Jump to content
E-sigareti foorum
Kasutajapiip

Baasvedelik

Recommended Posts

Kas lisada võib tavalist kraanivett võib peab poest eviani ostma?

Oleneb ju konkreetselt sinu kraani kraaniveest :D 

Tee testid ja saad teada. Igast normaalsest loomapoest saab veeteste osta. 

Odavam on ilmselt apteegist osta või ise teha - pole ka tuumateadus. Pott veega keema ja aur juhi teise anumsse - MAGIC :) 

 

easy-way-to-make-distilled-water-cure.pn

 

 

 

Mida vähem mineraale, seda parem. Keedetud vesi on kõige käepärasem variant.

Mis sa selle suurendatud soolade konsentratsiooniga veega peale hakkad? H2O(algus)-veeaur=H2O(suurendatud raskeainete konsentratsiooniga)

Teadaolevalt vee keetmine sealt soolasid ei eemalda. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vee keetmise käigus soolad suures osas kristalliseeruvad ning settivad põhja. Tavakasutaja jaoks pole aurustamisel mõtet ning kõigil ju kodus samagonimasinat pole :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vee keetmise käigus soolad suures osas kristalliseeruvad ning settivad põhja. Tavakasutaja jaoks pole aurustamisel mõtet ning kõigil ju kodus samagonimasinat pole :D

Ei peagi olema peent seadet. Pott+kaas või mõni random tasapind täitsa piisav. Tähtis on veeaur koguda ja juhtida teise kohta. Jahutades saab kiiremini ehk effektiivsemalt veeauru kätte lihtsalt. 

Sobib ka keedetud, aga dest.vesi pole ka raketiteadus :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aeg on sukelduda ise segamise maailmasse... Sain just Subtank mini kätte, aga ma ei suuda otsustada millist baasi valida.. Olen lugenud et küll on halb baas, küll lõhnab halvasti jne.. Valiksin kas 50/50 või 45/45/10vesi, kõrge PG mulle ei meeldi.. Samas 40VG/60PG ei tohiks nagu väga drastiliselt erineda 50/50st? Väga VGst baasi ka valida pole mõtet, siis vähe maitset.. Mida soovitate? Eraldi PG ja VG pudelitega mässata ei viitsi.. Eriti timm oleks veel kui kangust ka oleks 6MG või 3MG

Ja maitsestajatest üks tuttav ütles, et tema ainult inawera maitsestajaid kasutanud.. Tahaksin mingit ehedat ananassi, ja inawerast tundus ahvatlev veel chocki mint.. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Survivali vedelikud lõhnatud ja maitsetud. Suurema vg sisaldusega vedelikel õrn magusus ja magus lõhn. Capella maitsestajaid ostetakse usinalt. Baaside ladu täieneb meil reedel, hiljemalt esmaspäeval.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Apteegis peaks isegi seda leiduma. Vähemalt kunagi oli :)

Apteegi vesi seisis kinniselt/kaane all kevadest saadik. Võtsin nüüd lahti aga enne nuusutasin - äka, haises!

Nii et mitte iga apteegi vesi pole kõrgtehnoloogiliselt destilleeritud, tundub.

Ahjaa - mis sellest alko lisamisest sai, keegi pidi proovima aga tulemustest pole kuulda miskipärast :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Apteegi vesi seisis kinniselt/kaane all kevadest saadik. Võtsin nüüd lahti aga enne nuusutasin - äka, haises!

Nii et mitte iga apteegi vesi pole kõrgtehnoloogiliselt destilleeritud, tundub.

Ahjaa - mis sellest alko lisamisest sai, keegi pidi proovima aga tulemustest pole kuulda miskipärast :D

napoleon salatseb. ma ei saa õelda ka segusid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul on hetkel probleem... ei talu isegi pisikese PG sisaldusega mahlasid. Söön antibiootikumi kuuri lõpuni ja siis ettevaatlikult proovin, kas PG ikka räigelt köhima ajab. Hetkel on kasutusel 1mg VG minimaalse maitsega. Kui keegi selle testimise üle tahab võtta, siis põmst neid nelja pudelit ma rohkem kui testimiseks kasutanud pole st. kõik on peaaegu täis. Võin need põmst ka vaid postikulu eest ära anda kui huviline lubab, et viib testimise lõpuni... aga seda otsustan mina kui palju seda lubadust usaldada ehk siis ilma täiendavate eeldusteta neid kasutajale, kes siin foorumis enne aktiivne pole olnud, ei anna.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ah, ma ei tea millest jutt ja mis saladused..

Proovisin VG-le 15% viru vägevat (80%) ja nic ka VG baasil. PG ainult maitsetes. Väga 5 maitseb :idea:

 

Edit: nüüd vana tilk alt sai vist otsa, pisut nagu vesine. 15% ikka paljuvõitu..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kunagi sai kuskil teemas räägitud sellest, et veipimine autos jätab klaasidele sellise rasvase kihi. Nüüdseks olen juba üle aasta ise vedelikke endale seganud ja selleks kasutanud ainult Atmose ja Ecig baase. Kuna autoga ringi sõitmist on päris palju, siis alguses oli päris suur probleem, et aknad kippusid paari nädalaga seest poolt rasvaseks minema, nii et hakkasid juba sõitmist segama :D Mõne kuu möödudes seda enam polnud...suutmata põhjusest aru saada, unustasin selle. Nüüd viimase paari kuu jooksul on probleem jälle tekkinud ja hakkasin analüüsima, et mis siis teistmoodi on. Hetkel tundub ainuke seos olevat baasvadelikes, kuna ise segamisel alustasin Atmose baasidega, peale mida kolisin eelmisel talvel Ecig baaside peale ja nüüd probleemi ilmnemisel olen täpselt paar viimast kuud kasutanud jälle Atmose baase. Mine sa võta nüüd kinni, kas minu jutus võiks mingi  loogika sees olla? :D Igatahes vedelikke olen seganud peamiselt ühtemoodi, st enam vähem pooleks PG/VG suhtega. Ilmastikku ei tahaks ka väga süüdistada(väljas olev niiskus?), kuna enamuse eelmisest talvest kasutasin Ecig baase ja seda probleemi polnud. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kunagi sai kuskil teemas räägitud sellest, et veipimine autos jätab klaasidele sellise rasvase kihi. Nüüdseks olen juba üle aasta ise vedelikke endale seganud ja selleks kasutanud ainult Atmose ja Ecig baase. Kuna autoga ringi sõitmist on päris palju, siis alguses oli päris suur probleem, et aknad kippusid paari nädalaga seest poolt rasvaseks minema, nii et hakkasid juba sõitmist segama :D Mõne kuu möödudes seda enam polnud...suutmata põhjusest aru saada, unustasin selle. Nüüd viimase paari kuu jooksul on probleem jälle tekkinud ja hakkasin analüüsima, et mis siis teistmoodi on. Hetkel tundub ainuke seos olevat baasvadelikes, kuna ise segamisel alustasin Atmose baasidega, peale mida kolisin eelmisel talvel Ecig baaside peale ja nüüd probleemi ilmnemisel olen täpselt paar viimast kuud kasutanud jälle Atmose baase. Mine sa võta nüüd kinni, kas minu jutus võiks mingi  loogika sees olla? :D Igatahes vedelikke olen seganud peamiselt ühtemoodi, st enam vähem pooleks PG/VG suhtega. Ilmastikku ei tahaks ka väga süüdistada(väljas olev niiskus?), kuna enamuse eelmisest talvest kasutasin Ecig baase ja seda probleemi polnud. 

Mingi temperatuuri ja õhuniiskuse kamm. Mul näiteks kodus - aurutan köögis ning sügisel ja kevadel tekib klaasidele rasvane kiht, mida peab paar korda nädalas nõhkima, et aknast välja näeks. Suvel ja talvel seda probleemi pole. Kuna mul kolmas aasta juba veipides, siis see kordub aastast aastasse. Nii et mina kahtlustan õhuniiskust ja/või temperatuuri eripärasid kevadel ja sügisel vs suvel ja talvel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eelmine talv oli karauul, ainult aknaid pesingi autos, oli ka väga niiske talv . Suvel polnud üldse probleeme, nüüd hakkab jälle vaikselt pihta. Kasutan Atmose baasi muidu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jõuamegi selle teemani jälle. PG seob niiskust. Autos on niiske õhk, ja nii, kui mahv tehtud, seob see puhuri abil selle PG esiklaasile ja ka teistele klaasidele. Kunagi sai seda siin arutatud ka. Siis muidugi keegi nähvas, et "Mul oli ka 1x aken auto udune, aga tuli välja, et radikas autol puruks." See on sügisel, talvel ja osaliselt kevadel probleemiks jah. Eriti hästi toimib siis, kui minna vihmaga autosse, niiskus kõrge, aken udune ja üks hea lunghit panna :D Siis on koheselt esiklaasil see rasvane kiht :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jõuamegi selle teemani jälle. PG seob niiskust. Autos on niiske õhk, ja nii, kui mahv tehtud, seob see puhuri abil selle PG esiklaasile ja ka teistele klaasidele. Kunagi sai seda siin arutatud ka. Siis muidugi keegi nähvas, et "Mul oli ka 1x aken auto udune, aga tuli välja, et radikas autol puruks." See on sügisel, talvel ja osaliselt kevadel probleemiks jah. Eriti hästi toimib siis, kui minna vihmaga autosse, niiskus kõrge, aken udune ja üks hea lunghit panna :D Siis on koheselt esiklaasil see rasvane kiht :D

Täpselt nii, vedelikust olenemata on niiske ilmaga saastumine nähtav. Osadel autodel on ka automaatne lülitus siseõhu ringlusele(kui väljas keegi volkswageniga reostab) - siis on eriti vastik sest ka nähtavus kisub nulli.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jõuamegi selle teemani jälle. PG seob niiskust. Autos on niiske õhk, ja nii, kui mahv tehtud, seob see puhuri abil selle PG esiklaasile ja ka teistele klaasidele. Kunagi sai seda siin arutatud ka. Siis muidugi keegi nähvas, et "Mul oli ka 1x aken auto udune, aga tuli välja, et radikas autol puruks." See on sügisel, talvel ja osaliselt kevadel probleemiks jah. Eriti hästi toimib siis, kui minna vihmaga autosse, niiskus kõrge, aken udune ja üks hea lunghit panna :D Siis on koheselt esiklaasil see rasvane kiht :D

 

 

Nüüd sa rääkisid asja küll palju selgemaks. Jutt tundub loogiline, olen seda ka tähele pannud, et kui väga niiske ilmaga autosse istuda ja kohe pahvima hakata, siis tõmbab kuidagi eriliselt hästi klaasi uduseks. Kuna puhur on mul peamiselt suunatud esiklaasile, siis see kinnitab ka seda, miks just esiklaas eriti rasvaseks läheb ja küljeklaasid mitte.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse

×
×
  • Create New...