Ahti Mänd

Comp,

see ei ole siiski päris nii, sest...

"Aktsiisiga maksustamise põhimõtted on ühesugused kõikidele elektrienergia tootjatele ja aktsiisiga maksustamist ei mõjuta see, kas elektrienergia on toodetud taastuvatest energiaallikatest (nt päikese, tuule või veeenergia) ning kas elektrienergiat toodetakse vaid oma tarbeks või ka müügiks."

http://www.emta.ee/index.php?id=35014

Ehk siis puust ja punaselt: kui tahetakse, lajatakse aktsiis otsa mistahes asjale. Ma olen aeg-ajalt kommentaariumides ajaviiteks õrritanud suitsetamisvastaseid fanaatikuid, kes ei tunne piiri suitsetajate mõnitamisel stiilis, et ärge muretsege, tubakatööstus lakkab olemast ca 25 aasta pärast ja siis hakkavad (juba varem) kõik mittesuitsetajad maksma aktsiisi n asja pealt, mis kehtestatakse kaduva tubaaktsiisi asemele - riigikassasid ei jäeta tühjaks.

Tripp,

 

Tegelikult 6 aastat tagasi Eesti põllumehed pididki ju lehmade peeretamismaksu tasuma... ilma igasuguse naljata...

 

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pollumehed-pidid-lehmade-kohutuulte-eest-maksu-maksma.d?id=51128796

Spezz,

Saan aru. Helista 55 99 1082, nimeks Gerd, olen temaga 4 aastat koos tööd teinud, hea ja korralik ehitusmees, tema vend samuti, töötavad praegugi koos. Ta on muide ka e-sigareti veipija, foorumis siin suurt minu teada ei käi.  Ütle, mina andsin Sulle tema tema telefoninumbri. Tal on muidugi pidevalt töö ees, aga ehk võtab koos vennaga mõnel nädalavahetusel ette, sest see ei ole tõepoolest suur töö ja raudukse ettepanemine nõuab kahte meest...  

Spezz,

See nii lihtne töö, et sellega peaks eranditult iga mees hakkama saama, kes haamrit peos hoida oskab ja suuruksed need boksid siis ikka on... 

Jäid kahjuks hiljaks, alates 16.juunist sain töö uues firmas ning 1.septembriks tuleb mul kaks kahekordset maja üles laduda (suur kolme auguga columbia plokk, millest seni on terves Eestis ainult 4 maja siiani ehitatud), nii et olen praegu ka nädalalõppudel tööl ja ajan tükitööga pikka eurot taga - nii huumoriga öeldes... tegelik põhjus on muidugi tähtajad, mille ületamisel tulevad rängad trahvid...

Aga pane kuulutus üles CV Online kuulutuste tahvli rubriiki "Pakun tööd", telefon saab sul sissetulevatest kõnedest punane olema...

http://www.cv.ee

56, esimesed sigaretid sai tõmmatud 8-aastaselt, alates 10-ndast eluaastast stabiilselt 1-2 suitsu päevas, mille arv iga aastaga tasapisi suurenes, 12-13 aastaselt pool pakki päevas, alates 14-eluaastast pakk päevas, keskkooli lõpust alates poolteist pakki päevas, vahepeal 20-ndates eluaastates ka paar aastat havanna sigareid, pidevat suitsumehe staaži seega jämedalt 45 aastat. Elu jooksul paar tagajärjetud katset tehtud, et tossamine maha jätta - ei õnnestunud, sest mahajätmise katsed lõppesid tõsiste hingamishäiretega. Nüüd veidi üle aasta e-sigareti peal ning mahajätmine õnnestus päevapealt ning valutult.

walc,

Ühes asjas jään siiski erimeelsusele – ma ei arva, et nn. buumiaegne palgatõus 2004-2007 endas õhku sisaldas. Mäletan seda perioodi väga hästi, tean ja saan aru, et toimuv paljudel sita keema ajas, kui mõnes valdkonnas palgad reeglipäraselt 3-4 korda aastas tõusma hakkasid, enamikus aga vaevaliselt või üldse mitte, eelkõige aga ehituses, kus surve palganumbrile kõige suurem oli. Kui üldse kuskil õhku oli, siis mägede paneelmajade korterite hindades.

Sisuliselt oli tegemist siiski normaalse arenguga palgapoliitikas läänele järelejõudmises ja tuleb vaid kahetseda, et see normaalne areng toore jõuga kinni keerati enne kui ta kogu ühiskonnale jõudis laieneda. Ei maksa eksitada lasta end müütidest a la läänel oli sinnamaani jõudmiseks sada aastat aega, Eesti ei saagi 20 aastaga sellel pulgal olla.

See pole mingi raketiteadus, kõige alus on energia hinnad ja kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopa riikidega, on erinevused minimaalsed, tegelikkuses ei takista miski peale ahnuse rakendamast ka Eestis tegelikele töötegijatele inimväärseid palku. Lihtsalt Lääne-Euroopal on Ida-Euroopat vaja odava jõujõu maadena.

 

P.S. Märkisid, et „idee on teha korteris natukene remonti, aga mis mahus ja kas jõuab veel see aasta kordineerida seda - ei julge lubada. Aga kui läheb tegemiseks, siis Ahti käest küsiks küll hinda“

Üks mu eripärasid on see, et ma ei tee eales mingeid hinnapakkumisi ja erinen selles mõttes tükitöötegijaist, hoidun isegi suurusjärgu prognoosimisest. Mõnikord on see muidugi võimalik, tihtipeale aga täiesti välistatud. Olen paarkümmend aastat näinud hinnapakkumiste reaalseid tulemusi. Reeglina annab töö tellija kõige odavamale pakkujale ning reaalseks tulemuseks potjomkini küla – pealtnäha ilus ja kena, kuid rohkete VARJATUD defektidega töö. Varjatud defektidega töö tulemusest pole võimalik tavaliselt lahti saada isegi siis, kui töö saab suurema numbriga hinnapakkumise teinud firma või isik – rolli hakkab mängima võimalus saada tööst suuremat kasumit.

Minu eluaegne moto on olnud järgmine: „Iga korralik töö võtab aega just nii palju kui ta võtab ja maksab just nii palju kui ta maksab, ei tundigi vähem või rohkem ega sentigi vähem või rohkem“. Inimestele see moto reeglina ei meeldi, neile meeldib reeglina vähema raha eest võimalikult suuremat tulemust näha ning järgnevad etteheited a la „miks nii aeglaselt kõik läheb...“

On muidugi tõsiasi, et seda pole alati järgida saanud, firmades on käsk vanem kui meie ja kui ei tee sina, oled kohe tänaval ja teeb keegi teine. Töökoodeks reaalses elus on siin lihtne: §1. Ülemusel on alati õigus, §2. Kui ülemusel ei ole õigus, vaata §1.

Ei tasu uudisenuppu eriti traagiliselt võtta, sest mida vähem on kohti, kus ego-pulkasid jms saasta müüakse, seda parem. Sest tänu taolise saasta proovimisel esmakordselt e-sigaretiga kokku puutudes paljud ju pettuvadki e-sigareti maailmas üldse, teadmata, mida see tegelikult kujutab ja uuele katsele tavaliselt ei lähe.

Nii paradoksaalne kui see ka pole, nende müügilt postkontoritest ärakoristamisega astuti e-sigareti vastase võitlejate poolt ise ämbrisse ja võimalikuks sai see seetõttu, et nood e-sigareti vastased võitlejad ise ei tea e-sigareti maailmast essugi...

Sisuliselt on see siis musta huumorina positiivne uudis...

walc,

 

1.Ehitusmulli perioodil olid kõrgemad palgad küll, kuid see periood ei olnud kuigi pikk, igal juhul mitte 5-7 aastat. Algas ta tasapisi anno 2004, mil sai võimalikuks suurema tööjõu väljavoolu algus, mis sundis ka siinseid tööandjaid tasapisi palku tõstma, ikka pisitasa, pisitasa. Näiteks 2004 oli ühe ploki ladumishinne 7 krooni, aastaks 2006 tõusis see 11 kroonini, 2007 aasta algul 15 kroonini ja suvel 20 kroonini. 2007.aasta oli ses mõttes kuldaeg, sest palgad jõudsid osaliselt siis lääne tasemele – kuid see kestis vaid pool aastat. Teiselt poolt oli see ka suurim firmade kunstlikult lõhkiajamise periood, kus lõppkaotajaiks jäid alati töö tegelikud teostajad, kes jäi palgarahadest ilma – kolme aasta jooksul (2005 – 2007) jäi seetõttu minulgi saamata ligi pool miljonit krooni. Nii et mis kasu sest oli, et lühikese perioodi vältel teenisin 40 000 – 50 000 krooni kuus. Tegelikult küll poole vähem, sest toona tegin tavaliselt 14-15 tunniseid tööpäevi, laupäevad ka, kuus tavaliselt kokku 320 – 330 töötundi. Mull lõhkes 2007 detsembris, 2008 jaanuaris kukkusid tööhinded 50-70%.

2.Igapäevaselt ei kulu 8x3 euri, said veidi valesti aru, transporti ma üldse pole kunagi arvestanud, kuigi peaks. Ei, tegemist on põhiliselt tööriistadega. Kümmekond vajalikku elektritööriista on siinjuures veel kõige väiksem mure, kui neid korralikult hoida, siis ei pea neid kuigi tihti asendama, väike relakas, mis mul anno 1997 peaaegu terve kuupalga maksma läks, töötab korralikult koguni tänaseni – 18 aastat. Põhiline kuluallikas on kõikvõimalik pudi-padi, mul on vajalike tööriistu kokku ca 10 000 euro eest, lisaks ainuüksi tööriiete ja –jalatsite peale kulub aastas üle 300 euro...

3.Ehitajad on loomulikult Eestis alamakstud, ükskõik, kas siis musta või ametliku standardi järgi.

4.Ehitusmull tegelikult ei solkinud seda turgu. See on üks levinud müütidest. Sant on ta olnud 90-ndate algusest peale tänase päevani – põhiliselt seetõttu, et põhiilma teevad ühelt poolt poliitikutega seotud ning seetõttu nende poolt kaitstud ja soositud aferistid ja teiselt poolt kaunis paljude tööandjate „leidlik ahnus“. Oled kindlasti kuulnud usinalt levitatavat „käibetõde“: „Õpi korralikult amet selgeks, tööta ausalt ja usinalt ning sul on alati töö olemas“. Eestis see ei ole paraku nii. Olen ise läbi elanud mitu korda järgneva stsenaariumi – tööandja on mind lahti lasknud, sest olen kaine ja teen liigalt korralikult tööd ning ta jätkab töö tegemist joodikutega. Absurd, eks? Aga ei ole absurd mõne tööandja vaatevinklist. Vaata, ka joodikud oskavad lõppude lõpuks tööd teha, kasvõi ümbertegemise hinnaga, aga kuna nad tööfrondil alatasa viinavõtmisega vahele jäävad, siis firmadesiseselt on kehtestatud trahvid. Ja on veel hea, kui joodikust töötaja suudab leivaraha välja teenida – lõviosa nende palgast jõuab de facto trahvirahade näol tööandja taskusse.

Eestis ametlikult võlavanglaid ei ole. Tegelikkuses nad aga siiski eksisteerivad ning kontrollib seda kuritegelik all-maailm. Mitteametliku võlavangla asukaid kasutatakse suurehitusetel, palka neile ei maksta, saavad ainult süüa, olen nendega kokku puutunud. Nad on vagurad, sest omal ajal asja käimalükkamisel tapeti tõrkujad teistele hoiatuseks halastamatult maha. Tõestada ei saa, aga oletada võib, et asja kaitse ulatub Toompeani välja. Loomulikult ei lükata iga sms-laenu mittetagasimaksjat taolisse hakklihamasinasse, selle asukad on reeglina võlgu jäänud kriminaalne element.

5.Jah, ega keskmine eesti inimene ehitustöölist eraviisiliselt palgata ei suuda, see jääb suhteliselt väheste pärusmaaks. Keskmine eesti inimene püüab teha kõik ise, mis vähegi saab ja palkab oskustöölise põhiliselt mõnd lühiajalist  akordtööd tegema.

walc,

See on küsimus, kus ehitajate endi tõekspidamised lahknevad jämedalt kaheks: tükitöötegijaiks ja tunnipalga alusel tegijaiks. Mõlemal kontseptsioonil on omad plussid ja omad miinused, kusjuures mõlema kontseptsiooni miinused jäävad ületamatuteiks.

Ise kuulun tunnipalga eest töötavasse kategooriasse, erandina olen vaid suuremamahulisi müürsepatöid tükitööna aktsepteerinud ja teinud.

Keskmine palk on praegu reeglina kokkuleppel 6-8 eurot tunnis, millest tuleb 3 eurot tunnis maha rehkendada, mis on oskustöölise enda otsene töökulu - nimelt 20 aasta statistiline kogemus näitab, et igaaastane keskmine kulu kõikus 40-45 krooni vahel, euroajastul pole see muutunud, jäädes ajavahemikku 2.60 – 2.90. Seega 6-8 eurose reaalse tunnipalga juures jääb reaalseks puhastuluks 3-5 eurot tunnis ehk siis teisisõnu kuu netopalgaks (160 töötundi) 480 – 800 eurot, mis ei tohiks küll üle mõistuse palju tahetud saada. Tõsi on muidugi see, et nende oskustööliste kulud on madalamad, kes töötavad väga kitsas sfääris ühel erialal.

Eeltoodu kehtib muidugi mustalt töötamise kohta, sest kui taolisest reaalsest tulust veel riigimaksud maha arvata, jääks oskustöölise reaalne palk juba kojamehe palga tasemele ja muutuks mõttetuks. Ära valesti mõista. Ma hindan kojamehi, kõik tööd on vajalikud. Jutt on oskustest. Kojamees võib igaüks olla, oskustöid igaüks ei tee.

Koefitsient on teadaolevalt 1,71 (sots- ja tulumaks), seega ametlikult töötamiseks peaks tööandja maksma Eestis oskustöölisele 11-14 eurot tunnis, et talle 500-800 eurot puhastulu kuus järgi jääks. Sel põhjusel jääb ka Toompea võitlus ümbrikupalkade vastu tagajärgedeta, maksupoliitika on vale  – Eestis ei leidu firmat, kes oskustöölisele taolist palka maksaks, sest ta langeks kohe konkurentsist välja. Ta lihtsalt ei saaks tööpakkumisi. Sel põhjusel eiratakse totaalselt muide ka turvanõuetega seonduvaid kulutusi. Ammugi aga ei leidu eratellijat, kes taolist palka maksaks, turvanõuetega seonduvatest kulutustest rääkimata...

Seetõttu on minulgi tööraamatusse kogunenud ametlikult vaid 17 tööaastat, millest 11 aastat jääb nõukaaega ja olen olnud sunnitud põhiliselt töötama mustalt, et hinge sees hoida.

unxv,

 

Eesti juba on selline omapärane maa, et tööd jaguks niipalju, et selle tegemiseks ei jatkuks ka kümnest elueast - kuid tingimusel, et teed seda tasuta või veel parem, maksad oma taskust peale...

Kui siia juba taoline teema püstitati, siis põhimõtteliselt sama soov, mis reinolen’ilgi,  kuna istun hetkel töötuna kodus. Suurt usku muidugi ei ole, et sellest miskit praktilist kasu on, aga ei või iial ette teada.

 

Minu töövaldkonnad:

Müürsepatööd: Põllukivid, paas, plokid, tellised, klompimised etc, iga materjali puhul puhas vuuk.

Põllukividest iluplokkide valmistamine. http://www.hot.ee/maakivid/

(soovi korral eraviisiliselt, ametlikult Eestis keelatud)

Puusepatööd: Maja karkassid, katused, põrandad, voodrid, puidust ilunikerdused etc.

Renoveerimis- ja restaureerimistööd: Vanade puitmajade ja nende detailide algupärane taastamine.

Hüdroisolatsioonitööd: Keldriruumidesse sissetungiva survelise põhjavee sulgemine ning keldri veekindlaks tegemine.

Piirdeaiad: Kunstipäraste puitnikerdustega piirdeaedade tegemine või mida iganes.

Krohvimistööd: Lubikrohv, tsementkrohv, kipskrohv, hüdrofoobne krohv.

Kipsitööd: profiilkarkasside tegemine, kipsplaatide paigaldus,

Betoneerimistööd: Väiksemate pindade armeerimine ja betoneerimine,

murenenud betoonrajatiste renoveerimine ja algse kuju taastamine.

Välikaminad

Plaatimistööd

Kanalisatsioonitööd

Ei tee elektri- ega san.tehnika töid, samuti ei keevita.

 

Ahti Mänd

51-946-015

[email protected]

Sorry, Masmre,

Mina siiski olen vist ainsa erandina väitnud, et e-sigaret on absoluutselt ohutu ja ise usun seda siiralt - põhiliselt selle pärast, et meid ümbritsevas maailmas on tervisele kordades ohtlikumaid tegureid (näiteks WHO kaks kuud tagasi avalikustatud aruande järgi sureb maailmas iga kaheksas inimene toiduainetetööstuse ja autode heitgaaside poolt tekitatud õhusaaste tagajärjel), mistõttu e-sigareti rohkem teoreetilised probleemid on sama hästi kui olematud.

Isegi mu artikli pealkiri on "E-sigaret on absoluutselt ohutu". Avaldasin selle nii siin foorumis kui ka oma veebilehel ning nii mõnedki e-sigarettidega ja e-vedelikega kaubitsejad on selle lisanud oma veebilehtedele.

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=33029&Itemid=455&lang=et

Ma pole seni veel vabateema nurka sattunud, aga kunagi on ikka esimene kord. Keegi siin palus soovitada mõnd head filmi, jättis küll soovitud temaatika märkimata. Kuna olen omamoodi filmiinimene – reeglina vaatan iga päev ühe filmi ära, siis tegin siin omamoodi klassika TOP100, mis kahtlemata oleks hoopis teissugune, kuid selle koostamisel seadsin piiranguks eestikeelsete subtiitrite olemasolu internetis; reiting näitab ülemaailmset vaatajate reitingut. Igal juhul iga film neist väärib vaatamist. Kui on mingeid küsimusi, siis olen neist kõiki näinud, v.a. „Kolm värvi: valge“, millele hetkel alles subtiitreid tehakse.

Kui on soovi, võin koostada mõne soovitava TOPi ka komöödiate, põnevike, multifilmide, müsteeriumite, elulugude, tõestisündinud lugude vms valdkondadest.

 

 

Klassika

 

1.The Godfather  (Ristiisa)  1972 draama, reiting 9,2

2.The Godfather: Part II  (Ristiisa II osa)  1974  draama, reiting 9,1

3.The Godfather: Part III  (Ristiisa III osa)  1990  draama, reiting 7,6

4.Trois couleurs: Bleu  (Kolm värvi: sinine) 1993  draama, müsteerium, reiting 7,9

5.Trois couleurs: Rouge  (Kolm värvi: punane) 1994  romantiline draama, müsteerium, reiting 8,0

6.Trois couleurs: Blanc  (Kolm värvi: valge) 1994  komöödia, draama, müsteerium, reiting 7,6

7.The Shawshank Redemption  (Shawshanki lunastus) 1994  krimi, draama,  reiting 9,3

8.Il buono, il brutto, il cattivo  (Hea, halb ja inetu)  1966  western  1966, reiting 9,0

9.Pulp Fiction 1994  krimi, draama  reiting 9,0

10.12 Angry Men  (12 vihast meest) 1957  draama, reiting 8,9

11.Schindler's List  (Schindleri nimekiri)  1993   biograafia, draama, ajalugu, reiting 8,9

12.Fight Club  (Kaklusklubi)  1999  draama, pikkus 2 tundi 19 min. reiting 8,9

13.Shichinin no samurai  (Seitse samuraid) 1954  action, draama, reiting 8,8

14.One Flew Over the Cuckoo's Nest (Lendas üle käopesa)  1975  draama, reiting 8,8

15.Goodfellas  (Omad poisid) 1990   biograafia, krimi, draama, reiting 8,8

16.Inception  (Algus)  2010  action, müsteerium, reiting 8,8

17.Casablanca 1942  romantiline draama, reiting 8,7

18.It's a Wonderful Life  1946  peredraama, fantaasia, reiting 8,7

19.Rear Window (Tagaaken) 1954  müsteerium, põnevik, reiting 8,7

20.C'era una volta il West  (Ükskord Metsikus Läänes) 1968  western,  reiting 8,7

21.The Silence of the Lambs  (Voonakeste vaikimine)  1991  krimi, draama, põnevik, reiting 8,7

22.Forrest Gump  1994  romantiline draama,  reiting 8,7

23.Se7en  (Seitse)  1995, krimi, müsteerium, põnevus,  reiting 8,7

24.The Usual Suspects  (Tavalised kahtlusalused)  1995  krimi, draama, müsteerium, reiting 8,7

25.The Matrix  (Matrix)  1999  action, ulme, reiting 8,7

26.Sunset Blvd.  1950  (Päikeseloojangu bulvar)  draama, reiting 8,6

27.North by Northwest  (Loodest põhja poole) 1959  krimi, müsteerium, reiting 8,6

28.Psycho  1960  müsteerium, põnevik, reiting 8,6

29.Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb (Dr.Strangelove ehk kuidas ma sain üle hirmust ja hakkasin armastama oma pommi) 1964  komöödia,  reiting 8,6

30.Apocalypse Now  (Tänapäeva apokalüpsis) 1979  draama, sõda, reiting 8,6

31.Terminator 2: Judgment Day (Terminaator 2: Kohtupäev)  1991  action, ulme, põnevik, reiting 8,6

32.Léon  1994  krimi, draama, põnevik, reiting 8,6

33.American History X  1998  krimi, draama,  reiting 8,6

34.Memento  2000  draama, müsteerium, põnevik,  reiting 8,6

35.M  1931  krimi, draama, põnevik, reiting 8,5

36.Citizen Kane  (Kodanik Kane)  1941  draama, müsteerium, reiting 8,5

37.Paths of Glory  (Kuulsuse rajad) 1957  draama, sõda,  reiting 8,5

38.Vertigo  (Peapööritus)  1958  romantiline müsteerium, põnevus, reiting 8,5

39.Lawrence of Arabia  (Araabia Lawrence) 1962  biograafia, draama, reiting 8,5

40.To Kill a Mockingbird  (Tappa laulurästas) 1962  krimi, draama, müsteerium, reiting 8,5

41.A Clockwork Orange  (Kellavärgiga apelsin) 1971  krimi, draama, ulme, reiting 8,5

42.Taxi Driver  (Taksojuht) 1976  draama, reiting 8,5

43.The Shining (Hiilgus) 1980  draama, müsteerium,  reiting 8,5

44.Das Boot  (Ühe allveelaeva lugu) 1981  action, draama, reiting 8,5

45.The Green Mile  (Roheline miil)  1999  krimi, draama, fantaasia, reiting 8,5

46.American Beauty  (Tabamata ilu)  1999 draama, reiting 8,5

47.Le fabuleux destin d'Amélie Poulain  (Amelie) 2001 romantiline komöödia, fantaasia,  reiting  8,5

48.The Pianist  (Pianist) 2002   biograafia, draama, sõda,  reiting 8,5

49.The Prestige  (Lõppvaatus)  2006  draama, müsteerium, põnevik, reiting 8,5

50.The Departed  (Kahe tule vahel)  2006  krimi, draama, põnevik, reiting 8,5

51.Ladri di biciclette  (Jalgrattavaras) 1948  krimi, draama, reiting 8,4

52.The Third Man  (Kolmas mees) 1949  müsteerium, põnevik, reiting 8,4

53.Rashômon  1950  krimi, draama, pikkus 1 tund 28 min. reiting 8,4

54.All About Eve  (Kogu tõde Eve’st) 1950  draama,  reiting 8,4

55.Singin' in the Rain  (Lauldes vihmas)  1952  romantiline komöödia, reiting 8,4

56.Some Like It Hot  (Džässis ainult tüdrukud) 1959  komöödia, reiting 8,4

57.The Apartment  (Korter) 1960  romantiline komöödia, draama, reiting 8,4

58.A Space Odyssey  (2001: Kosmoseodüsseia) 1968  ulme, reiting 8,4

59.The Sting  (Tüssamine) 1973  komöödia, krimi, draama, reiting 8,4

60.Chinatown 1974  krimi, draama, müsteerium, reiting 8,4

61.Monty Python and the Holy Grail  1975  komöödia, fantaasia, reiting 8,4

62.Raging Bull  (Raevunud härg) 1980  biograafia, draama, reiting 8,4

63.Amadeus  1984  biograafia, draama, reiting 8,4

64.Once Upon a Time in America  (Ükskord Ameerikas) 1984  krimi, draama, reiting 8,4

65.Full Metal Jacket  1987  draama, sõda,  reiting 8,4

66.Unforgiven  (Armutu)  1992  western,  reiting 8,4

67.Reservoir Dogs  (Marukoerad)  1992  krimi, põnevus, reiting 8,4

68.L.A. Confidential  (Los Angelese räpased saladused) 1997  krimi, draama, müsteerium, reiting 8,4

69.Requiem for a Dream  (Reekviem unistusele)  2000  draama, reiting 8,4

70.Eternal Sunshine of the Spotless Mind  (Karge meele igavene sära)  2004  romantiline draama, ulme, reiting 8,4

71.Rebecca  1940  romantiline draama, müsteerium,  reiting 8,3

72.Ikiru  (Elada) 1952  draama, reiting 8,3

73.Det sjunde inseglet  (Seitsmes pitser)  1957  draama, fantaasia, reiting 8,3

74.Tengoku to jigoku  (Taevas ja põrgu) 1963  krimi, draama, müsteerium, reiting 8,3

75.Per qualche dollaro in più  (Mõne dollari pärast veel)  1965  western,  reiting 8,3

76.Blade Runner  1982  draama, ulme, põnevik, reiting 8,3

77.Scarface  (Arminägu) 1983  krimi, draama, põnevik,  reiting 8,3

78.Ran  1985  action, draama, sõda,  reiting 8,3

79.Unforgiven  (Armutu)  1992  draama, western, reiting 8,3

80.Heat  (Pinge)  1995  action, krimi, draama, reiting  8,3

81.Snatch.  (Teemandirööv)  2000  krimi, põnevik, reiting 8,3

82.Gran Torino  2008  draama, reiting 8,3

83.Inglourious Basterds  (Vääritud tõprad)  2009  draama, sõda,  reiting 8,3

84.It Happened One Night  1934  romantiline komöödia, reiting 8,2

85.Notorious  (Kurikuulus) 1946  romantika, põnevik, reiting 8,2

86.Strangers on a Train  (Võõrad rongil) 1951  krimi, müsteerium,  reiting 8,2

87.High Noon  (Keskpäev) 1952  draama, western, reiting 8,2

88.Dial M for Murder  (Täiuslik mõrv) 1954  krimi, müsteerium, põnevik, reiting 8,2

89.Kumonosu-jô  (Ämblikuvõrguloss) 1957  draama,  reiting 8,2

90.Butch Cassidy and the Sundance Kid  1969  biograafia, krimi, reiting 8,2

91.The Deer Hunter  (Hirvekütt) 1978  draama, sõda, reiting 8,2

92.Casino (Kasiino) 1995  biograafia, krimi, draama, reiting 8,2

93.Fargo  1996  krimi, draama, reiting 8,2

94.Good Will Hunting  (Hea Will Hunting)  1997  draama, reiting 8,2

95.The Sixth Sense  (Kuues meel)  1999  draama, müsteerium, reiting 8,2

96.Sin City  (Patu linn)  2005  krimi, põnevus, reiting 8,2

97.The King's Speech  (Kuninga kõne)  2010  biograafia, draama, ajalugu,  reiting 8,2

98.Black Swan  (Must luik)  2010  draama, müsteerium,  reiting 8,2

99.The Artist  2011  romantiline komöödia, draama, pikkus 1 tund 40 min. reiting 8,2

100.Roman Holiday  (Puhkus Roomas)  1953)  romantiline komöödia, draama, reiting 8,1

Siin läks ootamatult mõtetevahetuseks kulude üle, üheks põhjuseks vahest minu viimases kommentaaris märgitu.

Olen aasta jooksul iga kui viimase sendi üles märkinud, mida olen e-sigaretiga seonduvalt kulutanud ja pilt on silme ees. Põhikulud tegin kõik esimese nelja kuu jooksul (7 erinevat modi, neist üks naisele ja üks tütrele, 9 clearot, 40 tagavara coili, 18 akut, akulaadija, 10 plastpudelit segutegemisteks, e-vedelikud ca aasta lõpuni ette, kokku 1002 eurot, mõned päevad tagasi ostsin veel 57 euro eest e-vedelikke juurde, mulle meeldivad korralikud tagavarad)

Kõik modid töötavad korralikult tänase päevani (ei viitsi mugavusest clearosid vahetada, iga modi otsas oma clearo ise maitsega, kõik iClear 30-ned, 2 tuttuut clearot seisavad siiamaani igaks juhuks tagavaraks) ja aasta jooksul ainus asi, mis on rivist välja läinud, on üks UltraFire aku, mis lihtsalt ära kustus ja kuna akude kestvus pärast aastast kasutamist on veidi langema hakanud, ostsin hiljuti 4 auguga akulaadija lisaks, rohkem küll mugavuse pärast.

Kulud sain seega tasa detsembriks (Cameli tavasigarettide 140 euri kuus asemel) ja edasi hakkas tiksuma n.ö. röögatu kasum.

Endale meelepärased maitsed leidsin kuu-pooleteise jooksul ja olen nendele siiani püsima jäänud.

100 ml 36 mg baasvedelik maksab 15 euri ja 200 ml 0 baasvedelik maksab 7.40, kokkusegatuna 300 milliliitrist jätkub mulle 4 kuuks (22.40: 4), seega ca 5,6 euri kuus. Palun vabandust, et eelmises kommentaaris märkisin kogemata 3,5 euri kuus. Maitsevedelikke on raske sentide tõttu juurde rehkendada, sest näiteks Cameli 10 ml pudelist, mis maksis 3.30, jätkus mulle 11 kuuks, kohvimaitset kulub rohkem, 1 10 ml pudel kulub nelja kuu jooksul, hind sama – 3.30. Aga noh, ümardame siis koos maitsega e-vedeliku kulu kokku 6 euri kuus... võib julgelt väita, et pärast kulude tasateenimist hoian iga kuu kokku 132 euri.

Tunnistan ausalt, et uudiseid lugedes tekib tõepoolest tahtmine aeg-ajalt midagi juurde osta, seda teist või kolmandat proovida, kuid terve mõistus ütleb, et milleks korralikult toimivaid modisid asendada. Tahan uskuda, et need peavad veel ca aasta vastu, umbes sama kaua kui akudki, eks siis tule ka väike pereheitmise aeg.

Ja kui oma varustust korralikult hoida, siis ei lähe ka midagi katki, nad surevad omal ajal ise „vanadusse“. Ja püsikulu viimase 5 kuu jooksul pole tõepoolest rohkem olnud kui 6 euri vedelik + 1 coil (2 euri) kuus, seega kokku 8 euri kuus, coilid on samas ostetud mullu suvel ja neid jätkub mul tagavaraks veel terveks aastaks...

Aga selge on ka see, et kui iga kuu või paari tagant osta n.ö. uus ja moodsam modi (neid tuleb turule nagu seeni pärast vihma) ja kui üritada pakutavad tuhanded vedelikud kõik ära proovida, siis e-sigareti majandus on tavasigaretist kindlasti kordades kulukam. Eks igaüks teeb oma valikud ise.

Dianalala,

Aitab tõepoolest päevapealt. Olen 56 aastat vana, tossama hakkasin 8-aastaselt, 15-aastaselt juba pakk päevas, hiljem poolteist pakki päevas kangeid suitse, vahepeal ka paar aastat havanna sigareid. Mõned korrad proovisin maha jätta, lõpptulemus - ei saanud hingata, nii kui suitsu ette panin, oli OK.

E-suitsuga alustasin 36 mg kangusega, kümme mahvi korraga ja nii üks kord tuynnis, paari nädala pärast organism ise dikteeris, et kangemat enam ei taha, siis läksin 24 mg peale üle, siis paari nädala pärast 18 mg peale üle, sest organism ise nõudis seda. Nüüd tossan aasta otsa 12 mg rohkem mõnu pärast, aga võin päev otsa ka ilma olla, vahet pole.

 

-- 03 Mai 2014 20:25 --

 

Dianalala,

Jäi lisamata, et nädal aega pärast e-sigaretile üleminekut taastus haistmine ja ma ei talunud tavalise suitsu lõhna juba 10 meetri kauguselt, kui keegi juhtus tegema lähikonnas, tundsin selle vastu jälestust ega suutnud mõista, kuidas ma ligemale 50 aastat seda nautinud olin.

Ja veel - soovitaksin valida e-vedelik selle tavasuitsumaitseline, mida oled harjunud siiani tegema. Kuna mina tegin Camelit, siis valisin Cameli maitsevedeliku, kes tossas Marlborot, sellele sobib RedMix etc

Ja veel - kui mul viimastel aastatel läks Cameli tavasuitsu peale 140 eurot kuus, siis nüüd läheb e-vedeliku peale ainult 3,5 euri + 2 euri 1 coil kuus, muidugi tänu ka sellele, et valmisvedelikke ei osta, segan baasvedelikest ise kokku.

Kõik aurutajad on kogenud, et just eriti viimase aasta vältel ei möödu praktiliselt nädalatki, kui meedias (ajakirjandus, raadio, TV) pole kirjutatud või sõna võetud e-sigareti „kahjulikkusest“, kasutades samas kogu aeg ühte ja samu valesid, rääkimata tõsiasjast, et kasutades sihikindlalt teatud 5-8 aastat tagasi olnud mõisteid, reedavad sõnavõtjad ise sellega, et tegelikult pole nad vaevunudki teemaga end sisuliselt kurssi viimast ning see on muutunud juba niivõrd häirivaks, et viimasel ajal on avaldatud siin foorumis ka korduvalt arvamust, et tuleks midagi ette võtta selgitustööks kummutamaks reeglipäraselt presenteeritavaid väärarusaamu.

Seda tuleb muidugi jõudumööda teha, kuid nagu vähemalt enamik siinsetest foorumlastest mõistab, on meedia taolistele arvamusavaldustele praktiliselt suletud, vähesed napid erandid välja arvatud.

Kindlasti on ka paljud esitanud endale küsimuse, miks niivõrd jäärapäiselt jäädakse kõnealuses ideoloogias esitatud seisukohtade juurde. Vastuski on lihtne, tegemist on osaga süsteemist.

Käesoleva postituse esmane eesmärk on näidata süsteemi olemust, milleks on nn. Overtoni aken. Joseph P. Overton (1960-2003) oli ühiskondliku poliitika keskuse Mackinac Center vanem viitsepresident, hukkus lennukatastroofis ja kes formuleeris mudeli - ühiskondliku arvamuse muutmine ettekujutatud probleemist, mis tema surma järgselt sai nimeks „Overtoni Aken“. See pole mitte ajupesu kui niisugune, vaid palju peenem tehnoloogia, mille teeb efektiivseks selle järjekindel ja süsteemne kasutamine ning mõjutamise fakti enese märkamatus ühiskonna ohvrile.

Käesoleval ajahetkel on e-sigareti teemal Overtoni Aken liikunud võimaluste tsoonist kolmandasse etappi - ratsionaalsuse tsooni, milles lõpetatakse ühtse probleemi purustamine.

Ja käesoleva postituse teine eesmärk on anda ettekujutus, millise vastasega tuleb rinda pista.

Alljärgnevalt pikemalt konkreetse näite varal (kokku 6 masinkirjalehekülge), kuidas teoreetiliselt on võimalik tänases ultraliberaalses ühiskonnas soovi korral legaliseerida isegi kannibalism...

http://www.nommevalitsus.org/index.php? ... 55&lang=et

Klassikaline äraleierdatud jutt, mis oma olemuselt meenutab mõnede teadlaste väiteid pärast Galileid, et maakera on kõigest hoolimata ikkagi pannkoogikujuline... taolist tüüpi teadlasi, tohtreid, ajakirjanikke ja muidumehi, kes pole isegi viitsinud natukenegi teemaga end kurssi viia, on aasta jooksul kogunenud Eestis juba vast sadakond...

Mul vedelikud juba 3,5 kuud kuud tähtajast üle, aru küll ei saa, et midagi teisiti oleks, kõik on ok. Usun, et kõlbab aastagi pärast tähtaja ületamist tossata, aga soovitusena seda muidugi ära võta...

Et mida sellest arvata?

Lihtsalt üks järjekordne valedest väidetest kubisev asjatundmatu autori poolt kirjutatud demagoogiline artikkel... alates sellest, et e-sigareti ohutuse kohta on tehtud vägagi palju ja vägagi tõsiseltvõetavaid uuringuid ja lõpetades sellega, et valdavalt enamike majapidamiste valamualuste kapid ja wc-tagused on täis lastele kergesti kättesaadavad kodukeemia plastpudeleid...

Autori jutt vedelast nikotiinist e-sigareti ja e-vedelike puhul ajab aga lihtsalt naerma - ta teab viimaste koostisest sama palju kui lammas pühapäevakoolist. Vedel nikotiin muidugi eksisteerib reaalselt, selle mürgiga on maailmas ka palju mõrvu sooritatud juba 19.sajandi algusest saadik tänapäevani välja (paar tilka põletab kogu inimese sisikonna ära), kuid e-vedelikes seda ei kasutata.

Ah et supilusikatäis tapab... E-vedeliku üks põhiainetest on muide propüleenglükool, mis on ka kuni 3-aastaste lastele mõeldud suu kaudu sissevõetava köhasiirupi põhiaineks... aga endastmõista e-vedelik joomiseks mõeldud muidugi ei ole, nagu ei ole joomiseks mõeldud ka vaigutärpentiin, lakibensiin ega jms.kodukeemia.

Nahale sattudes ei tee e-vedelik mitte kõige vähematki, mõningate seepide ja šampoonidega on võimalik nahka aga päris tõsiselt kahjustada...

Etc, etc, etc

Ah et Euroopas on e-sigarettide turu käive 2 miljardit eurot. See on tegelikult kordades suurem, küll on aga 2 miljardit eurot summa, mis ühel Euroopa keskmisel riigil jääb tubaaktsiisi tõttu saamata üha kasvava e-sigarettide kasutusele võtu pärast, kus veidi vähem, kus rohkem... sellest ka taoliste tõsiselt desorienteerivate artiklite totaalne tulv käesoleva aasta erinevates meediaväljaannetes.

Toon siin ära oma kommentaari, mille lisasin kõnealusele "Postimehe" artiklile:

Kogu see jutt tervisekaitsest on üks suur bullshitt, vabandust väljenduse pärast. Kui see nii kahjulik oleks, siis võiks tubakatööstuse kinni panna ja kogu lugu - aga kust siis miljardid aktsiiside näol riigikassadesse jõuaksid...

Ja veel, alles 5 päeva tagasi avaldas Postimees artikli "WHO: 2012. aastal oli iga kaheksas surmajuhtum tingitud õhusaastest" ning selles WHO ülevaates rõhutati, et surmav õhusaaste pärineb nii toiduainetetööstusest kui autode heitgaasidest. Ja lõpetab:

Ülemaailmselt oli 2012. aastal iga kaheksas surmajuhtum seotud õhusaastega.

WHO eelmine raport õhusaaste ja surmajuhtumite seoste kohta pärineb 2008. aastast. 2008 - 2012 suurenes õhusaastatusest tingitud surmajuhtumite arv rohkem kui kaks korda.

 

Mis me siis teeme, teoreetiliselt peaksime sulgema kõik vabrikud ja kogu maailma autopargi saatma utiili ning minema kiviaega.

Ükskord peaks ometi selle tervisekaitse möga lõpetama, mille ainus eesmärk on hindade tõusuga riigikassade täitmine.

http://www.postimees.ee/2738716/who-201 ... husaastest

 

Oleks kasulik kõigile meelde jätta ja kui kuskil vaidluseks läheb, siis viidata WHO aruandele, mille kohaselt iga kaheksas inimene maailmas sureb tööstuse ja autode heitgaaside tagajärjel...

Tundub järjekordne pastakast väljaimetud lugu olevat... 8 miljonit e-sigareti tossajat ja 2 kopsupõletiku juhtumit. Igal juhul pole see tõsiseltvõetav, kuna igasuguseid õlisid kasutatakse olmes igal pool maailmas massiliselt... Taimne ekstrakt... nojah, toiduõlisid kallatakse ju lausa salatitele peale, rääkimata õlis konserveeritud toiduainetest ja kellel meist pole kunagi midagi söömisel hingekurku sattunud...

Külmkapp pole kohe kindlasti süüdi, mul näiteks pärast 9 kuud külmkapis ja kõik ok...

Aga kõige tõenäolisem põhjus, et ostsid lihtsalt juhtumisi mingit saasta, millest esimsel hetkel ei saa arugi... Eestiski on ostetud seaduslikust poest puupiiritust, mis kenasti Viru Valge pudelisse villitud (alkohoolikud ei saa arugi), ega tootjad ja kaupmehed ei pühitse, samast kohast rohkem vedelikke osta ei soovita.

old juba jõudis minust 10 minutut ette, aga toon siiski eraldi sealt välja vaid lõigu, mis meid, aurutajaid, puudutab ning pole selles häda mitte miskit:

"E-sigaretid

E-sigaretid peavad olema reguleeritud, kas meditsiinitoodetena, juhul kui neid turustatakse kui abivahendid suitsetamisest loobumiseks või tubakatoodetena. Müües e-sigarette tubakatoodetena, ei tohi nende nikotiinisisaldus olla suurem kui 20 mg/ml. Taastäidetavad padrunid oleksid lubatud. Lisaks peaksid e-sigaretid olema lastekindlad, kaetud tervisehoiatustega ning alluma samadele reklaamipiirangutele kui ülejäänud tubakatootedki."

Suhtuge rahulikult, see surnult sündinud direktiiv asetub samasse ritta teiste samataolistega a la mitu sentimeetrit peab kondoom pikk olema, minu mäletamist mööda eurodirektiivi järgi ei tohi toota pikemaid kondoome kui 7 cm, mõeldud vist ufonautidele (roheliste mehikeste jaoks)... ükski tootja pole veel sellest eurodirektiivist hoolinud.

Tegemist on igivana teemaga, millest on aastakümneid räägitud, et reeglina need inimesed, kes loobuvad suitsetamisest, võtavad enamikus kaalus juurde - reeglina 5-10 kilo, üksikud ekstreemselt rohkemgi (a la aastaga 30 kilo) ja üksikud ei võta kaalus midagi juurde. Paljud inimesed seetõttu ei soovigi suitsetamisest loobuda, kartes kaalutõusu. E-sigaretile üle minnes ongi tegemist sama nähtusega, sisuliselt inimene ju loobub suitsetamisest. Nii et asi ei ole kindlasti e-sigaretis. E-sigareti tarvitamine ise ei põhjusta kaalutõusu. Mina ise võtsin 9 kuuga juurde ca 5-6 kilo ja pean makstud hinda tühiseks. Elu on ikka endine, toitumine ühesugune, töö on ehituses füüsiline, etc.

Teooriaid ja soovitusi kõnealuse nähtuse kohta liigub ringi sadu, kuid midagi lõplikku tõestatud ei ole. Isiklikult arvan, et kaalutõusu erinevused (või üksikuil juhul mitte mingisugust tõusu) tulenevad inimeste eneste konkreetsetest iseärasustest. Nagu näiteks peene kondiga inimesed võivad süüa kui tahes palju, kuid kaalus juurde ei võta ja tugeva kondiga inimestele mõjub juba üks lisavõileib päevas katastroofiliselt...

Üks huvitav copy-paste: "mis siis muutub organismis, kui inimene jätab suitsetamise maha. Muutub aga kopsude töö -organismi varustamine hapnikuga. Enne, suitsetajal, kopsud töötasid vaid osalise võimsusega, sest kopsu alveoolid olid pigi täis. Tavaliselt, kui kauaaegne suitsetaja jätab suitsetamise maha, siis võib ta veel aasta või isegi kauem kopsudest musta pigi välja köhida. Seega organismi hapnikuvarustus oli nigel. Tähtsaimad eluprotsessid kulutasid enamuse saadavast hapnikust ära, ja toidu seedimiseks jäi seda suhteliselt väheseks. Peale suitsetamise mahajätmist hakkasid kopsud paremini/võimsamalt tööle, ning keha hakkas saama rohkem hapnikku. Täiendav hapnik hakkas toitu täielikumalt seedima ja sealt rohkem kaloreid kätte saama ...ning need kalorid kogunesidki lisakilodeks. Rumalus oli ka hakata "trenni" tegema, ilma et oleks eelnevat ettekujutust, MILLIST trenni teha ja mis oleks selle trenni eesmärk. Seega, lihtsalt trenni tehes, suurendasite veel ROHKEM hapniku liikumist läbi kopsude ja veel paremini korjasite kilosid."

Aga ehk on huvitav lugeda ca 50 inimese (kellest ükski ei saanud aru, miks kaal äkki tõusma hakkas) isiklikke kommentaare oma konkreetsetest kaalutõusudest pärast suitsetamisest loobumist ja ponnistustest neist lahtisaamiseks, vt.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?60,10871865

Scuall,

Mul on analoogita 255 päeva, kõik ok, ainus kõrvalnähe seisab tõsiasjas, et võtsin samuti kaalus juurde, ca 5-6 kilo. Istuvat elustiili mul pole, olen füüsiliselt ehitustöö peal, sebimist päris palju, sealhulgas ka tellingutel üles-alla vehkimist. Iseendast peaks kaalus juurdevõtmine loomulik nähtus olema, sest enamus inimesi, kes tavasigarettidest loobuvad, võtavad kes vähem või rohkem kaalus juurde. Ammu teada-tuntud tõsiasi. Aga pole nagu tähele pannud, et keegi varem siin seda fakti enda kohta ära märkinud on, võimalik ka, et on kahe silma vahele jäänud - teisest küljest muidugi enda kaalu kohta rääkimine pole just tavaline nähtus.