xiios

SXK Nebula Zero Minid, Griffin ja Aromamizer.

 

Ma kipun ikkagi sinnakanti mõtlema, et selle viimase katse puhul (avatud kaanega) oli süsteemis peen ekviliibrium või siis voolamisprotsess väga aeglane, aga kondens (ja niiskust leiab ikka, oli clearo ju härmaski) ning gravitatsioon panid vedeliku lippama. Mille tõttu vedelik kohe välja ei voolanud, täpselt ei tea, aga ma vaimusilmas kujutan (oma arust) üsna hästi ette, et veepiisakesed, mis korstnas ja kambris tekivad ning alla valguvad, lahjendavad vedeliku kenasti vedelamaks ning n.ö. "tõmbavad" ülejäänu liikuma.

 

Mis puutub taasmainitud ülerõhku, siis loodetavasti on siililegi selge, et kui me õue-toa eksperimendi teeks sellise modifikatsiooniga, et tuppa toomisel sulgeksime õhuavad korkidega (ja clearo on hermeetiline), tekiks soojenemisel kindlasti ülerõhk.

Kas mingi selline variant võiks olla, et tekkinud kondens tekitas kambris wicki ja millegi vahele silla ning see käivitas voolamise?

Intrigeeriv.

Ma ei tea, tühjas 1 l veepudelis pudelis on õhku vast umbes 1.05 l, mis tõmbuks praegu õues ütleme 0.987 l peale e. mingi 63ml võrra kokku -- see võiks ju klappida... või ei? (Ma pole teadlikult seda testi teinud, ainult taara ära viimisel kotis deformeerudes kolksuvaid pudeleid põgusalt silmitsenud).

Tegin täna ajaviiteks ühe pudelitesti kah siis.

Oleks võinud rohkem õhku jätta sisse, oleks tulemus paremini näha.

 

Seadeldis:

 

Jahtumas (pool tundi. pildil on ka sisenevat õhumulli näha) ja soojenemas (ca. tund):

 

Ca. tund hiljem ning tulemus:

Kui juba gaasi ruumala nii vähe muutub, siis ma arvan, et vedelikku, metalli ja klaasi pole mõtet arvutama hakata.

Siin on jälle mingi tabel: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-volume-d_853.html

 

Seal 22 kraadi peale on pandud volume correction factor 1.00 ja 4 kraadi peal 0.94 -- erinevus on nii väike, et ma nüüd hetkel ei saa aru, kuidas siis tegelikult Aromamizeri põhi sai täis valguda ning august välja

 

Mingi kiire ja umbkaudne arvutus. Vaadates Aromat, ütleks silmaga, et mul oli eile sees umbes 1.5-2ml vedelikku, seega 4-4.5ml õhku.

See õhk kahanes õues vastavalt 3.75-4.23 ml peale, mistõttu imeti sisse 0.25-0.27ml külma õhku (ütleme 0.26), mis toas paisus 0.27 ml peale e. nii palju vedelikku suruti paagist välja. Mulle tundus, et rohkem... Hmm.

keerata põhjaga ülespoole

Mina kavatsen just nii toimida. Olen ka toiminud, küll natuke teises olukorras -- siis, kui kodunt eemal viibides on kehva/vana wicki tõttu kerge leke tekkinud. Jope põue-/telefonitaskus on just sel eesmärgil Rimist soetatud nahast moblavutlar, mis hoiab alati modi püsti. Lekkeohu korral on huulik allpool ja kui midagi tilgub, jääb see vutlari põhja, kuniks paberiga ära kuivatan.

Näiteks siin on mõned tabelid toodud: http://www.engineeringtoolbox.com/air-altitude-density-volume-d_195.html

 

Altitude and Specific Volume Correction all on ruumala teguriks märgitud

kõrgus : tegur

-----------------

0000m : 1.00

1500m : 1.17

1980m : 1.24

2460m : 1.31

 

Võiks siis vist võtta, et 1800 meetri kõrgusel on ruumala umbes 1.21 ja 2400 meetri kõrgusel 1.3 korda suurema ruumalaga kui maapinnal?

Jah, kaane avatuna hoidmisel jookseb paak peaaegu tühjaks rõhkude ühtlustumise ning vedelikusamba raskuse tõttu ja mingit ülerõhku pole selleks vaja. Jah, normaalolekus on paagis kerge alarõhk, mis hoiab vedelikku sees.

 

Et nüüd vahepeal ühtlustada viimaseid seisukohti, kommenteerin varasemaid poste, alustades endast.

 

xiios ütles: ... ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega?

---

Selles vist ikka on küll küsimus -- ülerõhk tõesti ei pea tekkima. Piisab alarõhu vähenemisest, et vedelik voolaks. Miskipärast eeldasin, et õhk paisub nii kiirelt, et surub vedelikku välja. Nüüd tundub, et paisumine nii kiire pole ja vedelik jõuab oma raskusega ära voolata juba alarõhu piisaval vähenemisel. See ei muuda, et meil pole mitte tegu mingist hetkelisest alarõhu kadumisest tingitud väikese pealevoolamisega, vaid paagis algsega võrreldes oluliselt suurenenud õhuhulga paisumisega kaasneva lekkega.

 

EMTA ütles: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama.

---

Kui kaane lahti keeramisel tekivad paaki mullid, siis tähendab see vast hoopis seda, et kaas liikus vintimööda ülespoole ja suurendas paagis alarõhku, mille kompenseerimiseks tuli kambrist õhku juurde. TFV4-l käib kaas hinge peal lahti külgsuunas ja ei teki selle avamisel mingeid mulle -- õhul pole ju põhjust kambrist mullidena paaki tungida, kui tuleb hoopis ülevalt peale.

 

EMTA ütles: ... ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest.
---

Vedelikku hakkab kambrisse voolama omajagu rohkem võrreldes sellega, kui hetkeks oleks kaas avatud ning siis taas suletud ehk lihtsalt rõhud tasakaalustatud. Seda algsega võrreldes suurema koguse õhu ruumala suurenemise tõttu. Õues imeti X milliliitrit õhku sisse, toas tuleb aga välja voolata nii mitmel milliliitril vedelikul, milleni see X ml õhku toatemperatuuril paisuda suvatseb. Ja selle paisumise vastu aitaks korgid, aga mitte "korralik" wick.

 

EMTA ütles: Seega on paagis alati alarõhuga tegemist, mis hoiab vedelikku paagist väljumast. Selle osaga te ju peate nõustuma või ei nõustu ka sellega? Seega pole vaja eriliselt jõhkraid surveid ja kurat teab mis paisumisi, et tekkiks lekkimine, lihtsalt keera kaan maha ja näpud on märjad.
---

Mina nõustun.

 

EMTA ütles: Seega, lekkimise jaoks ei ole vaja ülerõhku, vaid piisab ka rõhkude erinevuse muutumisest algsest seisust.
---

Jep. Aga ma olen siiani kahtleval seisukohal, et kas sina sellega oled ikka päri, et paaki imetakse õues jahtudes õhku juurde? Ja see siis hiljem toas paisudes võimaldab vedelikul välja voolata?

 

Teemaks vist oli kunagi, et kas külma käes maha jahtunud Crius toas lekib või mitte. No kui ta päris kõrini täis või põhjani tühi pole, miks ta's ei leki. Aromamizer lekkis mõned tilgad -- prognoosin, et Crius pissib end kohe korralikult täis. Ja kui Aroma Criuse üle naerdes külili kukub, ilmub temagi alla samasugune loik.

 

Ma loodan, et nüüd on selge, kus me seisame, ja et siit saab üheskoos edasi minna.

Mõeldes EMTA ja e-kodaniku öeldu üle järele, pean tõdema, et isegi täitsa võimalik, et ülerõhku selle sõna otseses tähenduses ei teki (õigemini ei jõua tekkida), kui vedelik alarõhu vähenedes piisavalt kiiresti kambri suunas minema lippab (wickist läbi jõuab). Huvitav oleks teada, kui palju täpselt õhu ruumala muutub erinevate temperatuurikõikumistega.

e-kodanik, no  ei ole nii, kohe kui paagist eemaldad näiteks vedelikku, tekib alarõhk sinna, mille tulemusena imetakse peale uut vedelikku. Ühendatud anumate süsteemi puhul jookseks paak tühjaks lihtsalt.

 

Old, sinu teooria longab, kuna kui keerata maha klearo kaan, tekib rõhkude ühtlustamine ja klearo hakkab lekkima. 

 

Xiios, ole hea ja tee see katse,  aga nii, et ühe anuma paned vedelikku täis ja teine las suudab end ise jumala abiga tühjana hoida. Kas te siis aru ei saa sellest, et ainus võimalus anumast vedeliku plehku panemist takistada on see, kui anum sulgeda pealt ja vedeliku raskus tekitab anumasse alarõhu. 

 

tra ma ei viitsi enam.

 

Me mitte ei saanud sellest aru, vaid teadsime seda juba enne sinu esimest sõnavõttu, lihtsalt see on nii triviaalne, et näpp ei paindunud seda üht lauset kirjutama. No ilmselt ei jää muud üle: jah, vedelik oma raskusega tekitab paaki kerge alarõhu

Kirjutasin siin pikka juttu, aga pärast kolme viimast pole nagu enam midagi lisada. Olin juba täitsa küps homme näitama, kuidas ühendatud anumates (üks kinnine ja teine lahtine e. pädev võrdlus clearoga) tekib tuppa tuues olukord, kus lahtises on vedeliku nivoo kõrgemal kui kinnises. Et oleks puust ja punaselt selge, kas tekkis ülerõhk või ei tekkinud

Jah, alarõhuga pudel külmas õues läheb ikka veel rohkem lömmi. Siledaks -- saunas.

Kahju, et mul Criust pole. Aga täna Aromamizeril vaba päev ja see nõustus meelsasti väikeses eksperimendis osalema. Kallasin natuke paaki tühjemaks ning panin veidi enam kui pooleks tunniks õue. Siis tõstsin tuppa soojenema. Vedelik otseselt välja ei purskunud, aga paar tilka august ikka välja oli jõudnud tunnike hiljem. Kui paak tundus juba toatemperatuuril olevat (võrdlesin köögisahtlist võetud lusikaga vastu põske hoides), siis lõpetasin katse ning keerasin tagurpidi, et näha, palju coilikambrist vedelikku välja niriseb.

 

Netist Criuse decki pilte vaadates paistab, et kui seal vedelik mööda kanaleid üles lükatakse, jõuab see kohe õhuavadeni e. pole midagi imestada, kui väga hõlpsasti välja tuleb. Aromal seevastu on ju dripperipõhi -- nagu kauss, mis kõigepealt täituma peab, et vedelik coili kõrgusel asuvate õhuaukudeni jõuaks. Ja välja ta jõudis, seega seal lükati päris paras kogus vedelikku punktist A punkti B. Keegi võiks Criusega sama testi ära teha, võib-olla natuke pikema õues hoidmisega

 

Vedelikutase katse alguses toas ning paagi terrassile asetamine.

 

Kohe peale õuest võtmist, siis veerand tundi hiljem -- on näha, kuidas paagis on tase vähenenud.

 

Siis veel jupp aega hiljem. Ja hiljem. Tase on veel alanenud.

 

Ja veel. Ja siis pärast vedeliku välja nõrutamist.

Ega mul mingit fundamentaalset avastust siin maailmale teatavaks teha pole ja kõnelen ka rohkem teoreetiliste teadmiste kui praktiliste kogemuste najal. Mõttekäik aga on selline, et kui me pürime mõnusalt niiske auru ja tihti ka suurema võimsuse poole, siis ühtlasi liigume wickimisel selles suunas, et vatt on just paraja tihedusega hoidmaks vedelikku paagis (toatemperatuuril). On vist selge, et õhk läbi vedelikuavade liikuda saab, eks -- paraku mõlematpidi. Kui tugeva jahtumise tõttu paagis oleva õhu tihedus märkimisväärselt suureneb e. ruumala väheneb, siis mahlaavade kaudu tõmmatakse alarõhu kompenseerimiseks terve hulk õhku paaki juurde, ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? Aga mis peaks takistama sellel rõhul nüüd vedelikku coilikambrisse ning sealtkaudu läbi õhuavade välja lükkamast?

Aga ära pane fully filled -- pane poolik. Kui poolik õigetpidi paak üles soojenedes kohe mitte ei leki, siis kerkiks minul küsimus, et kas seda ikka saab normaalseks wickimiseks nimetada. Või sõnastaks pigem nii, et ma ei julgeks sellistes tingimustes lekkiva clearo wickimist ebaadekvaatseks tembeldada.

Usun, et vedelik paisub pigem tabamatul määral. Õhk on see, mis asjad liikuma paneb. Ja sellest tulenevalt lekib rohkem vast tank, milles õhku rohkem?

Mulle ei meeldi, et klaas nii litsakalt seal tihendite vahel aeleb. Ja pea olematu distants kambri ning klaasi vahel on jah küsitav. Õhk väljub-kerkib aegluubis, mis tekitab ju pealevoolu pudelikaela, kuna igal ajahetkel peab vedelik võitlema mullikestega, mis töllerdavad seal nagu unised mesilased taru ukseavadel -- välja vä? kas ikka peab? a mis suunas üldse?

 

Samas ma esialgu 30-35 vati kandis kärsakat pole saanud, aga lähedal olin vist küll paar korda, kui järjest tulistasin. Suletud kanalitega on nii mõnus/puhas/kuiv täita, et lausa tore, et seda nii tihti teha tuleb. Deck on hea, maitse on hea. Vaikne, ei sülita. Overall

Tänasel päeval julgeks jah Cubist suht rahuliku südamega soovitada. Claptoniga coilid arvatavasti võiks pakkuda kõige suuremat rahuldust. Muude coilide puhul paraku üsna kindlalt veits pikema ja peenema kanaliga huulikut vaja, et keelele ei pritsiks.

Ongi nii. Ma ei tea, mis valeühendus mul seal peas toimus

Tegelt on piipside juures olemas: http://www.epiip.ee/et/rdta/1532-obs-crius-rta-v3.html

 

Ainult et müstilisel põhjusel nende veebipoe otsing seda ei leia.

Peale selle huinamuina olevat võimalik ka TC režiimis vatte muuta mõlemas suunas.
EDIT: Jah, on. Selleks, et vatte vähendada, tuleb teha üks klikk ülespoole -- seejärel saab.
 

 

Metallist rõngas siis vist lõpuks. Ei tea, mis veel? Ja Supreme ilmselt omajagu suurema mahuga.

Mis muud kui karp lahti kruvida ja teiselt poolt näpitsatega kinni hoida adapteri maha keeramise ajal. Vajadusel juhe tagasi joota jne.

Kas posti saab endiseks e. korpuse suhtes liikumatuks, eks see selgub remondi käigus.

 

Kui Tallinna inimene, võin abiks olla.