simp

Kas kinos või restoranis võib elektroonilist suitsu kimuda? Aga kaubamajas või ühistranspordis?

Kas e-sigareti väljahingatav aurupilv on teiste tervisele ohtlik?

Meditsiiniajakirjas Inhalation Toxicology (2012 oktoober) ilmunud uuringus leiti, et e-sigareti aurus on väga vähe kemikaale, mis leiduvad sigaretitossus, ning nendegi sisaldus on nii väike, et “pole ilmset ohtu inimese tervisele”. Passiivse suitsetamiskahju oht on seega väike, kuid mõned kriitikud pole selles siiski lõplikult veendunud.

Kuivõrd eetiline on kõikjal e-sigaretti pahvida?

Sõltuvus nikotiinist, mida paljud e-suitsetajad endale Eesti riigi (nikotiiniga vedelikke ametlikult müügil ei ole), tervisekaitsjate (tahaksid samastada e-sigareti ravimiga või tubakatootega) ja tubakatööstuse (pole huvitatud konkurentidest) kiuste e-sigaretist sisse hingavad, on kahjulik. Ehk siis avalik e-suitsetamine võib mõjuda enda mürgitamise reklaamina.

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur seda silmas pidaski, kui keelas koolis e-sigarettide tõmbamise. Sama teed on minemas teised koolid.

Õppeasutused on sunnitud eraldi keelu oma kodukorda kirjutama, sest seadust selles vallas veel pole. Sotsiaalministeeriumist alles jõuab valitsusse eelnõu, millega keelatakse e-suitsu müük alla 18aastastele, lisaks piiratakse selle reklaami.

Keelame suitsetamise liigutuse?

Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse läheks veelgi kaugemale. “Meil on saanud seitsmeaastaseks lapsed, kes pole näinud, et siseruumides suitsetataks. Me ei peaks tooma ka e-suitsetamist rohkem avalikku ruumi. Noored ja mittesuitsetajad ei peaks seda nägema.”

Ta rõhutas, et kuigi suitsetajate jaoks võib olla tegu ohutuma alternatiiviga, on e-suitsu pikem mõju teadmata. Jesset häirib ainuüksi e-suitsetamise liigutus, sest tema hinnangul pole võimalik eemalt vahet teha, kas tõmmatakse tavalist või e-suitsu.

“Kui miski prääksub nagu part ja näeb välja nagu part, siis ta ongi part,” parafraseeris ta Linnar Viigi sõnu ja tõi eeskujuks Türgi, kus vanades filmides on suitsetamine hägustatud.

Eesti suurima e-sigarettide müüja Elgery OÜ juhatuse liige Oliver Lehtsaar tegi sotsiaalministeeriumile muu hulgas ettepaneku keelata tavasigaretiga välimuselt sarnanev e-sigaret. Teisi e-sigarette pole tema sõnul võimalik plärudega segi ajada, liigutuse taunimine on aga kummastav.

“E-suitsu tõmbamine sarnaneb rohkem kõrre imemisega. See ei ole kahjulik kõrvalolijaile, ning suitsu asemel on 2–3 sekundiga haihtuv aur,” ütles Lehtsaar.

Riigiasutustes ja ühistranspordis võiks tema hinnangul e-suitsetamine olla keelatud, erasektor reguleeriks seda ise.

Kontoris või baaris

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise juht Aive Telling märkis, et ei oleks mõistlik e-suitsu üks-ühele tavasigaretiga samastada, kuid ka mitte selle tarvitamist igal pool lubada. “E-sigareti tarvitamise üle otsustab ruumi valdaja,” ütles Telling.

Ministeeriumis endas pole e-suitsetamine praegu reguleeritud. Tubakapoliitika rohelises raamatus on ministeerium teinud ettepaneku muuta riigiasutused suitsuvabaks.

E-sigarette seal eraldi käsitletud pole. Kus siis võiks baaris või kontoris e-suitsu tõmmata? Kui suitsuruumis, siis muutuvad e-suitsetajad passiivseteks suitsetajateks koos kaasneva tervisekahjuga. Kui laua taga, siis võib see teisi häirida.

Baarides-restoranides on e-suitsetamise lubatavus praegu suvaline, sõltudes ka tõmbaja istekohast.

Ekspress Grupi ühendtoimetuses on e-suitsetamiseks määratud eraldi tsoon (ventilatsiooni pole vaja), kuid enamik käib vanast harjumusest ikka suitsuruumis.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et Eesti suurimas firmas pole siseruumides e-suitsetamist seni eeskirjadesse raiutud.

Swedbanki peamajas Liivalaia tänaval on keldrikorrusel suitsuruum, kuid mujal suitsu teha ei tohi – kaasa arvatud e-sigaretti, ütles pressiesindaja Mart Siilivask.

Ühistranspordis või lennukis

Ühistranspordis, kus on inimesed sageli tihedalt koos, on e-suitsu tarbimine keelatud. “See võib teisi reisijaid segada,” põhjendas AS Sebe pressiesindaja Gert-Daniel Hankewitz.

Rongiliiklust korraldava Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul otsustasid firma juhid veoeeskirja kirjutada e-sigarettide tõmbamise keelu. “Täna pole e-sigareti täpset ohtu või ohutust ammendavate uuringutega tõestatud. Samas võib e-sigaretti näha kui suitsetamist propageerivat lahendust,” selgitas Kaareste.

Enamik lennufirmasid, näiteks SAS, KLM jt, on lennukite pardal e-sigareti suitsetamise võrdsustanud tavasuitsetamisega.

“Lennuki salongis suitsetamine võib häirida kaasreisijaid. Kuna meie lennud on suhteliselt lühikesed, siis usume, et suitsetajad peavad poolteist või kaks tundi vastu,” ütles Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen.

Kuid mõned, näiteks Ryanair, müüvad ja lubavad kasutada teistsugust, “tossuta sigaretti”, mis on nagu nikotiinis immutatud vatitükk.

Lennujaamas

Mitmed lennujaamad, näiteks Londoni Gatwicki lennujaam, on e-suitsetamise sootuks ära keelanud. Heathrow lennujaamas avatakse 25. novembril aga maailma esimene e-sigareti tõmbamise tsoon.

Tallinna lennujaam teeb kommunikatsioonijuht Margot Holtsi sõnul kõik endast oleneva, et nii suitsetajatest kui ka mittesuitsetajatest reisijatel oleks lennujaamas ja reisiterminalis mugav olla. “Suitsetajatel on neli lounge-tüüpi ala. E-sigarettide puhul oleme seni lähtunud sellest, et kui e-sigarettide tõmbamine teisi reisijaid ei sega, siis oleme seda lubanud. Seni ei ole me saanud ka ühtegi kaebust. Aga kui see probleemiks muutub, peame seisukoha võtma,” ütles Holts.

Hotellis

Viru hotellis ühest reeglit pole. “Tubakaseadus ei sea e-sigarettide tarbimise koha suhtes piiranguid. Nii ei ole me seda ka oma majas piiranud, teised kliendid on suhtunud sellesse mõistvalt, ja et see ei riku õhku nagu tavasigaret, siis selles probleemi ei näe,” ütles AS Sokoteli kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu.

Mõnel pool peljatakse, et inimesed võivad e-sigaretti nähes teha järelduse, et ka tavasuitsu tõmbamine on lubatud. Radissoni ketti kuuluvas Olümpia hotellis on turundusjuht Vitali Makejevi sõnul e-suitsetamine lubatud vaid suitsuruumides.

Kinos ja kaubamajas

Forum Cinemase turundusjuhi Liis Mengeli sõnul ei propageeri firma kinos suitsetamist, seepärast pole neil ka suitsuruume. “Oleme klientidel palunud e-sigaret välja lülitada just seetõttu, et tekkiv aur häirib suitsetaja taga istuva kinokülastaja vaatevälja ning saali eripära tõttu – pimedus ja helendav ekraan – kahjustab see ka pildi kvaliteeti,” ütles Mengel.

Tallinna Kaubamajas ei ole turundusjuht Anne-Liis Ostovi sõnul otsest e-sigareti kasutamise keeldu, kuid kliendid ei kipu seda ka tegema. “Müügisaalis valib klient kaupa ja planeerib oma oste ning sinna koondub ka kogu tema tähelepanu. Kindlasti on oma roll ka välja kujunenud elementaarsel harjumusel siseruumides suitsetamisest hoiduda,” ütles Ostov.

Enamik inimesi saab Ostovi sõnul aru, et viisakam on e-sigaretti pahvida mujal kui kinnistes avalikes ruumides. Veel saab.

Anarhia e-vedelikega kestab

Ravimiamet ei kavatse muuta praegust olukorda e-sigarettide ja e-vedelike valdkonnas, enne kui Euroopa Liidu tasandil midagi paika pannakse.

Praegu on Eestis e-vedelikud, mis vähegi nikotiini sisaldavad, määratud ravimiteks, neid tohiks müüa vaid apteekides. Kuna aga pole uuringuid, ei tohigi neid müüki võtta. Ravimiameti seisukoht on, et ükski müüja pole suutnud tõestada oma toodete ohutust, kvaliteeti ega efektiivsust, et nende kasutamine oleks lubatav.

eCig Group OÜ juhatuse liikme Toomas Viilo sõnul on küsimus aga tavasigaretist vähemkahjuliku alternatiivi sisulises keelus. “Tavaline sigaret on lubatud, aga e-sigaretti piiratakse nii, et seda ei saa osta ega kasutada,” nentis Viilo. Lubatud on nikotiinivaba vedelik.

Nõnda vohab Eestis nikotiinisisaldusega vedelike must müük ostuportaalides, kus nende koostis on pahatihti teadmata ja müüjad ei vastuta millegi eest, samas kui ametlikud müüjad peaksid oma maine hoidmiseks kvaliteeti tagama. Samuti tellitakse neid massiliselt välismaalt, näiteks Poolast, Lätist, Inglismaalt, Hiinast. Lisaks kõigele jäävad riigil saamata maksud.

Euroopa parlament otsustas oktoobris, et tavasuitsetajale sobiliku nikotiinisisaldusega vedelikke ei määratleta ravimitena. Euroopa komisjonilt, nõukogult ja parlamendilt oodatakse jõuludeks tubakadirektiivi osas kompromissi.