Jump to content
E-sigareti foorum
hazar

Släng, lühendid ja tõlge

Recommended Posts

Njah vaadates neid lehti siis uue sõna käibele toomine ma ei tea kas on kõige parem mõte... need on alati parajad väärastused.
Coil paistab poodides ja foorumis kõige rohkme kasutusel olevat. Mina arvan, et kirjapilti pole mõtet muuta ja selle nö. käibesse surumine on suht keeruline.

Targutame ka veekeejate kohta .... suure spiraali sees on tegelikult väike spiraal ... mis näeb välja nagu keskmisest märksa pikem COIL :D.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eesti keel on piisavalt rikas, et mitte kasutada otselaene nagu koil või vindõus. Auruti v aurutaja tundub esialgu võõras, aga tegelikult sõna tähendusväli on täpne, aga kohanemata seltskonnas. Küttekeha on ka enam-vähem. 
Võiks mingilgi määral hoida seda, mis meil juba on on. Mina isiklikult ei salli väljendeid laadis: "Installisin mälu esimesse bänki ja sain perfoormansit ainult kvarteri jagu juurde"
Võiks ju olla vabalt, et "keerasin paagi maha, panin uue traadi, tõmbasin tahi läbi ja tajusin, et aurustaja toimib hästi".

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aurutiga aurutatakse ehk siis töödeldakse midagi auru abil, aurustiga aurustatakse ehk siis muudetakse midagi auruks.

YRO toodud viimane lause kõlab hästi ja on veiparile :) arusaadav, aga ei anna vastust küsimusele, mis oleks coili eestikeelne vaste.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eesti keel on piisavalt rikas, et mitte kasutada otselaene nagu koil või vindõus. Auruti v aurutaja tundub esialgu võõras, aga tegelikult sõna tähendusväli on täpne, aga kohanemata seltskonnas. Küttekeha on ka enam-vähem. 

Võiks mingilgi määral hoida seda, mis meil juba on on. Mina isiklikult ei salli väljendeid laadis: "Installisin mälu esimesse bänki ja sain perfoormansit ainult kvarteri jagu juurde"

Võiks ju olla vabalt, et "keerasin paagi maha, panin uue traadi, tõmbasin tahi läbi ja tajusin, et aurustaja toimib hästi".

Njah ma olen nõus, et see on õige AGA midagi pole teha suur ENG tapab Eesti keelt ja me ei ole kindel kas selle vastu võitlmine on seda väärtk kuna osad asjad on väärastunud.

F**** ma ei suuda est keelsest winist mitte ühtegi asja üles leida :|

Share this post


Link to post
Share on other sites

Coil on piisavalt kasutusel ka eestikeelses kontekstis, võiks ikka jääda selle juurde.  Kui eestikeelsetest op süsteemidest rääkida siis ilmselt peab inimene olema sellega üles kasvanud /õppinud. Kui satud mõne eestikeelse win või office peale siis võib ennast ikka haigeks mõelda ja meelde tuletada mis täpselt selle koha peal ingliskeelne vaste on  :).  Ega see veibiterminoloogia minu meelest eesti keele säilimist ei ohusta  ja võiks vabalt kasutada neid väljendeid mis harjumuspäraseks saanud :  nt. coil, wick. Ei maksa äärmustesse minna (nagu soomlased)  kel iga uue tehnikavidina kohta omakeelne vaste kohe varnast võtta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Koili ja viki asemel võib vabalt coil ja wick kasutada. :) Sellised väikesed keeled, nagu meie oma, on paratamatult kadumisele määratud. Tulevikuinimene on halli värvi ja räägib inglise keeles. (Y)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui omasõna on kohe võtta ning lühike ja suupärane, siis võiks ikka seda kasutada - miks wick või vikk kui taht on olemas. Kui omasõna pole või see on pikk ja lohisev, siis peab laenama või leiutama.

Samas ei saa sõnakasutust nagunii kohustuslikus korras juurutada, vaid ainult ettepanekuid teha. Aaeg näitab, mis pidama jääb.

Tegelikult kvalifitseerub see arutlus siin ilmselt juba pikka aega OT-ks. Ehk viitsib keegi modedest selle omaette teemaks teha, sest keeleküsimusi jätkub ju kauemaiks :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minule teeb küll rõõmu, kui näed, et foorum on jõudnud oma igapäevases tegevuses keeleküsimusteni, see näitab, et foorum elab tervet ja täisväärtusliku elu, aga jah, peab nõustuma, et see vääriks päris omaette teemat. :idea:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Igasuguste oma sõnadega on see häda, et kui see asi ise kuskilt väljast tuleb, siis enamasti kujuneb esimestel, kes sellega kokku puutuvad(ja hiljem teistele teerajajaks on) mingid omad terminid välja, mis enamasti on kas üks ühele või minimaalselt mugandades mõnest muust keelest võetud. Kui asi laiemalt levima hakkab ja keeleteadlased jaole saavad, siis on juba hilja mingeid uusi sõnu vägisi peale suruma hakata. IT alal on see hästi näha, et mingid värdjalikud oma sõnad on ju paljude asjade jaoks olemas, kuid igapäevases keeles on ikka peamiselt inglise keelest laenatud sõnad kasutusel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse

×
×
  • Create New...