Jump to content
E-sigareti foorum
Sign in to follow this  
e-kodanik

EKSPRESS: Kus võib e-sigaretti tõmmata?

Recommended Posts

Kas kinos või restoranis võib elektroonilist suitsu kimuda? Aga kaubamajas või ühistranspordis?

 

Meditsiiniajakirjas „Inhalation Toxicology“ (2012 okt.) ilmunud uuringus leiti, et e-sigareti aurus on väga vähe kemikaale, mis on olemas sigaretitossus, ning nendegi sisaldus on nii väike, et passiivselt „ei ole ilmset ohtu inimese tervisele“. Kuigi mõned kriitikud pole selles lõplikult veendunud, kerkib teravamalt üles küsimus, kuivõrd eetiline on kõikjal e-sigaretti pahvida.

 

Sõltuvus nikotiinist, mida paljud e-suitsetajad endale Eesti riigi (nikotiiniga vedelikke ametlikult müügil ei ole), tervisekaitsjate (tahaksid samastada ravimiga või tubakatootega) ja tubakatööstuse (pole huvitatud konkurentidest) kiuste e-sigaretist sisse hingavad, on kahjulik. Ehk siis avalik e-suitsetamine võib mõjuda enda mürgitamise reklaamina.

 

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur seda silmas pidaski, kui keelas koolis e-sigarettide tõmbamise. Sama teed on minemas teised koolid.

 

Samal ajal on sotsiaalministeeriumis valmimas eelnõu, mis keelab e-sigarettide müügi alla 18-aastastele ja piirab reklaami.

 

Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse läheks kaugemale. „Meil on saanud seitsmeaastaseks lapsed, kes pole näinud, et siseruumides suitsetataks. Me ei peaks tooma ka e-suitsetamist rohkem avalikku ruumi. Noored ja mittesuitsetajad ei peaks seda nägema.“

 

Jesset häirib ainuüksi e-suitsetamise liigutus, sest tema hinnangul pole võimalik eemalt vahet teha, kas tõmmatakse tavalist või e-suitsu.

 

Eesti suurima e-sigarettide müüa Elgery OÜ juhatuse liige Oliver Lehtsaar pole aga sellega nõus. Laste- ja riigiasutustes ning ühistranspordis võiks tema sõnul e-suitsetamise keelata, kuid erasektor võiks seda ise reguleerida.

 

Praegu see umbes nii ongi, kuigi nii mõneski asutuses pole karmi korda paika pandud ja e-suitsetamine on tõmbaja südametunnistusel. Ehk siis viisakuse küsimus.

 

Ekspress uuris, kas e-suitsetamine on keelatud või lubatud firmade kontorites, lennujaamades, lennukites, ühistranspordis, hotellides, kohvikutes, kinodes, kaubamajades jm. Ootame ka lugejate tähelepanekuid!

 

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... kspress%29

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina tõmban töö juures kontoris paari mahvi kaupa ja kollegidega sai kokku lepitud, et kui häirib andku teada, ega ei pea tõmbama, kui kellegile ei meeldi, mujal siseruumides ei tee( kõrtsides küll, aga küsin alati enne teenindajalt)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui viisakalt küsida kas tohib, ei näe probleemi. Igasugu asutused, koolid, haiglad, ühistransport jne peaks ju lollilegi selge olema...

 

g;

Share this post


Link to post
Share on other sites

Elust enesest näide - sai külastatud F-Secure peamaja Helsingis. Väljas oli korralik lumetorm. Suitsetajad käisid siis väljas külmetamas 8-)

Ees fuajees oli suur saal, kus pisike kohvik ja niisama istumis paik - küsisin infolauast , ega neil miskit e-sigareti vastu pole. Vastuseks sain, et palun väga - see ju ei häiri kedagi. (esiga) Ainus asi, mis ennast häiris oli suur huvi mu tegevuse vastu - piilujaid oli päris palju (psühho) .

 

Omal töö juures käisin alguses ikka väljas tegemas koos teistega kuniks peaboss küsis otse, et mis ma seal väljas külmetamas käin - e-d võin ka oma laua taga teha (õlut)

Share this post


Link to post
Share on other sites

täisversioon

 

Kas kinos või restoranis võib elektroonilist suitsu kimuda? Aga kaubamajas või ühistranspordis?

 

Kas e-sigareti väljahingatav aurupilv on teiste tervisele ohtlik?

 

Meditsiiniajakirjas Inhalation Toxicology (2012 oktoober) ilmunud uuringus leiti, et e-sigareti aurus on väga vähe kemikaale, mis leiduvad sigaretitossus, ning nendegi sisaldus on nii väike, et “pole ilmset ohtu inimese tervisele”. Passiivse suitsetamiskahju oht on seega väike, kuid mõned kriitikud pole selles siiski lõplikult veendunud.

 

Kuivõrd eetiline on kõikjal e-sigaretti pahvida?

 

Sõltuvus nikotiinist, mida paljud e-suitsetajad endale Eesti riigi (nikotiiniga vedelikke ametlikult müügil ei ole), tervisekaitsjate (tahaksid samastada e-sigareti ravimiga või tubakatootega) ja tubakatööstuse (pole huvitatud konkurentidest) kiuste e-sigaretist sisse hingavad, on kahjulik. Ehk siis avalik e-suitsetamine võib mõjuda enda mürgitamise reklaamina.

 

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur seda silmas pidaski, kui keelas koolis e-sigarettide tõmbamise. Sama teed on minemas teised koolid.

 

Õppeasutused on sunnitud eraldi keelu oma kodukorda kirjutama, sest seadust selles vallas veel pole. Sotsiaalministeeriumist alles jõuab valitsusse eelnõu, millega keelatakse e-suitsu müük alla 18aastastele, lisaks piiratakse selle reklaami.

 

Keelame suitsetamise liigutuse?

 

Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse läheks veelgi kaugemale. “Meil on saanud seitsmeaastaseks lapsed, kes pole näinud, et siseruumides suitsetataks. Me ei peaks tooma ka e-suitsetamist rohkem avalikku ruumi. Noored ja mittesuitsetajad ei peaks seda nägema.”

 

Ta rõhutas, et kuigi suitsetajate jaoks võib olla tegu ohutuma alternatiiviga, on e-suitsu pikem mõju teadmata. Jesset häirib ainuüksi e-suitsetamise liigutus, sest tema hinnangul pole võimalik eemalt vahet teha, kas tõmmatakse tavalist või e-suitsu.

 

“Kui miski prääksub nagu part ja näeb välja nagu part, siis ta ongi part,” parafraseeris ta Linnar Viigi sõnu ja tõi eeskujuks Türgi, kus vanades filmides on suitsetamine hägustatud.

 

Eesti suurima e-sigarettide müüja Elgery OÜ juhatuse liige Oliver Lehtsaar tegi sotsiaalministeeriumile muu hulgas ettepaneku keelata tavasigaretiga välimuselt sarnanev e-sigaret. Teisi e-sigarette pole tema sõnul võimalik plärudega segi ajada, liigutuse taunimine on aga kummastav.

 

“E-suitsu tõmbamine sarnaneb rohkem kõrre imemisega. See ei ole kahjulik kõrvalolijaile, ning suitsu asemel on 2–3 sekundiga haihtuv aur,” ütles Lehtsaar.

 

Riigiasutustes ja ühistranspordis võiks tema hinnangul e-suitsetamine olla keelatud, erasektor reguleeriks seda ise.

 

Kontoris või baaris

 

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise juht Aive Telling märkis, et ei oleks mõistlik e-suitsu üks-ühele tavasigaretiga samastada, kuid ka mitte selle tarvitamist igal pool lubada. “E-sigareti tarvitamise üle otsustab ruumi valdaja,” ütles Telling.

 

Ministeeriumis endas pole e-suitsetamine praegu reguleeritud. Tubakapoliitika rohelises raamatus on ministeerium teinud ettepaneku muuta riigiasutused suitsuvabaks.

 

E-sigarette seal eraldi käsitletud pole. Kus siis võiks baaris või kontoris e-suitsu tõmmata? Kui suitsuruumis, siis muutuvad e-suitsetajad passiivseteks suitsetajateks koos kaasneva tervisekahjuga. Kui laua taga, siis võib see teisi häirida.

 

Baarides-restoranides on e-suitsetamise lubatavus praegu suvaline, sõltudes ka tõmbaja istekohast.

 

Ekspress Grupi ühendtoimetuses on e-suitsetamiseks määratud eraldi tsoon (ventilatsiooni pole vaja), kuid enamik käib vanast harjumusest ikka suitsuruumis.

 

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et Eesti suurimas firmas pole siseruumides e-suitsetamist seni eeskirjadesse raiutud.

 

Swedbanki peamajas Liivalaia tänaval on keldrikorrusel suitsuruum, kuid mujal suitsu teha ei tohi – kaasa arvatud e-sigaretti, ütles pressiesindaja Mart Siilivask.

 

Ühistranspordis või lennukis

 

Ühistranspordis, kus on inimesed sageli tihedalt koos, on e-suitsu tarbimine keelatud. “See võib teisi reisijaid segada,” põhjendas AS Sebe pressiesindaja Gert-Daniel Hankewitz.

 

Rongiliiklust korraldava Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul otsustasid firma juhid veoeeskirja kirjutada e-sigarettide tõmbamise keelu. “Täna pole e-sigareti täpset ohtu või ohutust ammendavate uuringutega tõestatud. Samas võib e-sigaretti näha kui suitsetamist propageerivat lahendust,” selgitas Kaareste.

 

Enamik lennufirmasid, näiteks SAS, KLM jt, on lennukite pardal e-sigareti suitsetamise võrdsustanud tavasuitsetamisega.

 

“Lennuki salongis suitsetamine võib häirida kaasreisijaid. Kuna meie lennud on suhteliselt lühikesed, siis usume, et suitsetajad peavad poolteist või kaks tundi vastu,” ütles Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen.

 

Kuid mõned, näiteks Ryanair, müüvad ja lubavad kasutada teistsugust, “tossuta sigaretti”, mis on nagu nikotiinis immutatud vatitükk.

 

Lennujaamas

 

Mitmed lennujaamad, näiteks Londoni Gatwicki lennujaam, on e-suitsetamise sootuks ära keelanud. Heathrow lennujaamas avatakse 25. novembril aga maailma esimene e-sigareti tõmbamise tsoon.

 

Tallinna lennujaam teeb kommunikatsioonijuht Margot Holtsi sõnul kõik endast oleneva, et nii suitsetajatest kui ka mittesuitsetajatest reisijatel oleks lennujaamas ja reisiterminalis mugav olla. “Suitsetajatel on neli lounge-tüüpi ala. E-sigarettide puhul oleme seni lähtunud sellest, et kui e-sigarettide tõmbamine teisi reisijaid ei sega, siis oleme seda lubanud. Seni ei ole me saanud ka ühtegi kaebust. Aga kui see probleemiks muutub, peame seisukoha võtma,” ütles Holts.

 

Hotellis

 

Viru hotellis ühest reeglit pole. “Tubakaseadus ei sea e-sigarettide tarbimise koha suhtes piiranguid. Nii ei ole me seda ka oma majas piiranud, teised kliendid on suhtunud sellesse mõistvalt, ja et see ei riku õhku nagu tavasigaret, siis selles probleemi ei näe,” ütles AS Sokoteli kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu.

 

Mõnel pool peljatakse, et inimesed võivad e-sigaretti nähes teha järelduse, et ka tavasuitsu tõmbamine on lubatud. Radissoni ketti kuuluvas Olümpia hotellis on turundusjuht Vitali Makejevi sõnul e-suitsetamine lubatud vaid suitsuruumides.

 

Kinos ja kaubamajas

 

Forum Cinemase turundusjuhi Liis Mengeli sõnul ei propageeri firma kinos suitsetamist, seepärast pole neil ka suitsuruume. “Oleme klientidel palunud e-sigaret välja lülitada just seetõttu, et tekkiv aur häirib suitsetaja taga istuva kinokülastaja vaatevälja ning saali eripära tõttu – pimedus ja helendav ekraan – kahjustab see ka pildi kvaliteeti,” ütles Mengel.

 

Tallinna Kaubamajas ei ole turundusjuht Anne-Liis Ostovi sõnul otsest e-sigareti kasutamise keeldu, kuid kliendid ei kipu seda ka tegema. “Müügisaalis valib klient kaupa ja planeerib oma oste ning sinna koondub ka kogu tema tähelepanu. Kindlasti on oma roll ka välja kujunenud elementaarsel harjumusel siseruumides suitsetamisest hoiduda,” ütles Ostov.

 

Enamik inimesi saab Ostovi sõnul aru, et viisakam on e-sigaretti pahvida mujal kui kinnistes avalikes ruumides. Veel saab.

Anarhia e-vedelikega kestab

 

Ravimiamet ei kavatse muuta praegust olukorda e-sigarettide ja e-vedelike valdkonnas, enne kui Euroopa Liidu tasandil midagi paika pannakse.

 

Praegu on Eestis e-vedelikud, mis vähegi nikotiini sisaldavad, määratud ravimiteks, neid tohiks müüa vaid apteekides. Kuna aga pole uuringuid, ei tohigi neid müüki võtta. Ravimiameti seisukoht on, et ükski müüja pole suutnud tõestada oma toodete ohutust, kvaliteeti ega efektiivsust, et nende kasutamine oleks lubatav.

 

eCig Group OÜ juhatuse liikme Toomas Viilo sõnul on küsimus aga tavasigaretist vähemkahjuliku alternatiivi sisulises keelus. “Tavaline sigaret on lubatud, aga e-sigaretti piiratakse nii, et seda ei saa osta ega kasutada,” nentis Viilo. Lubatud on nikotiinivaba vedelik.

 

Nõnda vohab Eestis nikotiinisisaldusega vedelike must müük ostuportaalides, kus nende koostis on pahatihti teadmata ja müüjad ei vastuta millegi eest, samas kui ametlikud müüjad peaksid oma maine hoidmiseks kvaliteeti tagama. Samuti tellitakse neid massiliselt välismaalt, näiteks Poolast, Lätist, Inglismaalt, Hiinast. Lisaks kõigele jäävad riigil saamata maksud.

 

Euroopa parlament otsustas oktoobris, et tavasuitsetajale sobiliku nikotiinisisaldusega vedelikke ei määratleta ravimitena. Euroopa komisjonilt, nõukogult ja parlamendilt oodatakse jõuludeks tubakadirektiivi osas kompromissi.

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Naljakas, kui nüüd saab sellisest asjast ebaeetilisus, kui palju muud ebaeetilist meil ümber liigub. Igal juhul, avalikus ruumis olles oled sa kas kaaskondlastega by default arvestav või ignorantne figuur. Ilmselt ühistransas võib see olla häiriv. Kinos - sõltub. Kui sinu taga pole inimesi ja sul just mingi mega-oomide peal (vms seda tossu kogust reguleerib) pole, siis vast miks mitte. Samas, tööl või koolis, kui väga vaja, siis vetsus peaks saama see asi aetud. Haiseb ka paremini kui muidu :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tsitaat: "Jesset häirib ainuüksi e-suitsetamise liigutus..."

Mind jällegi häirib juba pikemat aega selle Jesse ja muude madalalaubaliste ja rahaga kinni mätsitud ogarate eksistents.

Mida nüüd siis ette võtta? Keelata?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma pistan pulga suhu ainult seal, kus ennist analoogi. Välja arvatud oma kodu ja auto. Analoogi seal ei teinud. Korra kimusin laevas aga rakendunud suitsuandur tõi mind maale tagasi ja enam seda ei tee. Poes, baaris - välistatud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen poes paar laksu teinud aga sedagi märkamatult ja hoidsin kauem sees, et vähem auru oleks. Elagu naised ja nende shoppamine.

 

Sent from my GT-P3100 using Tapatalk 4

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina sinna baari ei lähe, kus ei lasta rahulikult kimuda.

Peale seda kui suitsetamine keelati on vähenenud mu baaride kylastamine 3-4 korrale aastas

Mida vähem baarides käid seda rohkem raha säästad. ;)

 

Ise tõmban e-pläru tööl pauside ajal. Meil on suurem tootmistsehh ja see suits on seal kõige vähemkahjulikum ja tervist rikkuvam element õhus. On palju hullemaid mürke mida igapäevaselt sisse hingame. Vaigu/värvi/pahtli lõhnad. Puidu/klaasriide/carboni tolm jne. Ühe ülemuse ees tõmbasin tööajal just meelega korra. "Ah, et tõmbad töö ajal suitsu jah!?!" küsis naljatledes. Vastasin, et "Jah! Sa ju ei saa. :P" - ta ise analoogi mees. Tegevjuhi ees pole veel proovi teinud ja firma omaniku ees ammugi mitte. :P Mõned kolleegid on kah proovinud. Plaanivad ise kah kasutama hakata. :) Hea on vaadata kuidas analoogi mehed lähevad õue külmetama. :D

 

Aga muidu avalikult tänavatel ma ei tõmba. Kodus ei teinud vanasti analoogi kah aga E-d teen aga seda vaid siis kui olen üksi (naine ja laps magavad või on kodust ära) - ei saa nad lõhnast vms mitte essugi aru. :D Naine vihkab suitsetamist. EI julgegi ta ees teha. :roll::lol::mrgreen:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma vahetan baari kui keelatakse. Tänaval muidugi. Autos, kodus - jah! Igasugu asutused ja ühised transpordivahendid muidugi mitte. Lihtne elu.

 

Kui ametlikult mingid otsused vastu võetakse eks siis peab nende järgi kohendama :(

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks tunnen end e-ga vähe vabamalt kui seda tavalise suitsuga tegin, tänaval, kodus, pubis, autos ja võibolla kuskil veel, väga avalikult kuskil kohvikus või toidupoes (ka muudes poodides) tegema ei kipu, ei peagi ju koguaeg seda tarbima.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse
Sign in to follow this  

×
×
  • Create New...