keegiM

Avatud mahlakanalite ja täiteava korral hakkabki kohe lekkima - "vedelam" mahl kiiremini, "paksem" viskoossusest tingitud viivisega, kuid antud teemas polnud see oluline, sest pidevalt avatud täiteavaga niikuinii keegi ühtki klearot endaga kaasas ei kanna ei lennukis ega külma kätte sattudes.

Mingit kaussi Criusel ei ole ja kõik, mis siledale põhjale immitseb, see ka avatud õhuavast välja valgub.
Kuid sellegi poolest on Crius minu jaoks täiesti nauditav klearo ja isiklikult selle kohta pretensioone ei oma (kui vaid ehk see, et liiga tihti ka ilma anormaalse lekketagi täita vaja).

Käsitletud temperatuurimuutuse ja lennureiside lekketeema kehtib aga kõigi subkoiliga klearode kohta (sõltuvalt "decki" ehitusest mõnele rohkem mõnele pisut vähem, kuid siiski) ja Crius oli Subtank'i kõrval vaid juhuslik näide isiklikust klearovalikust.

Seda teemat alustades pidasin silmas just kahte juhtumit - temperatuuri muutusest ning lennuki salongi alarõhust tulenev lekkimine ja et nende kahe vastu ei aita ka super-hüper-perfektne vikkimine.

Lekkimise muid põhjuseid leidub tõesti väga erinevaid.

Näiteks klearo mehhaanilised vigastused, tihendite suremine, konkreetse mahla viskoossusele mittevastav vikkimine, mõnede kloonitud toodete ebakvaliteetne viimistlus ja odavad materjalid, tootja originaali standartile mittevastavad kopeeritud tehasekoilid ja mida kõike veel   
Ja kindlasti on selleks ka lahtine täitmisava    
 

Kuid kui juba katsetamiseks läks, siis soovitan seda viimast katset proovida ka suletud täitmisavaga.
Ise olen seda ilma katsetamatagi kogenud korduvalt ja arvan teadvat, mida räägin.

Suhteliselt pikaks see teemakäsitlus siin küll venis, ja tore, kui sellest ka kellelegi teisele kasu oli.
Endale sai mul küll niigi selged asjad nüüd ka teaduslikult tõestatuna palju selgemaks, mis varem aina juhtusid - kirusin, kuivatasin ja ikka ei õppinud, sest reaalset tuumateaduslikku tausta polnud ma varem isegi üritanud teemale otsida.     

Palun selgita
Olen kodus, kuid ikka ei saa aru, kuidas seda katset reaalselt kasutada?     
Sellest sain küll aru, et lahtise täitmisavaga kipub Crius lekkima (või lausa voolama) hakkama ning see, et termopaisumine ei tekita avatud anumas lisarõhku oli juba varem selge, aga mida veel?

See, et vick'i läbi külmudes klearo lahtise täitmisavaga lekkima hakkas ei tõesta seda, et suletud täitmisavaga ei toimu klearo soojenedes sisemise õhu termopaisumist, mis sõltuvalt õhu hulgast arvutatava koguse mahla klearost välja pressib.
Samas lahtise täitmisava korral voolas välja valdav enamus klearos olevat mahla, kuid kinnise õhuava korral lekkimine peatub peale klearosisese "optimaalse" rõhu saavutamist  

Lahtise täitmisavaga klearo külmikusse panemisel ei teki ka jahtumisest tingitud vaakumi, mis lisaõhku klearosse imeb, mis soojenedes mahla lekkima pressib ja kuna keegi ei kasuta klearot lahtise täitmisavaga, siis on see katse ehk mingiks tõestuseks vaid sellele, et isegi ideaalne vikk muudab külmumisel oma omadusi . 

Katsetad ehk sama katset kinnise täitmisavaga ja kontrollid minu pakkumise tõesust ning edasi saab juba kontrollida, kas temperatuuridest tulenev eelnevalt siia kommentaaridesse lisatud tabelipõhine arvutus ka mahla-koguseliselt umbes-täpselt paika peab.    
Kinnise täitmisavaga klearot külmutades saad kontrollida ka oma viki perfektsust ja "lekkekindlust" ekstreemolukorras  

Siinse teema eesmärgiks oli aru saada, miks igapäevaselt kasutatavad (st. komplektsed, korralikult vikitud ja suletud täiteavaga) klearod lendamisel ja külmast sooja toomisel taskus lekkima hakkavad.

 

>>>  Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?

Mis selle katse eesmärgiks oli, kui klearot sellisena kasutada ei saa?

>>> Mahla sees ei ole vett.

On. on.

Isegi viina ja bensiini sees on vett.

Kui VG sees ei oleks ansoluutselt vett, siis sa seda ka ei veibiks 

100% proof VG on sedavõrd hüdroskoopne, et juba pudeli korgi avanemisel hakkab see õhuniiskust siduma ning külmutamisel see ka muudab VG viskoossust ja nagu näha muutis su viki "läbilaskevõimet".

Ka maitsestajad sisaldavad üsna tõenäoliselt mingil määral vett, mida oma mahla sisse segad

Valmismahlades on kindlasti mingi veesisaldus olemas.

lahenduseks
http://www.epiip.ee/et/eleaf-vvvw/841-istick-top-metal-silver-part.html

.... 2 mikrokruvi lahti, 2 punkti tinutamine ja pin töötab nagu uus, sest ongi uus

kui kiirelt vaja, siis laos tundub olema http://www.epiip.ee/et/eleaf-vvvw/979-istick-30w-top-metal-silver-part.html ja mod näeb välja nagu iStick30W ja 510 pin ON vedruga
 

Pakun samas suunas, et külmutamisel jäätus mahla sees olev vesi jääkristallideks, lõhkus või väänas pisut viki mikrokiudusid, muutis mahla pindpinevust ja voolabki

Ootan ka katsetaja kommentaari, kuidas avatud täitmisavaga klearot reaalselt veipimiseks kasutada

Tegin ka täna ühe katse. Selleks võtsin pooltühja Criuse ning tegin lahti mahla täiteava. See toiming ei pannud Criust lekkima ning õhuavad jäid täiesti kuivaks. Seejärel asetasin Criuse lahtise täiteavaga sügavkülma 10 minutiks. Siinkohal ma võin natuke eksida, kuid ma arvan, et selle ajaga Crius endale temperatuuriks umbes -15 kraadi. Kapist välja võttes olid õhuavad kuivad. Seejärel jätsin ta toatemperatuurile soojenema. Umbes 10-20 minuti pärast jooksis Crius nagu mahlakask ning oli poole oma mahlast läbi õhuava välja lasknud.

 Paak oli lahtine, seega ei õhu ega mahla soojuspaisumised ei mänginud mingit rolli sisemise ülerõhu suhtes, seega ei saanud ka soojuspaisumisest tingitud rõhk mahla välja suruda paagist. Mis me siis nüüd teeme?

 

Tegin ka mõned pildid, kuid kuna telefon mis parasjagu kätte sattus ei olnud mõeldud pildistamiseks, siis on nende kvaliteet alla igasugu arvestust.

 

 

Bravo!!!  

Sellise katse korral pole fotode kvaliteet määrava tähtsusega, kui katsetused andsid oodatud tulemuse

EMTA laborikatsetus on heaks faktiliseks tõestuseks sellele, et Criust ei tasu lahtise täitevaga endale taskusse pista, sest jookseb tühjaks nagu mahlakask ning avatud täiteavaga Criusele soojuspaisumise faktor ei mängi rolli, sest jookseb tühjaks ka ilma soojupaisumiseta. 

Olen üsna veendunud, et ka lennureisile ei ole mõtet avatud täiteavaga Criust kaasa võtta, sest see jookseb tühjaks juba enne lennujaama jõudmist. 

Kas oled katsetanud ka pilgeni täidetud Criuse lekkekindlust lahtise täiteavaga üleöö lauale seisma jättes ilma külmikusse panemata?

Kuidas muidu lahtise täiteavaga Criuse veipimine tulemust annab? Maitse? Auru kogus?

Mis oome ja watte tavaliselt kasutad ja kas veipimise efektiivsusel on vahe, kui võrrelda lahtise täiteavaga veipimit suletud täiteavaga veipimisega?

Muidu päris hea idee, kuid kardan, et ise jään vikkimisega hätta ja tundub, et igapäevaselt jätkan kinnise täiteavaga klearo kasutamist.

pistke õllepudel sügavkülma, suure tõenäosusega hakkab see lekkima või läheb puruks

... või tarbitakse enne katsetuse lõpptulemuse nägemist ära

Hea üritus, kuid antud hetkel mitte teemakohane näide, sest sügavkülma asetatud õllepudel puruneb jäätumise tagajärel.

Ma ei tea, tühjas 1 l veepudelis pudelis on õhku vast umbes 1.05 l, mis tõmbuks praegu õues ütleme 0.987 l peale e. mingi 63ml võrra kokku -- see võiks ju klappida... või ei? (Ma pole teadlikult seda testi teinud, ainult taara ära viimisel kotis deformeerudes kolksuvaid pudeleid põgusalt silmitsenud).

Tegin täna ajaviiteks ühe pudelitesti kah siis.

Oleks võinud rohkem õhku jätta sisse, oleks tulemus paremini näha.

 

Seadeldis:

01.jpg

 

Jahtumas (pool tundi. pildil on ka sisenevat õhumulli näha) ja soojenemas (ca. tund):

02.jpg03.jpg

 

Ca. tund hiljem ning tulemus:

04.jpg05.jpg

Hea laboritöö.   

Soojuspaisumine oleks selgemini nähtav, kui pudel oleks olnud ainult 1/3 veega täidetud (õhku rohkem), sest juba esitatud tabelitest ja välja öeldud väidetest järeldub, et suurem kogus õhku tekitab suurema lekke ning jahedas kipuvadki lekkima just poolttühjad klearod

Samas ei oska ette kujutada, kuidas oleks katse tulemus, kui pudeliava oleks välisõhuga ühendatud läbi torus oleva vedelikust immutatud vatitüki, mis tekitaks mingi vikitaolise efekti, sest siis oleks teguriks võetud ka pudelis olev pindpinevusest tingitud alarõhk

Samas saab ka tilguti nivoo sättida allapoole vedelikunivoo taset nagu see subkoil klearos on

Koolist mäletan, et hõrendatud õhk jahtub kiiremini ning madalamale temperatuurile ning surve all õhk aeglasemalt.  

Vägagi loogiline

Autosse jäänud tühi suletud taara on miinus 10 kraadiga aga üsnagi kortsus juba 

Iseenesest see "lekkimine", millest siin räägime ei ole mingi pidev laus-voolamine või tilkade pritsimine, vaid mahla imepisike imbumine, mis aja möödudes hakkab moodustama tilkasid ja loikusid

Kui õhu ruumala temperatuurist tingitud muutus sedavõrd vähene oleks, siis ei läheks ka tühi plastikpudel silmnähtavalt kortsu, kui jahedasse panna

Isegi su tabelist näen, et toatemperatuurist  allapoole 20 kraadine temperatuuri "volume correction factor" on 7%, mis 1 ml õhu puhul teeb ligi 0,1 ml, mis võrdub 2-3 tilga lekkiva mahlaga???
Kui 1 ml õhu temperatuurist tingitud paisumise muutus klearos veel kompenseeritakse viki-ga, siis 3-4 ml õhu puhul see paisumine enam kindlasti viki sisse ära ei mahu
 

Mida madalamaks kraadid lähevad, seda suuremaks muutub ka ruumala muutus.

Miinus 20 kraadisest õuest tuppa astudes on õhu ruumala muutus juba ligi 15%

Samas kinnitan omast kogemusest, et klearo hakkab laual seistes siseseisvalt lekkima ka temperatuuri kõikumisest +25 ja + 35 kraadi vahel, kus tabeli andmete järgi on muutus vaid 2...3%
Kui nüüd keegi mainib jälle vikkimist, siis ehk selgitatab ka argumenteeritult, miks sama vikiga sama klearo ei leki kordagi stabiilse temperatuuriga  konditsioneeritud ruumis nädala jooksul? 

Siin on jälle mingi tabel: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-volume-d_853.html

 

Seal 22 kraadi peale on pandud volume correction factor 1.00 ja 4 kraadi peal 0.94 -- erinevus on nii väike, et ma nüüd hetkel ei saa aru, kuidas siis tegelikult Aromamizeri põhi sai täis valguda ning august välja

 

Mingi kiire ja umbkaudne arvutus. Vaadates Aromat, ütleks silmaga, et mul oli eile sees umbes 1.5-2ml vedelikku, seega 4-4.5ml õhku.

See õhk kahanes õues vastavalt 3.75-4.23 ml peale, mistõttu imeti sisse 0.25-0.27ml külma õhku (ütleme 0.26), mis toas paisus 0.27 ml peale e. nii palju vedelikku suruti paagist välja. Mulle tundus, et rohkem... Hmm.

Kindlasti kahaneb jahedas ka vedeliku maht ja see arvutus peaks olema pisut komplitseritum, kuid siiski võimalik 

Ning klearosisene lekkimist takistav ja mahla pindpinevusest tekkiv alarõhk annab sellele veel oma nüansid

Võidusõiduautot kunagi juhiste abil turbotades coolerit peale monteerides pidin silindri sisesurvet tunduvalt vähendama ja see annab juba mingi aimuse, et jahutades õhu ruumala muutub üsna oluliselt ning kuna tegemist oli elektroonikavaba turbokarburaatori aretusega, siis oli vaja masin täiesti erinevalt seadistada, tulenevalt võistluspäeva õhutemperatuurist ning talvises seades mootor uputas end suvel koheselt

Lisaks siis ka temperatuurimuutuste ja rõhu suhte tabelid: http://www.engineeringtoolbox.com/air-temperature-pressure-density-d_771.html

Kuna minu teaduslik kraad ei võimalda lihtinimesele arusaadavalt seda välja nuputada, siis kas suudad  Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke ka tilkadesse panna?   

Mina kavatsen just nii toimida. Olen ka toiminud, küll natuke teises olukorras -- siis, kui kodunt eemal viibides on kehva/vana wicki tõttu kerge leke tekkinud. Jope põue-/telefonitaskus on just sel eesmärgil Rimist soetatud nahast moblavutlar, mis hoiab alati modi püsti. Lekkeohu korral on huulik allpool ja kui midagi tilgub, jääb see vutlari põhja, kuniks paberiga ära kuivatan.

Eks vikk mängib kindlasti oma osa, kuid antud teemas saavad tõestatud ja teised lekkimise põhjused ka ideaalse vikkimise korral

Kas siin foorumis ka termotuumafüüsikuid liigub, kes õhu soojuspaisumise suudaks numbrites välja arvutada ja Celsiuse kraadides temperatuurimuutusest tingitud lekke tilkadesse panna   

Näiteks siin on mõned tabelid toodud: http://www.engineeringtoolbox.com/air-altitude-density-volume-d_195.html

 

Altitude and Specific Volume Correction all on ruumala teguriks märgitud

kõrgus : tegur

-----------------

0000m : 1.00

1500m : 1.17

1980m : 1.24

2460m : 1.31

 

Võiks siis vist võtta, et 1800 meetri kõrgusel on ruumala umbes 1.21 ja 2400 meetri kõrgusel 1.3 korda suurema ruumalaga kui maapinnal?

Simple

Lendama minnes siis võimalus leket vähendada klearot viimse piirini täites või sisu täitepudelikesse tühjaks kallates (või juba nagu varem mainisin, keerata klearo põhjaga ülespoole, siis lekib vaid mõni piisake, mis salongi alarõhu poolt vikist välja imetakse)

Suuremakaliibrises vikis olev vedelik ikkagi tekitab pisikese märgumise, kuid see pole enam suurim draama.

Arvutuslik järeldus (eelduseks ühekordne rõhumuutus ja tingimuseks, et klearo mahlakanalid on allpool klearosisese õhu piiri)

Lennukis mitteveipimise korral ajab uuemates lennukites keskmine 4ml klearo 1 ml  klearosisese õhukoguse korral välja ~0,2 ml mahla, pooliku paagi korral aga ~0,4 ml mahla

... vanemates lennukites on siis mahlaleke vastavalt ~0,3 ja ~0,6 ml mahla 

Poolikult täidetud klearo lekib vastavalt topeltkogused. 

Mitmekordsel rõhu- või temperatuurimuutusel võib klearo ennast vabalt ka täiesti tühjaks "pumbata".

Sellekohane kogemus ka endal täiesti olemas, kui troopikareisil mitmepäevasele matkale varuks kaasa võetud täidetud varuklearo paari päeva pärast tühjana avastasin.

Selgitus lihtne - päeval sai klearo +34 kraadi (päikese käes rohkem) sooja/kuuma, kuid öösiti oli +25 kraadises konditsioneeritud ruumis ning seetõttu klearo end pideva temperatuurikõikumise tõttu ka iseseisvalt tühjendas. 

Samal põhjusel "isetühjeneb" ka nädalateks auto pagasilaekasse jäetud klearo, mis öösel koos sõiduvahendiga jahtub ja päeval päikese käes soojeneb.

Kui nüüd teaduslikult ka soojuspaisumine tõestada, siis peaks teema ammendunud olema ja risti-rästi läbi kakeldud teeside tõestused ja kinnitused olemas, et

vikkimisest olenemata lekivad klearod nii lennukites, kui jahtumise järel soojenedes ning karmimates tingimustes püsivad dripperid "kuivemad"    

Terve foorumi ajaloo parim teema , Homme edasi!

See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega.

 

No kuidas ei ole, just see ongi vägagi määrava tähtsusega osa. Temperatuuride erinevusest tekkinud ainete paisumised tekitavad  kinnises anumas kindlasti rõhku, kuid nagu siin ennist ka xiios juba järeldusele jõudis, siis kas nende ainete paisumisest tekkiv rõhu muutus anumas suudab ikka ülerõhku tekitada või tekitatakse ideaalne olukord vedeliku nn voolamisele läbi tahi, kuni alarõhk selle jälle peatab. 

Matemaatiliselt tõestamise arvutustes ole oluline, sest see ongi lekkimise "optimaalne" klearo alarõhk, millise korral klearo ei leki, saab jätta lihtsamates klearosisese õhu temperatuurist tingitud mahu muutumise arvutuste valemites muutumatuks

Kui "optimaalne" alarõhk muutub väiksemaks (st läheb rohkem miinusesse), siis imbub läbi viki klearosse tasakaalustuseks lisaõhku 

Kui "optimaalne"  alarõhk suureneb seoses klearo temperatuuri tõusuga, siis hakkab see klearost mahla välja pressima (eeldusel, et mahlakanalid on täidetud mahlaga)

...

Miks just mahla välja pressima?...

,,, sest mahl on mahlakanalites ja soojeneva õhu paisudes laseb üleliigne rõhk mahla viki kaudu välja  (nagu "ülerõhu" ventiil)

Lennuki teemast:

Enamasti hoitakse kabiinis lennukõrguse saavutamisel sellist rõhku, nagu oleks kõrgus 2400 meetrit maapinnast. Uuemates Boeing 787 Dreamlinerites on rõhk suurem ja vastab kõrgusele 1800m maapinnast.

Loogiline järeldus siis, et klearo lekib lennuki tõustes, sest 2400 või 1800 m kõrgusel on õhk tunduvalt hõredam.

Kuidas see numbrites väljenduks?

Paluksin mõnel värskemalt kooli lõpetanul "vanurit" õpetada ja meelde tuletada, mis valemi järgi arvutada, mis väärtuses muutub maapealse 1 ml klearosisese õhu ruumala 2400 ja 1800 m kõrguses oleva õhu rõhu korral   

Märkasin, et mõningane arusaamise loogika võib lapata seetõttu, et kui räägime ainult rõhkudest, siis jääb märkamata üks "pisinüanss", et nii vaba "toasooja", kui ukse taga oleva "külma" välisõhu rõhk on tegelikult sama, kuid ei räägita jaheda ja sooja õhu mahu tihedusest (samal tihedusel õhu ruumalast eri temperatuuridel) ja et klearo on tinglikult "suletud anum", mille "korgiks" sõltuvalt mahla viskoossusest (mis omakorda sõltub koostisest ja temperatuurist) ning "viki" (kuidas see eesti keeles kõlaks? taht???)  omadustest.

Selle vastu, et soojenedes õhk paisub ja jahenedes kahaneb ei vaidle vist enam keegi ja see, et kui klearos asetseb vedelik õhust allpool, siis veipimisel aurustatud mahla asemele lisandub sama kogus õhku ning selle õhu soojenedes surutakse selle mahu suurenemisega võrdne kogus mahla läbi viki välja on vist samuti selge.

Ehk napoleoni arvutustes saaks konkreetsetes numbrites näidata õhu mahu muudatuse, mis toimub keskmises 4 ml klearos, milles on 1 ml õhku temperatuuril 0 kraadi C ja palju selle õhu maht muutub  25 kr. C-ni soojenedes ning mitu tilka mahla sellele vastab, mis ära veibitakse või klearost välja lekkida võib.
Suurema õhukoguse korral peaks ka soojusest tingitud lekkimine teoreetiliselt suurem olema ja poolik klearo peaks edukamalt lekkida suutma.

See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega.


Samuti saab õhu ruumala rõhust tingitud muutust määrata muutumatul temperatuuril lennuki salongis maapinnal ja 11 km kõrgusel.

Kui teaks vaid seda, kui palju on lennuki salongi siserõhu miinimum ja maksimum lennu ajal ning palju selles rõhkude vahes klearos maapinnalt kaasa võetud 1 ml õhu ruumala muutub. 

Teema muutub küll väga teaduslikuks, kuid endalgi tundub huvitav, mida arvutused numbrites näitavad.
Senimaani olen lennureisidel kaotatud mahla milliliitreid vaid reaalselt konstanteerinud, kuid ma ei ole eales üritanud teaduslikult välja arvutada millest need ml tulenevad ja kas oleks lennureisiks kasulikum klearo pilgeni täita või jätta pooltühjaks, sest üle poole paagi pole mul tavaliselt kunagi lekkinud, (jätaks hetkel kõrvale variandi klearo tühjaks kallamisest) 

Palun peatage maakera - tahan maha minna!     

Oeh mis seal keerulist on ....

Külma pannes rõhk väheneb paagis ja läbi wicki liigub õhku juurde, nii et kõik oleks enamvähem võrdne.

Sooja kätte minnes õhk paisub... kuna aga wicki avad põhjas siis üleliigne õhk paagist välja ei liigu ja õhu asemel surutakse vedelik mööda wicki välja.

Ehk siis kui alarõhk tekib paagis on õhul tee olemas paaki kui aga ülerõhk siis vedelike kanalite põhjas asumise tõttu see enam välja ei pääse.

... ja soojenedes paisuv õhk surukski klearost mahla kanalitest sellevõrra välja juhul, kui seda sihtotstarbeliselt ära ei tarbita (ja seda vikkimisoskusest hoolimata) 

M.O.T.T.

Pudeli teemas viga sees jah, kui seda võrrelda clearoga, siis peaks sinna õues vastava alarõhu sisse viima, ning tuppa minnes rõhud ideaalis ühtlustuksid. 

 

Clearo suhtes aga viiaksegi õues paaki alarõhk, kas siis veipimisega või vedeliku enda wickimisega vatti. nii ehk naa tekib paagis alarõhk. 

Oot, enne kui te mulle vastu hakkate vaidlema, kas te sellega olete nõus, et clearos on normaalselt alarõhk või mitte? Kui me selles küsimuses üksmeelt ei leia, pole nagu mõtet teiste teemadega edasi minna.

Jah, paagis on alarõhk, mis sõltub hetke välisõhurõhust ja selle väärtus sõltub omakorda mitmetest faktoritest.

Mida tugevamalt "imed", seda suurema alarõhu klearosse saavutad.     

Kuid seda vaid hetkeni, millal mullikesed aurustunud mahlaosa tasakaalustavad

ja teema arenduseks:

Paaki ei teki jahedas suurem alarõhk, sest "optimaalne" klearo siserõhk, ühtlustub klearosse lisanduva jaheda õhu arvel, mis soojenedes tekitaks ülerõhu ja pressiks "optimaalse" rõhu saavutamiseni üleliigset mahla välja (juhul, kui seda "üleliigseks" muutuvat mahla varem ära ei aurustata = ei veibita)

100% õige aga oletame, et plastikpudel on juba enne õue viimist alarõhu all. Seega õues läheb ta siledaks, mitte lömmi. On ju nii. Kuna clearos on algselt alarõhk, siis tuppa tulles rõhud tasakaalustuvad, mitte ei teki sinna ülerõhk. 

Täiesti õige tees juhul, kui "õues" oleks veel suurem alarõhk

Kuid...

... pudel on ilma perfektse vikita suletud "süsteem", mille sisse "õue" minnes midagi ei lisandu ega "tuppa" tulles järelikult ka välja ei pressita 

Prooviks sellele rõhuteadusele läheneda teise nurga alt. Nimelt jahtudes õhk kahaneb, soojenedes paisub - igaüks võib veenduda kuidas toast välja viidud tühi plastikpudel mõne aja pärast lömmis on... 

Klearos on samuti õhku ja õue minnes see kahaneb ehk siis puudu jääv ruumiosa täitub õhuavast juurde imetava õhuga. Kui nüüd tuppa tulla, siis klearos olev õhk hakkab soojenedes paisuma ning kuna tal on väljapääsu ees vedelik, siis lükkabki selle välja. Seda tsüklit võib korrata kuni klearo lõpuks vedelikust tühjaks saab ning õhk vabalt liikuma pääseb.

Lihtne selge ja kohalikus keeles  

... ja mina siin kirjutasin mõttetuid romaane, mille komakohad lugeja tigedaks ajavad  

Sinu sõnad on need....Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi

 

Seda ma üritangi tõestada, et mingit ülerõhku ei teki vaid tekib rõhkude tasakaal väliskeskkonnaga, mille tulemusena kaob paagist alarõhk mis mahla seal kinni hoiab. See aga on siinse teema kontekstis üpriski tähtis element, sest teised kasutajad on siin rääkinud, et nende paagid ei leki õuest tuppa astudes, mida sina kategooriliselt eitada püüad. Tulles nüüd teemasse tagasi, siis juhul kui paagis ülesurvet ei teki ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest. Selle tõestuseks piisab paagi avamine ja rõhkude tasakaalustamine, mis toob kaasa lekkimise. Kui sa mu väidetest aru ei saa, siis paremini ma ei oska ennast kahjuks väljendada.

Vabandust, kui minu eesti keel "longab", sest viimastel aastatel seda aina vähem saan kahjuks kasutada.

Rõhkude tasakaalustamiseks ei pea just klearot avama, kui võimalus paar korda enne mis iganes põhjusel tekkivat siserõhu muutust paar sügavat sõõmu veipida oleks võimalik.

Pealegi avamine ei anna sama efekti (klearo jääks siiski ise külmaks), kui vahetult enne külmast sooja sisenemist paar korda veipides klearot välisukse taga eelsoojendada.

Tõenäoliselt enamus seda ka endale teaduslikult aru andmata ja sügavamalt juurdlemata teeb ja seepärast on ka surmkindlad, et ainult vikis peitubki teema  "point"

Ma ei ole väitnud kordagi, et korralik vikkimine ei ole oluline, kuid kahjuks see ei ole ainus põhjus, miks mõni ka ideaalseimalt vikitud klearo vahest mõne piisa välja laseb.

Kogu poleemika traagika tekkis, et julgesin just Criust nimetada, kuid vahet erilti pole, mis klearoga tegemist on - temeperatuur ja välisrõhu muutus mõjutab neid kõiki (mõnda klearot rohkem mõnda vähem), kuid sellegi poolest üritan siiski igas olukorras ka teiste suhtes viisakaks jääda ka siis, kui minul on oma arusaam asjadest ning millel juba oman või vähemalt üritan leida ka faktilist kinnitust.

Kui sa vaatad kolmandik täidetud paagi vedeliku taset ja vaatad seda kus asub mahla kanal külili asetatud modil, siis sa näed, et viimane asub allpool vedeliku ülemist osa. Aga kui sa mind ei usu, et vajalik on paagisisene alarõhk, siis keera täidetud tank pealt lahti ja jäta seisma, vaata kas hakkab lekkima või mitte.

 

E: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama.

Millest nüüd juba  räägime? 

Kas temperatuuri muutumisest tingitud paari piisa klearost välja immitsemisest ("lekkimisest") või avatud kaanega klearost vedeliku välja voolamisest? 

Siin juba uus sõna "märguvus" hakkab mängu tulema, mille olemusel vedelik ei imendu mitte ainult "allapoole" mingi välise rõhu mõjul, vaid "paneb jugama" ka teatud pikkus ülespoole   

Kunagi oli mul sihuke klearo nagu Kraken, mis külmast tuppa tulles kunagi ei lekkinud, sest see lekkis niikuinii igast august kogu aja, sest see oligi pmst avatud nagu dripperid    

Miks üritada tõestada, et avatud subkoilidega klearost voolab vedelik ülalt õhu peale andmisel välja (see niigi selge), kui teema tekkis temperatuurist tingitud subkoiliga klearode lekkimisest?

Aga muideks ei voola välja ka kogu vedelik välja vaid ainult "osaliselt"

Kahjuks küll suurem osa ja klearosse jääb vaid see osa, mille vikk suudab endas hoida ja "natuke veel" (sõltuvalt konkreetse mahla tihedusest, vedelikuavade suurusest ja vikkimismaterjalist ning mudugi ka temperatuurist, sest VG on madalamal temperatuurim viskoossem, kui kõrgemal temperatuuril) 

.... või oli mõtteks, et "super-perfektse" vikkimise tulemusena ei voola vedelik isegi avatud klearost välja?

Alguse juurde tagasi:

Xiios just tegi füüsilise katse, kuidas temperatuuri muutusest tingituna klearos vedeliku tase muutub, mis tähendab loodetavasti üsna "tõenäoliselt", et muutus ka klearosisene vaakum, mis on põhimõtteliselt siiski rõhk või surve (kuigi negatiivne) ja nimetatakse eesti keeles vist ka alarõhuks    

Xiiose katsetuse veelgi täpsemaks täpsustuseks võib muidugi märkida, et klearost kätte saadud 4...5-st tilgast on tõenäoliselt 1...2 tilka ka külmast sooja toomisel klearo metallsesse kesktorru tekkinud kodentsvett, kuid ka mahla leke on sellisest soojusmuutusest samuti olemas ja kokkuvõttes võibki väita, et klearo "lekib" ja süüd millest iganes otsima hakata, kuid unustada samal ajal, et lekke põhjuseks on temperatuurist tingitud klearo siserõhu muutus      

Need, kes väidavad, et nende klearo kindlasti külmast sooja viies ei leki, on tõenäoliselt enne pakasest siseruumidesse sisenemist veel viimased pikemad mahvid välisukse taga tõmmanud ja sellega on ka klearo juba eelsoojendatud, ning klearo sisetemperatuur soojenenud ning ka kondentsniiskust toasoojas klearos juurde ei teki.

Palju problemaatilisem oleks aga lennuki maandumisel külmalt klearot "imeda", et peale hõredamast õhust laskumist paagi siserõhku alandada     

Mahla peaks tõenäoliselt alla neelama, sest ka kõige tagasihoidlikumas seades Criusega eriti nalja pole, kui suboom krõbisema hakkaks ja seda auru juba naljalt kopsus ära ei summuta     

Seega lendamisel on tervislikum klearod salfakasse keerata ja kilekotti pista ning lennujaamas hiljem kuivatada või siis juba enne lendu tühjaks kallata, kui paarist piisast mahlast kahju hakkab

Subtank suutis mul ühel NY lennul isegi pool paaki välja ajada, kuigi hiljem toimis sama koil jälle perfektselt ilma lekketa. Tõenäoliselt oli klearo kohvris just sellises asendis, kus mõlemad koili mahlakanalid olid horisontaalasendis (muidu oleks teine mahlakanal õhul ilma mahlakaota liikuda lasknud või muutus lennuki siserõhk sellel pikal lennul mitmeid kordi,  

Kuid juba varasemalt väitsin pisikese nipi, kuidas leket vähendada - keera klearo võimaluse korral põhjaga üles ja siserõhu muutusel lekib vaid pisike osa sellest mahlast, mis viki see oli ja pääseb "kuivemalt", kuigi täiesti kuivaks ikkagi ei jää     

Ajaks siis asja veelgi segasemaks ja ma väidan, et Criuse, ja teiste taoliste bottom coilidega tegelaste, normaalse töökeskkonna jaoks, on vajalik pidev paagisisene alarõhk. Ehk teisisõnu, need tangid ei saagi töötada normaalrõhul, vastasel juhul nad lekiksid pidevalt. Nagu te teate, tekitab vedelik oma samba kõrgusega ise juba rõhu . Kuna coil asub allpool vedeliku samba kõrgust, ei suudaks vatt üksi vedelikku paagis kinni hoida, selleks on vajalik paagisisene alarõhk.  Kui te ei usu, keerake ülevalt nn kork lahti ja jätke natukeseks seisma, varsti on tilgad taga. Ja vot siit läheb asi huvitavaks. Kui nende tööks on vajalik alarõhk, siis võib juhtuda, et külma ja sooja keskkonna vahetusel hoopis rõhud korra tasakaalustuvad, mitte ei teki ülerõhk paagis. 

Kuidas selle sambaga siis lood on, kui kolmandik täidetud klearo on külili?     

Korralikult vikitud klearo ei leki ka sellel juhul ja samas on võimalik normaalne veipimine.

Ma ei ole füüsik ja koolist on omajagu aastakümneid möödas, kuid siiski meenuvad sõnad, nagu viskoossus, pindpinevus, voolavus ...

... ja muidugi soojuspaisumine ning, et vedeliku eelnimetatud näitajad mutuvad temperatuuri mutudes    

Lennnuki teema on täiesti omaette teema, mis ei puuduta otseselt temperatuurist tingitud muutust