Jump to content
E-sigareti foorum
Leino

E-suits nõrgendab immuunsüsteemi?

Recommended Posts

Omast kogemusest, et mina ja naine terved, aga lapsed on 24h haiged. Peaks vist neile e-suitsu andma (relv)

 

Piisaks kui nad arvuti äärest õue mängima läheksid :) (ei käinud sinu omade kohta, vaid üldisemalt :))

Share this post


Link to post
Share on other sites
E-sigareti vedelik mõjutab hingamisteid  
Postimees

10. veebruar 2015 00:08

Internetipood Skysmoke tutvustab e-sigarette nii: «Suitsetamine võib põhjustada insulti, südameatakki, kopsuvähki, kõrivähki, kopsupõletikku, osteoporoosi, Alzheimeri tõbe ja palju teisi surmavalt ohtlikke haigusi. E-sigareti puhul puuduvad riskid saada selle kasutamisest mõni eespool nimetatud haigus.»

 

Postimees+ tasulised lood
 
(Oled EMT Internet paketi klient ning sulle on Postimees+ uudised tasuta!) :P

 

CityCig püüdis uusi kliente alles hiljuti mitmete ajakirjade vahel ilmunud reklaamis lausega «Vabasta end kahjulikust tubaka suitsetamisest CityCig e-sigarettide abil».

E-sigarettide edasimüüja maitsevaur.ee on oma veebikeskkonda tekitanud koguni eraldi rubriigi, kust võib lugeda erinevat päritolu tekste, mis vaidlustavad väited elektrooniliste sigarettide kahjulikust mõjust tervisele.

Need ja mitmed teised e-sigarette müüvad veebilehed toovad oma toodete soetamise argumendiks raha kokkuhoiu ja tervise säästmise ning turvalisuse, kuigi pole ühtki retsenseeritud uuringut, mis nende väiteid veenvalt kinnitaks. Pigem leidub uuringuid, mis seavad need lubadused kahtluse alla.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorant Argo Aug uuris, kuidas e-sigareti vedelik hingamisteede rakke mõjutab, ning leiab, et sellised väited on põhjendamatult kallutatud. «Selles suunas, et need esitavad põhjendamatult positiivseid väiteid tervise osas,» ütleb Aug.

E-sigareti tööpõhimõtteks on aurustada vedelikku, mida suitsetaja hingab sisse nagu tavalist tubakasuitsugi. Saadaval on nii nikotiinivabasid kui ka nikotiiniga e-sigareti vedelikke, millest viimaste mõju Aug ja tema kolleegid vaatlesidki.

Koos kolleegide professor Ursel Soometsa, Kalle Kilgi ja Siiri Altrajaga bio- ja siirdemeditsiini instituudi biokeemia osakonnast ning professor Alan Altrajaga Tartu Ülikooli kopsukliinikust läbi viidud uuringus leidis Aug, et e-sigareti nikotiini sisaldav vedelik kutsub hingamisteede rakkudes esile osaliselt sarnaseid protsesse nagu tavaline tubakasuits.

Avastuseni jõudis töörühm kõrvutades varasemaid tubakasuitsu uuringu tulemusi e-sigareti uuringust saadud tulemustega.

 

Muutused juba tunniga

Nii tubakasuitsu kui ka e-sigareti mõju rakkudele näitas vabade aminohapete kontsentratsiooni tõus. «Sellest võib järeldada, et nii tubakasuits kui e-sigareti udu kutsuvad rakus esile valkude lagundamist,» räägib Aug.

Teiseks selgitasid teadlased välja, et mõlema suitsu mõjutatud rakkudes kasvas energiatarbimine juba esimesel tunnil pärast suitsetamist.

Esimeses uuringus vaadeldi tavalist, leegiga põlevat sigaretti. Katses kasutati selleks spetsiaalselt kasvatatud primaarseid bronhiepiteeli rakke, mis jaotati kolme rühma. Esimest mõjutati e-sigareti vedelikuga, teist sigaretisuitsu kondensaadiga ning kolmas oli kontrollrühm, mida ei mõjutatud üldse. 

«Kui miski rakku ei mõjuta ja rakk on stabiilses keskkonnas, on rakulist päritolu metaboliidid ehk ained, mis vahendavad kõiki elusolemisega soetud protsesse, kindlas tasakaalus. Kui sinna viia tavakeskkonnast erinev mõjutaja, kutsub see esile muutusi,» selgitab Aug.

Uuringu eesmärk oli vaadata, kui suures ulatuses ja millises ajalises dünaamikas tavasigaretisuits hingamisteede rakke mõjutab ning saada võimalikult palju uut informatsiooni, kuidas sigareti mõju on molekulaarsel tasandil seotud haiguste tekkega. Uuriti sedagi, kas mõni antioksüdant on võimeline sigareti negatiivset mõju tervisele vähendama.

«Üks antioksüdant, mida kasutasime, oli eksperimentaalne, laboratoorselt sünteesitud. Teine oli laialt kasutatav köharohu toimeaine N-atsetüültsüsteiin. Leidsime, et kuigivõrd suudavad antioksüdandid tubakasuitsu mõju leevendada, kuid kindlasti mitte nii palju, et nende abil saaks sigarette tervislikumaks muuta,» märgib Aug.

See vaatlus andis uurijatele informatsiooni ulatusest, kui palju on tubakasuitsu mõju seotud nn oksüdatiivse stressiga.

«Tubakas põleb madalal temperatuuril, millel kogu see orgaanika, mis on sigareti sees, ei põle lõpuni. Seal sisalduvad osalt looduslikud, osalt tehislikud ained põlevad vaid osaliselt ära. Kui ühe sellise pika orgaanilise molekuli põlemisprotsess jääb pooleli, siis jääb ta väga reaktiivseks ehk on aldis sekkuma kõikvõimalikesse bioloogilistesse protsessidesse. Siit ka üks põhjus, miks suitsetamine või üleüldse suits – ka diislisuits või ahjukütmise tulemusel õhku paiskuv suits – on kopsuvähi ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse riskifaktor,» avab Aug uuringu sisu.

 

Ootamatud tulemused

Teises katses, milles vaadeldi e-sigareti mõju hingamisteede rakkudele, nägid teadlased ootamatult palju sarnasusi sigaretisuitsu mõjuga.

«Me ei eeldanud, et leiame sarnasusi. Arvasime, et rakkude töös võib esineda mõningaid häireid, aga et sealt võiks kooruda sedavõrd suur ühisosa tavasigareti suitsuga, tuli meile endilegi üllatusena,» räägib Aug, kes rõhutab, et tehtud töö pole kindlasti veel lõplik ja püstitab rohkem uusi küsimusi, kui annab vastuseid.

Katsest selgus aga, et rakkudes toimusid muutused, mis viitavad energiatarbe suurenemisele. «Selle võrra jääb kõikide muude rakuülesannete jaoks energiat vähemaks. Kas see ületab mingi kriitilise piiri, seda on raske öelda. Aga selge on see, et rakk reageerib ka e-sigareti udule, mis kutsub raku ainevahetuses esile muutusi,» ütles Aug.

Et raku tööd lihtsustatult selgitada, võrdleb Aug seda kogu organismi energiatarbimisega. Kui inimene nälgib, kasutab organism ära esmajärjekorras oma glükoosivaru. Süsivesikute lõppemisel kiirendab organism järk-järgult rasvade lammutamist ning viimases hädas, kui enam midagi võtta ei ole, hakatakse isegi lihaseid lammutama.

Lihtsustatult öeldes on rakk nii tubakasuitsust kui e-sigaretist sissehingatava auruga kokkupuutel sundseisus ja peab kohanema talle tekitatud uue olukorraga.

«Sissehingamiseks on kõige tervislikum ikkagi puhas, paraja niiskusesisaldusega värske õhk. Kui toitudes on meil mõistlik vajadusel tarbida juurde vitamiine ja toidulisandeid, siis sissehingatava õhu jaoks ei ole mitte mingit lisandit, mis puhta õhu meile paremaks muudaks. E-sigarett paraku, kui vaatame koostist, ei sisalda vett üleüldse,» märgib Aug.

E-sigareti põhiline koostisosa, mille baasil udu tekib, on propüleenglükool. «Seda ainet on aastakümneid kasutatud näiteks tulekahjuõppustel suitsu imiteerimiseks ja sellel otstarbel on ta kasutamine hinnatud ohutuks. Küll aga pole piisavalt põhjalikult uuritud propüleenglükooli koostoimet erinevate maitse- ja lõhnaainetega ning glütserooliga, mida e-sigareti vedelikes kasutatakse,» ütleb Aug.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei anna näiteks selgeid soovitusi, kas suitsetajal on mõttekas minna üle e-sigaretile või mitte. «Potentsiaalse kasu ja kahju piir on selles osas üsna hägune. Mittesuitsetajatega on see aga selge – mitte ükski asi, mida lisaks värskele õhule sisse hingata, ei saa teha terve inimese tervist tugevamaks. Pigem saab efekt olla vaid vastupidine,» toonitab Aug.

Ohukohaks peab Aug e-sigarettide puhul ka seda, et samal ajal kui tubakareklaami ja suitsetamist seadustega piiratakse ning ühiskonnas levib terviseriskide teadvustamisega tubakatoodete suhtes üha taunivam hoiak, võib uute moetoodete turule tulekuga muutuda suitsetamine jälle glamuursemaks. «Põhisõnum, et suitsetamine on kahjulik, võib e-sigareti kui alternatiivi levikuga muutuda ähmasemaks,» väljendab Aug muret.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii. Kui meie viimases postis on mitu korda viidatud Dr Farsalinose lehele ja ka uuringu lehele otselingid, siis on need uuringud, millel pole alust. Ja kui nemad räägivad, et "mõjutab sarnaselt" ja ei anna MITTE ÜHTEGI võrdlust ei numbrites, ega graafikuga, on see korralik uuring, mida peab uskuma. Väga huvitav küll. Kõik meie postid lehel on mingisuguse lingiga või viitega, kust see info pärineb. Ilmselgelt on loetud ainult pealkirju, vaevumata süvenedagi. Päris kvaliteetne ajakirjandus küll.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui suitsetasin olin 2 korda aastas nohune. Suve hakul ja südatalvel, korra. Alates e-suitsetamisest pole nina hetkeks lurisenud juba aasta jooksul. MOTT! 

Kusjuures sama siin  :idea:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kusjuures sama siin :idea:

Ja siin. Ma vist polegi haige olnud sellest ajast kui e-sigaretti kasutama hakkasin. Sellest vist juba kaks aastat möödas...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul suvel saab kolmas aasta täis, e-suitsu peal... Ja nüüd siis siruli maas,palavik ja kõri paistes ja nohu ,gripp... Ei ütleks et nõrgendab,kui viimase kolme aasta jooksul esimest korda palavikuga siruli..

Need nipet näpet nohud/köhad on ikka vahepeal olnud.. Palavik siis esmakordselt selle aja jooksul, ei mäletanudki enam kui sitt on palavikus olla... :(

Share this post


Link to post
Share on other sites

kahju on see, et meie riik on lambaid täis kes kõik usuvad kui tartu uhked asutusenimed ja tiitlid mängu visatakse. meie siin võtame asja nii nagu ta on aga kõik need kes pole teemasse süvenenud... :(

Share this post


Link to post
Share on other sites

Suhtkoht muret tekitav. Ma võin küll e suitsetaja olla, aga egas see mind nii naiivseks ja kinnisilmseks tee, et isegi teaduslikud uuringud propagandaks liigitan nagu siin mõni seltsimees. Loodetavasti uurivad veel ja põhjalikult, saaks lõpuks ometi selgust KUI kahjulik ta ikkagi on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei loe kusagilt välja, kes propagandaks nimetas, aga rakkudega meenus mulle see video Dr Farsalinoselt. Pole aega hommikul uuesti vaadata, aga mäletamistmööda leotati e-vedelikus südamerakke. Mõju rakkudele oli minimaalne ja/või kohati isegi positiivne, mis näitas, et rakkudel polnud seal halb keskkond. Mitte keegi e-sigareti kasutajatest pole rääkinud, et uurida pole vaja. Loomulikult on, aga uurimuste tulemused võiks avaldada nii, nagu neid avaldama peaks. 

Artiklid kirjutada ka vastavalt, mitte alustada müüjate/kasutajate mustamisega. See on tehnika, millega pannakse kohe lugeja pooli valima. Kui ma loen seda erapooletult ja nagu tavainimene, kes sellest midagi ei tea, hakkan peale mõnda lauset ja lõiku juba müüjaid vihkama.

Ehk siis lühidalt: näiteks Dr Farsalinose uuringud seletatakse kenasti lahti ja näidatakse tulemusi ja võrdlusi tavasuitsuga. Need uurimused, mille siht ongi e-sigaretti maha teha, ei näita tulemusi või võrreldakse e-sigaretti puhta õhuga. Nii pikalt nämmutada ja kasutada sõnu "sarnased näitajad" pole küll asi, millega veenda võiks. Sarnased näitajad? Kui palju oli sarnasusi? 3% on ka sarnasus..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Suhtkoht muret tekitav. Ma võin küll e suitsetaja olla, aga egas see mind nii naiivseks ja kinnisilmseks tee, et isegi teaduslikud uuringud propagandaks liigitan nagu siin mõni seltsimees. Loodetavasti uurivad veel ja põhjalikult, saaks lõpuks ometi selgust KUI kahjulik ta ikkagi on.

Dr Bernd Mayer vastab siin hästi: http://www.bernd-mayer.com/electronic-cigarettes-airway-infections-update/

 

Lühidalt kirjutab ta seda, et see uuring ONGi propaganda (lihtsalt, et kasutada sinu sõnu :)), sest asju pole nimetatud õigete nimedega. Kui artikkel oleks publitseeritud võtmes, et "nikotiin" nõrgendab immuunsust, siis poleks seda keegi (meedia) avaldanud, kuna kõik juba teavad seda ja seda on korduvalt uuritud ja ka avaldatud erinevates väljaannetes, aga kuna kasutati "e-suits" nõrgendab immuunsust, siis ületati uudiskünnis.

Uuringus uuritakse nikotiini mõju organismile, mida on hiirte peal uuritud korduvalt, aga mure on selles, et selle uuringu tulemusi pole võimalik hiirtelt inimestele 1:1 üle viia. Kes mõistab keelt, saab blogipostitusest kõik vajalikud viited ja selgitused.

 

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Uuringu millele artikkel viitab, leiad siit: http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0116861

 

Testi tehti 18mg nikoga vedelikega ja hiirtele lasti 1,5h järjest (10 sek) vahedega selles väikesest kastis auru :) ja seda 2x päevas ehk 3h päevas oid nad "auru all".

Mice were exposed to NJOY menthol bold (1.8% nicotine) rechargeable E-cigs, except where indicated. A subset of mice was exposed to NJOY traditional bold (1.8% nicotine) rechargeable E-cigs.

 

Ja ma saan aru, et kasutati Njoy nn cigalike cartomizereid. Ehk midagi sellist https://www.njoy.com/global/recharge/recharge-kits

for each exposure, we loaded 6 E-cigs, which were evenly spaced so that each E-cig was puffed for 2 s, once per minute, for a total of 6 puffs per minute. E-cig batteries were charged prior to each exposure and E-cig cartridges were replaced each week.

 

Meenutuseks veel või kes üldse ei tea millised cartomizerid välja näevad:

cigilike.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Testi tehti 18mg nikoga vedelikega ja hiirtele lasti 1,5h järjest (10 sek) vahedega selles väikesest kastis auru :) ja seda 2x päevas ehk 3h päevas oid nad "auru all".

Mice were exposed to NJOY menthol bold (1.8% nicotine) rechargeable E-cigs, except where indicated. A subset of mice was exposed to NJOY traditional bold (1.8% nicotine) rechargeable E-cigs.[/size]

Okei no, see on küll liig mis liig. Tehnoloogia kasutatud on ka 2-3 aastat vana.. Mitte eriti usaldusväärne. Aga ikkagi uuringus kirjutab et PG on suitsu imiteerimiseks ja pole põhjalikult uuritud selle mõju inimorganismile.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Annan igaks juhuks teada, et tasub foorumisse üles märkida ükskõik millise sisuga e-suitsu uuringud. Siis on kõigile meile teada, millega tegeletakse, mis uuringuid on tehtud ja kuidas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Seal artiklis on 2 viidet teistele uuringutele kus on mõõdetud keskmise cigalike vere cotiniini(molekul mis tekib nikotiini metaboliseerimisel) tasemeid (18, 19)

18. mõõdeti sülje tasemeks ~350ng/ml

19. mõõdeti vere tasemeks ~60ng/ml

 

Siis küpsetasid nad hiiri nii kaua kuni nende vere cotiniini tase jõudis 267ng/ml'ni ja arvasid, et see on 60ng/ml'ga võrreldav tase   (facep)

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse

×
×
  • Create New...