaks läheb.
  2. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Scuall in Murjamite kodustamine   
    Lihtsalt täienduseks...
    Saksamaa statistikaameti andmeil oli Saksamaa 82 miljonist elanikust 2007. aastal hilississerändajaid 15,5 miljonit ehk 19%. Sisserändajate soodsa ealise koosseisu tõttu on aga näiteks 35% Berliini kooliõpilastest ja 40% sündivatest lastest sisserändajate järeltulijad. Samas on 40% tänastest 40–45 aastastest kõrgharidusega sakslannad lastetud.
    Asi pole teisiti ka Saksamaa naaberriikide pealinnades. Kopenhaagenis moodustavad sisserändajate lapsed viiendiku, Pariisis kolmandiku ja Londonis poole sündidest. Laias laastus toimub ülejäänud Euroopas sama. Edasi rehkendage ise...
     
    Aga võin ka puust ja punaselt lähituleviku ette maalida:
    Kui europiidne rass nii Vanas kui Uues Maailmas ei loobu enesehävituslikust tendentsist: negatiivne iive, multikultuursuse propageerimine, anarhiani küündiv kõikesallivus etc, siis 21.sajandi lõpuks on latiinod üle võtnud kogu Põhja-Ameerika, moslemid Euroopa ja Venemaa Euroopa osa ning  Hiina Venemaa Aasia osa.
    Üheks maailma jõukeskuseks kujuneb Hiina, kelle tänane rahvaarv on 1,3 miljardit ja kuna ta on loobumas Hiinas vihatud 1-lapse-poliitikast, siis sajandi keskpaigaks nende arv kahekordistub.
    Teiseks maailma jõukeskuseks kujuneb aga islamimaailm, keda tänases maailmas on samuti veidi üle miljardi ning kelle arvukus samamoodi sajandi keskpaigaks kahekordistub. Kuigi põhilised islamiriigid on Afganistan, Albaania, Alžeeria, Bangladesh, Bosnia, Egiptus, Indoneesia, Jordaania, Iraan, Iraak, Kosovo, Liibüa, Malaisia, Maldiivid, Nigeeria, Pakistan, Palestiina, Saudi Araabia, Somaalia, Sudaan, Süüria, Türgi, Usbekistan, liidab Islamikonverentsi Organisatsioon OIC juba 55 riiki, mis tähendab, et islam on kolonsatsiooni maailmas juba oluliselt laiendanud.
    On muidugi tõsiasi, et Wall Streeti kuningate ja EL tippude järeltulijate näol püsib europiidne rass analoogiliselt tänaste Euroopa vürstiriikide (Andorra, Liechtenstein, Luksemburg, Monaco)  näol edasi, kuid mitte kuigi kaua.
    Endastmõista puudub vajadus prognoosida, milliseks aga kujunevad Hiina ja islamimaailma vahekorrad 22.sajandi maailmas.
  3. Like
    Ahti Mänd got a reaction from reinolen in Jaanid tulemas, jagage enda šašlõki retsepte!   
    Liha peab seisma marinaadis enne küpsetramist vähemalt kaks ööpäeva, tavapärasest äädikast tuleb igal juhul hoiduda, äädikas on šašlõki surm.
    Marinaad on iseendast lihtne paari kilo liha kohta üks väike pudel sojaõli, tunde järgi soola ja pipart, kuid mis põhiline, ca 3 sidruni mahl sisse pigistada...
    Šašlõki kõrvale pakutavat vapustavat sibulasalati saladusi pole õigus avaldada, see on abikaasa suguvõsa  hiidvana retsept, mida pärandatud põlvest põlve...
  4. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Spezz in Jaanid tulemas, jagage enda šašlõki retsepte!   
    Liha peab seisma marinaadis enne küpsetramist vähemalt kaks ööpäeva, tavapärasest äädikast tuleb igal juhul hoiduda, äädikas on šašlõki surm.
    Marinaad on iseendast lihtne paari kilo liha kohta üks väike pudel sojaõli, tunde järgi soola ja pipart, kuid mis põhiline, ca 3 sidruni mahl sisse pigistada...
    Šašlõki kõrvale pakutavat vapustavat sibulasalati saladusi pole õigus avaldada, see on abikaasa suguvõsa  hiidvana retsept, mida pärandatud põlvest põlve...
  5. Like
    Ahti Mänd got a reaction from bonne in E-sigaret on absoluutselt ohutu   
    Viimasel nädalal on kartellimeedias avaldatud kümmekond artiklit e-sigarettide kahjulikkuse kohta, kus avaldatud seisukohtadest on ilmselgelt näha, et autorid pole vaevunudki eelnevalt kodutööd ära teha, s.o. endale selgeks teha, mida e-sigaret endast tegelikult kujutab. Taoline käitumine viitab ilmselgelt eelnevalt kokkulepitud elluviidavale ametlikule propagandale, seda enam, et paljude tõele mittevastavate arvamuste eesotsas on olnud Toompea okupatsioonivalitsuse sotsiaalminster Taavi Rõivas. Põhjust ei tule kaugelt otsida – e-sigareti geomeetriliselt kasvavat populaarsust maailmas arvestades kuivab tubakaaktsiisist laekuv raha kokku, mis Eestis on mõeldud riigiasutuste ebanormaalselt paisuvate eelarveaukude täitmiseks.
     
    Alustuseks
    tuleb viimase aja kartellimeedias avaldatud valede ümberlükkamiseks rõhutada, et e-sigaret on lihtsalt elektrooniline seade, mille abil on võimalik suitsetada erinevaid vedelikke – seega e-sigaret iseendast ei saa kujutada põhimõtteliselt mitte mingisugust ohtu. Taavi Rõivase ja & loogika järgi on ka tavaline pesunöör tervisele ohtlik, sest selle abil on võimalik inimesi üles puua. Kas kuulutame pesunööri tervisele kahjulikuks ja keelame pesukuivatamise ära?
    E-sigaret leiutati abivahendiks aitamaks loobuda suitsetamisest seni kasutusel olnud nikotiiniplaastrite ja -nätsude kõrvale. Ja ime küll, kui viimaste toime abivahendina oli sisuliselt nullilähedane, siis e-sigaret osutus koheselt ülimalt tõhusaks abivahendiks neile, kes soovisid suitsetamist maha jätta. Valutuim tee selleks oli alustuseks nikotiini sisaldavate vedelike kasutamine – kangemast lahjemani kuni lõpuks 0-vedelikuni välja. Tänaseks on maailmas e-sigareti abil suitsetamise maha jätnud kümned miljonid inimesed.
     
    Vedelikest
    Siia ongi koer maetud. Põhiküsimus seisnebki selles, milliste vedelikega e-sigarette täita. Selles mõttes võib e-sigareti abil ka tappa, kui clearosse kallata tsüaniidi ning üritada seda suitsetada. Võltspropaganda asemel e-sigarettide kahjulikkuse kohta on vaja vaid teha piisavalt selgitustööd e-vedelike kohta, mida on ohutu tarvitada, sest selles valdkonnas turul pakutav on piltlikult öeldes seinast seina. Nii nagu Venemaalt tuleb Eestisse sisse ebakvaliteetseid haisvaid salasigarette ja kahtlase väärtusega salaviina, mille tagajärjel on esinenud palju surmajuhtumeid, tuleb sealt sisse ka sala-e-vedelikke, mis põhjustavad tervisehäireid (peavalu vms.). Kuid mis sellest rääkida, kui isegi Eestis eksisteerib ametlikult e-sigaretipoode, kuhu võib vabalt sisse jalutada ning süüdimatutelt kaupmeestelt etanooli sisaldavaid e-vedelikke osta.
    Kindlad kaubamärgid selles valdkonnas on Liqua ja Liquid kvaliteetsed ja tervisele ohutud e-vedelikud, mis USA Tervishoiuministeerium on ametlikult tunnistanud tervisele kahjutuiks.
     
    Uuringuid
    on tehtud piisavalt palju, et tõestada e-sigareti tarvitamise kahjutut olemust, tingimusel, kui kasutada kvaliteetseid e-vedelikke. Ruumi kokkuhoiu mõttes mainime siin vaid kahte olulisemat:
    Teaduslike uuringute käigus on leitud, et sigaretisuits sisaldab üle 4000 kemikaali, millest sajad on tervisele ohtlikud – e-sigareti puhul jääb ainsaks n.ö. negatiivseks komponendiks nikotiin, kuid verre see praktiliselt ei jõua. Nimelt mullu kevadel avaldas prof. Thomas Eissenberg Virginia Commonwealth Ülikoolist oma uuringu tulemused, mis tõestavad, et e-sigareti kasutamisel pole inimene peaaegu üldse nikotiini kahjulikest omadustest mõjutatud. Ta mõõtis vere nikotiini taset testi eel, ajal ja kuni 45 minutit pärast toodete kasutamist. Tavaliste sigarettide suitsetamisel tõusis nikotiini tase veres järsult, samas e-sigarette tõmmates vere nikotiini tase vaevalt kõikus.
    Viimane põhjalik uuring avalikustati alles tänavu 8.augustil. Drexeli Ülikooli terviseprofessor Igor Burstyn´i avaldatud põhjalik uuring kinnitab, et e-vedelikes sisalduvad kemikaalid ei kujuta endast üldtunnustatud piirnorme ületavat ohtu ei kasutajate tervisele ega kõrvalolijaile. Uuringuga on võimalik tutvuda siin.
    E-sigareti kaitseks on sõna võtnud ka teised teadlased.
    Londoni Queen Mary ülikooli juhtiv suitsetamisest loobumise spetsialist professor Peter Hajeki hinnangul on esimest korda ajaloos tekkimas reaalne võimalus lahendada tubakaprobleem ja seda ilma valitsusepoolse sekkumise ja kulutusteta.
    Clive Bates, Briti heategevusorganisatsiooni ASH tegevusprogrammi „Suitsetamine ja tubakas“ endine juht ütleb, et e-sigaret võib säästa 21.sajandil sadu miljoneid elusid, kuid ainult tingimusel, kui Euroopa ja USA seadusandjad lõpetavad oma ristisõja e-sigareti vastu.
     
    Eesti tegelikud probleemid (e-sigareti asemel)
    Eesti Südameliidu andmetel sureb Eestis 60% inimestest südamehaigustesse...
    Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt läbi viidud uuringute alusel on stressis olevate inimeste hulk Eestis 87%...
    Statistika järgi sureb Eestis igal aastal vigastuste tagajärjel rohkem lapsi kui haigustesse, igal aastal on ca 7000 õnnetust, mis võivad lõppeda eluaegse invaliidsuse või surmaga...
    Statistika järgi on Eestis vastsündinute suremus Euroopa Liidu kõrgeim...
    Statistika järgi on Eesti laste suremus vähki Euroopa suurim...
    Statistika järgi ei saa osa eesti lapsi Eestis emakeelset haridust...
    Statistika järgi on Eesti maailmas tulesurmadelt teisel kohal...
    Statistika järgi on Eestis ravimitele allumatu tuberkuloos kasvanud 18 protsendini kõikidest teadaolevatest juhtumistest...
    Statistika järgi on Eesti liiklus Euroopas ohtlikkuselt kolmas...
    Eestis lahutatakse kolmveerand abieludest, mis on Eurooopa kõrgeim näitaja...
    Statistika järgi on Eesti maailmas tapmiste ja mõrvade osakaalu poolest kaheksas riik...
    Statistika järgi elab vaid 6 meest kümnest Eestis pensionipõlveni...
    Statistika järgi kuulub rahvusvahelisel skaalal Eesti suurema HIV-ohuga riikide sekka...
    Erinevate statistiliste näitajate poolest on Eestist emigreerunud 130 000 – 200 000 inimest...
     
    Kokkuvõtteks
    ohutu või mitte? Keskmise inimese üldlevinud arvamuse kohaselt pole e-sigareti kasutamine täiesti ohutu, kuna tema leiutamisest on liiga vähe aega mööda läinud, et tugineda pikemaaegsetele uuringutele, kuid igal juhul kordades ohutum tavasigaretile. Siiski ei pea ma seda tõsiseltvõetavaks argumendiks, sest kui pikka aega on siis „lõpliku tõe“ väljaselgitamiseks vaja? Mobiiltelefon leiutati veerand sajandit tagasi, kuid ikka veel ei vaibu vaidlused selle ohtlikkuse/ohutuse kohta. Kondoom leiutati rohkem kui 2000 aastat tagasi, kuid ikka ei peeta teda veel ohutuimaks vahendiks nakatuda suguhaigustesse etc.
    Isiklikult olen veendunud, et e-sigareti tarvitamine on absoluutselt ohutu. Miks?
    Sest me elame maailmas, kus teadlaste vastavate uuringute tulemusel tapab õhusaaste linnades iga aasta tuhandeid inimesi, me elame maailmas, kus toiduainete säilitusained on viidud keemiliselt tasemeni, et toodetakse juba 7-aastase säilivusajaga torte, etc, etc...
    Kui ma olin 14 aastane (seega siis 41 aastat tagasi) anti meile koolis kirjandi teemaks „Ma ei ela nii nagu vaja” tagamõttega, et inimene kirjutaks enesekriitiliselt umbes nii, et kahetseb mõnd üleannetust vms. Kirjutasin selle toona omamoodi: nimelt tõin välja objektiivsed põhjused, mille poolest on tervisele keeduvorst kahjulik ja mille poolest on piimatooted tervisele kahjulikud jne. umbkaudu paarikümne ühiku kohta. Kirjandi aga lõpetasin järgmiselt: „Kuna aga maailmas on veel vähemalt mitusada asja, mille kahjulikkusest ma veel teadlik ei ole, siis jääb mind piinama mõte, et ma ei ela nii nagu vaja.” Õpetaja vihastas ja kirjutas punasega alla: „Ei kuulu hindamisele.” Kirjandi mõte minu jaoks toona oli selles, et ei saa lihtsalt elada, kui pidevalt mõtelda, et see või teine asi on kahjulik. Ükski asi pole kahjulik, kui sellega ei liialdata.
    Lõppude lõpuks ei tea teadlased maailmas tänase päevani, mis vähki tekitab, teatakse vaid, mis selle tekkimist soodustavad. Küll aga teatakse juba pikka aega, mis aine paneb vähi mühinal kasvama – selleks on piimatoodetes leiduv kaseiin. Kõige rohkem leidub seda kohupiimas, mistõttu viimast kasutatakse isegi kaseiinvärvide valmistamiseks (booraks + vesi + kohupiim). See teadmine aga ei takista mind rõõmsalt päevast päeva 200g rosinakohupiima pakki mõnusalt ära nosimast.
     
    15.august 2013
     
    Ahti Mänd
     
    http://www.nommevalitsus.org/index.php? ... 55&lang=et
  6. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Maitsev Aur in Valimised - erakondade arvamused e-sigarettide kohta   
    Old: „Selleks, et valmistel valikut lihtsam oleks teha katsume siia kokku koguda, mida erakonnad ja nende liikmed asjast arvavad ja kes kuhu poole paati tahab vedada.
    Kirjutage, joonistage suhelge poliitikutega mis seisukohad neil on.“
     
    MA TEEN MODERAATORITELE ETTEPANEKU TEEMA LUKKU PANNA ning edasisest arutelust loobuda alljärgnevatel põhjustel.
    Esiteks muidugi sellel põhjusel, et kunagi põhimõtteliselt ei tohiks keegi langetada valimistel valikut ühe või teise erakonna kasuks vaid ühe kriteeriumi (antud juhul e-sigareti teema) alusel, vaid alati peab probleemile lähenema komplekselt, arvestades erakondade puhul nende tervikuid; teiseks  seetõttu, et olenemata tõsiasjast, kes Toompeal juhtoinaks on, reguleeritakse e-sigareti teema valitseva koalitsiooni poolt kompromisside kaudu nii või teisiti ära, ühelgi erakonnal ei saa olema kunagi niipalju võimu ainuotsuste langetamiseks ja kolmandaks muidugi ka seetõttu, et valikute tegemine valimistel on sügavalt iga inimese isiklik asi ning halvim, mida antud teema arendamine kaasa võib tuua, oleks teoreetiline kollektiivne pseudomõjutus.
    Kuid ajaloolist tagapõhja arvestades on ka teisi põhjusi, milleks on tänaste erakondade faktiline kujunemislugu – nimelt möödunud sajandi 80-ndate lõpus ja 90-ndate algul ei sündinud kodanikualgatuste korras uued poliitilised jõud, vaid toimus sisuliselt NLKP lagunemine fraktsioonideks ning ainudiktaator asendus kollektiivse diktaatoriga (tänase päevani). Kaasati muidugi uusi inimesi ning läbi noorteorganisatsioonide kasvatatakse neile järelkasvu nagu omal ajal oli ka komsomol NLKP taimelavaks. Ent nii või teisiti, algas 90-ndate algul seetõttu vaid demokraatia mängimine. Toonaste erinevate parteide (NLKP fraktsioonide) hilisemad pereheitmised (lagunemised, ühinemised, nimemuutused etc) on olnud vaid väline kosmeetika. Rahvas nimetab neid hellitades kartelliparteideks.
    Kõige seetõttu polegi viimase 25 aasta jooksul midagi paremuse suunas läinud, sest E(NS)V-d ei ole põhimõtteliselt võimalik paremaks muuta ning seetõttu pole 25 aasta jooksul ka ükski erakond ühtki oma valimislubadusi täitnud, neil pole see kunagi plaanis olnudki, mis omakorda muudab ka siinse arutelu mõttetuks.
     
    Valimistel osalemine pole lapsemäng, selleks on vaja kindlaid isiklikke poliitilisi veendumisi, vastutust oma otsuste tagajärgede pärast, mõõdupuuks isiklik südametunnistus, mitte aga valimine valimiste pärast, et see või teine erakond lubas seda või teist, mida reaalses elus niikuinii ei täideta, sest ühiskonnas puuduvad tingimused nende täitmiseks. Kes vähegi Eesti poliitmaastiku tunneb, teab väga hästi, et nn. kartelliparteid on ju sellised, et sisuliselt võta üht ja viska teist, vahet pole. Minu südametunnistus näiteks ei luba pakutavatest valida kahjuks mitte kedagi, seetõttu ei osale ka valimistel (viimati osalesin Eesti Kongressi valimistel), kuid mida keegi siinsetest foorumlastest otsustab, on tema ja tema südametunnistuse isiklik asi.
    Lõpetuseks kaks mõtlemapanevat dialoogi, mis iga mõne aasta tagant Eesti ühiskonnas järjekindlalt korduvad:
     
    Variant a)
    „Valimistel käisid?“
    „Käisin.“
    „Mis sa siis virised.“
     
    Variant
    „Valimistel käisid?“
    „Ei käinud“
    „Mis sa siis virised.“
     
    Lahendus? Piltlikult kõige pehmemalt öeldes restart, kuid selleks pole ühiskond valmis ning suure tõenäosusega ei saa ka kunagi valmis.
  7. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Pike in Jää hakkab vaikselt murduma   
    old,
    sorry, aga e-vedelik pole ei tubakas ega ka ravim. Kui analoogi otsida, siis on ta võrreldav... näiteks liköörikommidega, mis pole ei alkohol ega ravim, etc.
  8. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Pike in Jää hakkab vaikselt murduma   
    See on vist esimene artikkel Eesti meedias, kus e-sigaretti mutta ei tambita ja nähakse selle positiivset mõju tavasuitsetamisest loobumisel. Eks aeg ka juba. 
    Nüüd on siis aeg õigeid järeldusi teha. Kuna tubakaaktsiist laekuv raha üle maailma langeb samas tempos nagu rubla Venemaal, kavandatakse juba mõnda aega e-vedelikele kehtestada aktsiisi. Põhimõtteliselt oleks see aga vale otsus, sest selle kehtestamine läheks vastuollu viimase veerandsajandi üliaktiivse tubakavastase võitlusega maailmas inimeste tervise nimel. E-sigaret on ju loodud abivahendiks suitsertamisest loobumiseks. Ja kui inimene panustab tervisele, oleks ülekohtune teda veel aktsiisiga karistada.
     
    http://tarbija24.postimees.ee/3030141/teismelised-lahevad-ule-e-sigarettidele
     
  9. Like
    Ahti Mänd got a reaction from old in Jää hakkab vaikselt murduma   
    See on vist esimene artikkel Eesti meedias, kus e-sigaretti mutta ei tambita ja nähakse selle positiivset mõju tavasuitsetamisest loobumisel. Eks aeg ka juba. 
    Nüüd on siis aeg õigeid järeldusi teha. Kuna tubakaaktsiist laekuv raha üle maailma langeb samas tempos nagu rubla Venemaal, kavandatakse juba mõnda aega e-vedelikele kehtestada aktsiisi. Põhimõtteliselt oleks see aga vale otsus, sest selle kehtestamine läheks vastuollu viimase veerandsajandi üliaktiivse tubakavastase võitlusega maailmas inimeste tervise nimel. E-sigaret on ju loodud abivahendiks suitsertamisest loobumiseks. Ja kui inimene panustab tervisele, oleks ülekohtune teda veel aktsiisiga karistada.
     
    http://tarbija24.postimees.ee/3030141/teismelised-lahevad-ule-e-sigarettidele
     
  10. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Scuall in Kõrvalnähud   
    Unisus ja haigutamine on hapnikupuuduse esmased tunnused?????????????????????
    Ma vähe kahtlen selles väites, sest sellisel juhul peaksid ju eranditult kõik inimesed enne magamaminemist kannatama hapnikupuuduse all...
  11. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Scuall in Kõrvalnähud   
    Unustasin lisada, et alusta katsetustega puhta VG vedelikega, need on väga pehmed, Liqua on põhiliselt PG ja VG fifty-fifty, PG annab tugevama kurgulaksu ja on osadele inimestele vastunäidustatud. 
  12. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Jaan in WHO soovib e-sigarettidele kehtestada karmid piirangud   
    napoleon,
    mis mõttes liiga ahvatlevaks... kes tahab proovida, see proovib suitsu, narkotsi, e-sigaretti või kumminaist - ega kellelegi kätt ette ei pane ja igaüks ikka oma soovi kohaselt. WHO tahab keelata reklaami... aga ega narkotsi ju ka ei reklaamita, ometi nende tarbijate arv kasvab igal aastal lausa geomeetrilises progressioonis ning maailma ajalooline praktika on näidanud, et igasugune keelamine annab soovitule reeglina vastupidise tulemuse, sest keelatud vili on teatavasti magus.
    WHO raport on kinnimakstud ja kunstlik, tagamaad samuti teada, riikidel saamatajäänud tubakaaktsiis...
  13. Like
    Ahti Mänd got a reaction from 4ular in WHO soovib e-sigarettidele kehtestada karmid piirangud   
    napoleon,
    mis mõttes liiga ahvatlevaks... kes tahab proovida, see proovib suitsu, narkotsi, e-sigaretti või kumminaist - ega kellelegi kätt ette ei pane ja igaüks ikka oma soovi kohaselt. WHO tahab keelata reklaami... aga ega narkotsi ju ka ei reklaamita, ometi nende tarbijate arv kasvab igal aastal lausa geomeetrilises progressioonis ning maailma ajalooline praktika on näidanud, et igasugune keelamine annab soovitule reeglina vastupidise tulemuse, sest keelatud vili on teatavasti magus.
    WHO raport on kinnimakstud ja kunstlik, tagamaad samuti teada, riikidel saamatajäänud tubakaaktsiis...
  14. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Scuall in E-sigareti järelmaksuga.   
    No aga alles paar päeva tagasi nad ju avalikult tunnistasid, et ladu on vananenud kaupa nii täis, et kasum on nullis dividende endile maksta ei suuda...
    http://e-suits.eu/topic/2934-äp-e-sigarettide-äri-tahmane-pool/
     
    Mitte sellepärast, et järelmaksuga Skysmokest midagi osta tahaksin, vaid lihtsalt puhtakadeemiliselt tundsin järelmaksu konkreetsete tingimuste tingimuste vastu huvi - lepingutasu on 15 eurot + intress 11,9%, makseperiood 2 aastat. Omamoodi on see must huumor, sest ega tegemist pole isegi mitte väikelaenuga pangast ega ka mitte mõne suurema koduolmemasina ostuga. Ehk siis puust ja punaselt: kui siiani kasseeris Skysmoke oma vananenud kaubalt ca 1000% tulu, siis nüüd üritab ta saada ca 2000% tulu... ainuüksi intresside eest võiks mujalt mitu korralikku modi osta!!!
  15. Like
    Ahti Mänd got a reaction from Dianalala in Ja ta tõesti aitab...   
    Dianalala,
    Aitab tõepoolest päevapealt. Olen 56 aastat vana, tossama hakkasin 8-aastaselt, 15-aastaselt juba pakk päevas, hiljem poolteist pakki päevas kangeid suitse, vahepeal ka paar aastat havanna sigareid. Mõned korrad proovisin maha jätta, lõpptulemus - ei saanud hingata, nii kui suitsu ette panin, oli OK.
    E-suitsuga alustasin 36 mg kangusega, kümme mahvi korraga ja nii üks kord tuynnis, paari nädala pärast organism ise dikteeris, et kangemat enam ei taha, siis läksin 24 mg peale üle, siis paari nädala pärast 18 mg peale üle, sest organism ise nõudis seda. Nüüd tossan aasta otsa 12 mg rohkem mõnu pärast, aga võin päev otsa ka ilma olla, vahet pole.
     
    -- 03 Mai 2014 20:25 --
     
    Dianalala,
    Jäi lisamata, et nädal aega pärast e-sigaretile üleminekut taastus haistmine ja ma ei talunud tavalise suitsu lõhna juba 10 meetri kauguselt, kui keegi juhtus tegema lähikonnas, tundsin selle vastu jälestust ega suutnud mõista, kuidas ma ligemale 50 aastat seda nautinud olin.
    Ja veel - soovitaksin valida e-vedelik selle tavasuitsumaitseline, mida oled harjunud siiani tegema. Kuna mina tegin Camelit, siis valisin Cameli maitsevedeliku, kes tossas Marlborot, sellele sobib RedMix etc
    Ja veel - kui mul viimastel aastatel läks Cameli tavasuitsu peale 140 eurot kuus, siis nüüd läheb e-vedeliku peale ainult 3,5 euri + 2 euri 1 coil kuus, muidugi tänu ka sellele, et valmisvedelikke ei osta, segan baasvedelikest ise kokku.
  16. Like
    Ahti Mänd got a reaction from WHISTLER in Suveks tööd   
    unxv,
     
    Eesti juba on selline omapärane maa, et tööd jaguks niipalju, et selle tegemiseks ei jatkuks ka kümnest elueast - kuid tingimusel, et teed seda tasuta või veel parem, maksad oma taskust peale...
×
×
  • Create New...