Jump to content
E-sigareti foorum
Sign in to follow this  
kotkas1000

e-suits ja udused aknaklaasid

Recommended Posts

Olen pannud tähele, et e-suits määrib autoklaasid seespoolt ära ja klaasid koguaeg udused. Kahtlustasin vahepeal juba musta salongiõhu filtrit kuid täna avastasin, et kodus samuti klaasidel peal mingi udune kord. Tõmbasin näpuga üle ja maitsesin. Oli magus, seega ei ole kahtlust - see on e-sigaretist tulevast aurust. Kas kellelgi on veel kogemusi antud teemaga? Samuti tekib vägisi küsimus, et kas see saast ladestub ka meie kopsudesse?

 

Suitsetan 70-30 (vg-pg) inawera vedelikke.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kindlasti ladestub ka kuna kopsud ei töötle midagi ümber ega ima, siis mõne aasta pärast upume kõik Vpg sisse ära.

Laibakuuris aga vasja nõristab selle vedeliku surnu kopsudest välja ja saadab turule. Nii, et tõmba vaid ühte maitset, siis vasja saab kvaliteetsema kraamieest rohkem bocki osta.

 

Sent from my GT-P3100 using Tapatalk 4

Share this post


Link to post
Share on other sites

:lol:

 

Kui midagi kopsudesse jääks, siis tekiks organismil vastureaktsioon "suitsumehe köha" ja röga eritumise näol. Mis aga akendesse puutub, siis udused aknad viitavad ruumi puudulikule ventilatsioonile (liigniiskus) ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Füüsikaliselt seletada ei oska, aga juba vanarahvas on tähele pannud, et auto klaasid tõmbavad uduseks ka sellest kui pohmellis inimene autos viibib.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Endal sama tähele panek, et esiklaas nagu udune ja rasvane. Ja ma kasutan ainult VG-d. :shock:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Maitse maitse... magus... ahhhaaa, ju siis sigaretist, tegelt salongi radikas lekib ja magusus on tosoolist :D(esiga)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul auto esiklaas on selline nagu kogu aeg on olnud, st aeg-ajalt ikka tahab puhastamist . Ega salongiõhu filtrid mingid sellised imeloomad ka pole, mis 100% kõik kinni võtavad. Paljud foorumlased veedavad ilmselt suure osa päevast arvutite taga, st et meie ekraanid peaksid olema kaetud samasuguse magusa ollusega. Kas on?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui salongiradikas kunagisel autol lekkis, oli klaasidel sama udune kiht. Jahutusvedelik ongi ju sisuliselt PG. Eks peab vahepeal pesuvahendiga klaasid üle käima.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui kopsu koguneks siis köhiksite seda välja. Ma ei muretseks. Lihtsalt VG/veeauru segu jääb klaasi kinni. Sama nagu analoogide suits. Ainult selle vahega et analooge kimudes tõesti köhid hommikuti mingit jama välja...

 

g;

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei suhtuks isiklikult nii pinnapealselt sellesse teemasse. Tosooli jutt ei päde, kuna magusat pläga maitsesin toa aknaklaasidelt. Ja nagu keegi juba eespool kirjeldas, siis just, rasvane ta ongi. Palja salhvakaga puhtaks ei tee, vajab mingit klaasipesu vedelikku. Eriti hulluks läks asi pärast seda, kui kinniste akendega proovisin, kui "siniseks" suudan tossutada salongi :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Samad kogemused mul. Eriti hakkab see kogunema sügis-talv-kevad, kui auto rohkem niiske on. Mina kahtlustasin PG-d kuna teada ju on, et ta seob niiksust. Lihtsalt paberiga seda maha ei saa tõesti, sest see kiht on selline "rasvane". Peab usinalt pesema ja siis veel kõvasti paberiga hõõruma. Hirmsasti käib pinda ja seepärast olen proovinud, nagu analoogiga, veidi akent lahti teha aurutades.

Et siis jah, probleem ei seisne "Hõhõhõõ, mul oli ükskord radikas katki" naljas, vaid on täiesti reaalne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sise- ja välistemperatuuride erinevuse tulemusel kondenseerub õhus olev niiskus klaasi soojemale poolele. Protsess on seda intensiivsem, mida suurem on temperatuuride erinevus ning mida kõrgem on õhuniiskus. Mõelge nt külmutuskapist võetud õllepudelile. E-suitsetaja poolt väljahingatav õhk koos auruga sisaldab niiskust ilmselt palju rohkem kui tavaline väljahingamine. Kevadel-sügilel-talvel on temperatuuride erinevused ja kõikumised autos ja auto ümber kordades suuremad kui suvel, seega ka kondenseerumist rohkem. Liitke sellele auto ventilatsioonist väljapuhutav õhk, mis kindlasti ei ole 100% puhas ja saategi aktiivsema määrdumise, põhiliselt just auto esiklaasil.

Kogu eelneva jutuga ei taha väita, et e-suitsetaja poolt väljapuhutav aur on ülipuhas ja absoluutselt midagi määrida ei võiks, aga isiklikult arvan, et probleem ei tohiks olla suur. Kindlasti kuuleme aastate möödudes veel asjadest, mis e-suitsu puhul pikaajalises perspektiivis võivad olla kahjulikud või mitte tervislikud.

Mõni keemiateadmistega inimene oskab kindlasti kommenterida, aga kas VG ja PG oma põhiolemuselt mitte alkoholid ei ole ja kui on, siis kuidas käitub alkohol kondenseerumise protsessis.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja rasvane kiht klaasil, mida enne e-sigareti kasutamist polnud?

Jällegi fyysika

Kuidas saab rasvane kiht tekkida vs cleros olev mahl?

Ei saa

Võta ja aja cleros olev vedelik aknale laiali, kiht on, aga mitte rasvane, arvestades sellega, et 1/3 jääb inimese kehasse

Share this post


Link to post
Share on other sites

Inimene eraldab tunnis kuni 300 g veeauru (300ml), aga e-vedelikku aurutab heal juhul 1ml....

 

Kuigi ma varem autos kunagi ei suitsetanud, oli klaaside puhastamine ikkagi paras piin, sest päikse käes sillerdavad justkui rasvased triibud olid iga klaasipuudutusega kerged tulema.

 

Toas aga on aknad puhtad kuigi iga päev läheb ca 5ml VG-rikast vedelikku auruks :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Okei, kui nii ütlete. Lihtsalt kahel inimesel ja kahel sama aastakäigu ja margi autol sama probleem. E-sigaretiga alustati ka samal ajal. Rasvane kiht hakkas tekkima ka samal ajal.

Ju siis on see meie peades kinni :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii vg kui ka pg ladestuvad kopsudesse väga edukalt aga kopsud ei ole tehtud kilest ning need suunatakse läbi vereringe persse umbes 2 tunni jooksul. VG kui kasutatav materjal lammutatakse enne küll laiali ja võetakse saadaolevad makro/mikro nutriendid, PG kui orgaaniliselt mõttetu ühend läheb otsemat teed pidi. 2 tundi on siinkohal keskmine aeg x kemikaali puhul mis on kopsudesse sattunud ja mida on võimalik teisaldada(nii vg kui pg kuulivad sinna gruppi).

 

Mis otseselt akendesse puutub siis ise aurutan kogu aeg ühe katuse akna all mis mu töö laua ees/kohal laiutab, siia maani pole midagi sinna peale tekkinud.. Küll aga pritsisin süstlaga üks kord klaasist kapi ukse vahele sellisesse kohta kuhu lapiga ei ulatu, läks tubli pool aastat enne, kui see sealt ära auras.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuldsed sõnad! Krt, nagu philip morrise jüngrid siin ennist delfis kisamas käisid.

No offence

 

Sent from my GT-P3100 using Tapatalk 4

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse
Sign in to follow this  

×
×
  • Create New...