Keeru Pulk

Tallinki omanike rajatav ostuparadiis oleks ligi kaks ja pool korda suurem kui Rocca al Mare keskus.

Eile kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mis annab Tallinki omanikele Lasnamäele Eesti suurima kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks rohelise tule. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on keskusesse planeeritud 144 000 m2 kaubanduspinda ja 22 500 m2 meelelahutuse jaoks. Kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega, osaliselt haljastatud katusega ja 2215 parkimiskohaga kompleksi kõrgus on kuni 35 meetrit, lõbustuspargi elemendid ulatuvad 41 meetri kõrgusele.

Varem Tallink Cityna tuntud projekti ehitamiseks anti detailplaneeringu koostamise taotlus tegelikult sisse juba 2004. aastal. Siis tekitas laevafirma Tallink suuromaniku Infortari projektis palju elevust hoonesse planeeritud mäesuusahall ja suusatunnel. Kuni viis miljardit krooni maksma pidanud keskus pidanuks aastas tooma Eestisse miljon ööbivat turisti. 2007. aastal sai hiigelkeskuse detailplaneering linnaosavalitsuselt „jah”-sõna, kuid siis algas majanduslangus, kadusid võimalikud rentnikud ja see peatas arenduse viieks aastaks.

Eelmisel aastal lükati rattad uuesti veerema. Hiigelkeskus aadressiga Punane 76 on kavandatud Peterburi tee, Mustakivi tee ja Laagna tee vahelisele tühermaale, kus praegu vahelduvad ehitusjäätmete hunnikud turba kaevandamisest tekkinud lohkudega. Taavi Aasa sõnul on see koht keskuse jaoks ideaalne, sest transpordiühendus on seal väga hea.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et esialgsest ideest, millega esimest korda tuldi linna jutule pea kümme aastat tagasi, erineb praegune oluliselt. Peale juba mainitud suusatunneli on ära jäetud ka näiteks 16-korruseliste büroohoonete plokid.

Arhitektuuriliselt keeruline

Ta kinnitas, et täpsemad detailid, kui suur tuleb haljastatud katus ja millised on konstruktsioonid, selguvad alles projekteerimisel. Küll aga ütles ta, et nende eskiiside põhjal, mida ta näinud on, tuleb sellest kaubanduskeskusest ka arhitektuuriliselt ambitsioonikas hoone. „Kuigi hallehitised oma eripäralt ei pruugi keerulise konstruktsiooniga olla, siis see hoone saab seda ilmselt olema, eriti kui vaadata, milliseid funktsioone on sellele keskusele planeeritud ja kui suuri pindu tahetakse katta,” sõnas Mänd.

Väljakutseks kujuneb keskuse meelelahutuse osa. Üks eskiiside autoritest, EA Reng Arhitektide osakonnajuhataja Lauri Laisaar ütles, et hoonesse pole kavandatud klassikalist lõbustusparki, vaid pigem meelelahutuskeskus, kus võiks olla näiteks laserrelvade mänguruum ja arvutimängumaailmad. „Katuse kohal võiks olla taevarestorani taoline koht, kus on rampidega ühendatud kärjelaadsed pesad,” kirjeldas ta, aga lisas siiski, et kuni projekti valmimiseni ei saa lõplikult kindel olla, mis arhitektide ideedest paika jääb ja mis mitte.

Nüüd, kui linnavalitsus on detailplaneeringu vastu võtnud, korraldatakse planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja arutelu. Ehituse alguseni võib abilinnapea Aasa sõnul kuluda siiski veel aastaid.

Infortar AS-i tütarettevõtte INF Maja OÜ juhatuse liige Ain Hanschmidt ei soovinud arendust kommenteerida enne, kui detailplaneering on volikogus kinnitatud.

Tallinnas on juba praegu iga linlase kohta kaks ruutmeetrit kaubanduspinda ja Euroopa kaubanduskeskuste viimase arenguraporti kohaselt on Eesti kaubanduspinna ruutmeetrite arvu poolest inimese kohta Euroopa riikide seas päris tipus. Meist ettepoole jäävad vaid Norra, Luksemburg ja Rootsi. Ent suuri kaubanduskeskusi plaanivad peale Infortari lähiaastatel rajada ka Pro Kapital ja Trigon.

Erikaitse radooni vastu

Eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et Punane 76 kinnistu paikneb suure radooniriski piirkonnas. Radooniohu vältimiseks kirjutati detailplaneeringusse sisse mitmeid erilahendusi. Näiteks tuleb ehitajatel rajada vundamendi tuulutussüsteeme ja kasutada radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Peale selle tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon.

Radoon on looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Maapinnas tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib suure radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterjalid.