keegiM

Tegin korda. Kui miskit kadunud siis kahjuks jäädavalt.

Tänud

Nüüd teemal faktid ja loogika olemas

Kahju xiios'e kommentaaride prügikasti viskamisest
Seal oli lühidalt palju emotsioonideta tarkust, mis teemat väga lihtsalt selgitas

Igapäevane komplekt koguvõimsusega 155 W.    
 

Kõik, mis paakides on ka päevaga ära kulub, kuid keskmine vajab paari lisatankimist, et õhtusse jõuda     

Ega mul mingit fundamentaalset avastust siin maailmale teatavaks teha pole ja kõnelen ka rohkem teoreetiliste teadmiste kui praktiliste kogemuste najal. Mõttekäik aga on selline, et kui me pürime mõnusalt niiske auru ja tihti ka suurema võimsuse poole, siis ühtlasi liigume wickimisel selles suunas, et vatt on just paraja tihedusega hoidmaks vedelikku paagis (toatemperatuuril). On vist selge, et õhk läbi vedelikuavade liikuda saab, eks -- paraku mõlematpidi. Kui tugeva jahtumise tõttu paagis oleva õhu tihedus märkimisväärselt suureneb e. ruumala väheneb, siis mahlaavade kaudu tõmmatakse alarõhu kompenseerimiseks terve hulk õhku paaki juurde, ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? Aga mis peaks takistama sellel rõhul nüüd vedelikku coilikambrisse ning sealtkaudu läbi õhuavade välja lükkamast?

 

Loodetavasti jõudis mu PS sweezy'ni ja ta võtab veidi oma noorusest tulenevalt andestatavaid tuure pisut vähemaks

Paraku füüsika seaduseid ei saa ka parima vikkimisega eirata ega eitada.

Aga kokkuvõtteks on nii Subtank, kui ka Crius klearod vägagi head ja isiklikult mina olen rahul ja anormaaliliste lekete üle ei kurda 

Usun, et vedelik paisub pigem tabamatul määral. Õhk on see, mis asjad liikuma paneb. Ja sellest tulenevalt lekib rohkem vast tank, milles õhku rohkem?

Teema hakkab juba tuumafüüsikasse kiskuma      

Vahet tegelikult pole, kumb rohkem paisub, kas õhk või mahl, kuid siiski vaid vedelik märgab

Kui tank keerata tagurpidi, siis tank'i sisesurve tekkimisel on mahl kanalitest eemal ja õhk liigub wick'is kergemalt edasi tagasi ning mahlakoguse lekkimisega pole probleeme

 

 

külmast sooja criusega ja mitte mingit probleemi .. võin vidju teha kui criuse päevaks sügavkülma panen fully filled ja välja võtan .. ei usu et lekkima hakkab .. talv, jõhkralt külm normaalse inimese jaoks (st mitte mina) ja no kuidagi ei leki sooja minnes

 

Proovi järele

See paari tilka, mis taskusse imbub ei panegi eriti tähele, kuid kui laual soojas seisvat mod'i jälgid, siis leiad kinnituse ja siis ürita aimata, kuhu need tilgad kõik taskus kadunud on 

 

"külm" on suhteline mõiste, sest soojas kliimas konditsioneeritud toa 25 kraadisest siseruumist välja 35 kraadi kätte minnes või basseini ääres klearot päikese kätte jättes tekib sama efekt. Kui ei veibi, siis hakkab klearo lekkima Veipides vabastad klearo sisesurvest.

Teoorias peaks ilma pikemalt ootamata kiirema katse tulemuse saama, kui klearot kuumafööniga soojendada

Katsetamisel sulge klearo õhukanalid, sest muidu pritsib föön mahlapiisad mööda tuba laiali. Mahlakanalid võid sulgeda või mitte, sest see ei muuda katse tulemust, sest sisesurvega läheb mahl neist ilusti läbi. 

 

Proovi ka lendamine ära, siis võime juba eraldi teemas edasi argumenteerida, sest muidu mina räägin isiklikust pikemaajalisest kogemusest ja sweezy lahmib niisama lahtise käega.

 

Edit:

Muideks olen maailmas ringi liikudes ka tähele pannud, et just karmimates tingimustel elavad piirkonnad eelistavad justnimelt RDA-sid, ehk drippereid.

Nevadas nägin aasta tagasi üsna palju veipijaid, kuid vaid üksikul oli mõni klearo ning valdavalt vaid dripperid.

Nüüd isegi meenub, et Tais elav austraallasest sõber väitis üsna hiljuti minu Subtanki nähes, et temale ükski tank ei sobi, sest taskusse neid ei saa panna, sest kogu aeg taskud muidu märjad ja eelistab meh modi otsas dripperit, mis ripub nahkpinalis vöö küljes. Põhjendas, et esiteks raudsel dripperil ei purune miskit mehhaniliselt ja teiseks on dripperid "kuivemad"

oot kumb meist nüüd piix on?

Piixumisest ei oska ma miskit arvata

Ilma mahla soojuspaisumiseta ja lendamata ei leki minul kumbki ülalnimetatud tank

Subtanki RBA sisaldab rohkem vatti ning aurutuskambri õhukanal on mahlakanalitest kaugemal kui Criusel ja seega ajab Crius rohkem vedelikku sisemuse paisumisel välja kui Subtank.

Tehasekoiliga Subtank lekib rohkem kui rba-ga Subtank.

Kui aga külmast tulles klearo mod'i küljest lahti keerata ja "pea alaspidi" lauale panna või lennates teadlikult tagurpidi käsipagasisse asetada, et mahlakanal on ülalpool mahla taset, ei leki miskit ei soojenedes, ega ka lennates.

Viimaste väidetega ei pretendeeri teaduslikule preemiale ja seega ei hakka ka pikalt tõestama, kuid tegemist on isikliku kogemusega mööda ilma ringi lennates.

Kas vaja veel sama teemat üle selgitada?

ah mis sa plärad, criusega al. 21 jaanuarist hakkama saanud ja pole kusagilt otsast lekkinud. wicki normaalselt ja kõik on OK

 

Vikkimise pärast ole mureta.

Ma ei ole väitnudki, et Crius või Subtank minul tavaolukorras lekiks.

Enda eksperimendid piirduvad mul paaril korral klearode autosse päevaks ununemisest ja sain oma õpetuse kätte ning olen selle teemaga ettevaatlikum. 

Kuid tee ise külma-katsetust

Tallinnas hetkel mõni miinuskraad ja ehk miskit lõhki ei külmu.

Täida Crius maksimumini täis, aseta õhtuni seisvasse autosse.

Õhtul too tuppa, ja jälgi, mis toimuma hakkab.    

Kindlasti on katsetuse tulemus sõltuv mahla vg/pg-st (endal 80/20), kuid üsna tõenäoliselt saad mis iganes wick'i korral paar piiska oma klearost kätte

Suure vg sisalduse korral muutub mahl madalamatel miinustel ka sedavõrd tihkeks, et välitaskust võttes peab kõrgete wattidega üldse ettevaatlik olema, et "kuivasid lööke" mitte saada.

 

Rõhkude vahest tingitud lekketeema (antud juhul mitte soojuspaisumisest) ka lennukites - kõik mahla sisaldavad klearod on peale maandumist märjad.  

* teadmatutele sõnaseletuseks: "penis" - ingl. k. Personal Electronic Nicotine Inhalation System  = eesti k. "personaalne elektrooniline nikotiini sissehingamise süsteem" ( valdavalt silindrikujuline, ja võimalik erineva pikkuse ja kaliibriga )

 

Reeglina tõusval suunal lineaarselt suurenevate väärtustega

 

Mida iganes

Leidub ka granaadikujulisi

http://www.epiip.ee/et/vvvw-mods/364-innokin-coolfire-2.html

... ja ka sellele ei käi silikon ümber

Aga palun! Pilt küll laenatud, aga jutt õige.

 

Pildil näidatud "lekkepunktideni" jõuaks mahl vaid koilialusest tihendist, mis on väga ebatõenäoline ja tõenäoliselt peab seega paika minu alljärgnev kommentaar. 

 

Oman nii esimest Subtanki, kui Mini senimaani ja ei ole kordagi kurtnud mingit erilist anomaalset lekkimist.

Igapäevaselt kasutuses oleval Minil kasutan RBA-d, vana Subtank on kodus nautimiseks ja seoses ehituslikust omapärast rba peenema toru tõttu kasutan tihti jämedama toruga 0,5 oomiseid tehasekoile (nii uusi SSOCC, kui vanu re-vikitud horisontaale).

Klearod on mõlemad originaalid ning ei ole senimaani (subtank juba aasta vana) veel ühegi algse tihendi vahelt kordagi lekkinud.

 

Isiklik arvamus lekkimisest, et nn "külmast tingitud lekkimine" on seotud kahe teemaga

Esiteks külmast tingitud kondents ja teiseks tanki soojuspaisumine.

Kuna tehasekoilis on suhteliselt vähe vatti, mis vedelikku seoks ja kõik üleliigne, mis vati sisse "ära ei mahu", peabki ju kuhugi immitsema.

Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi.

Kui aga vahetult enne külmast sooja sisenemist veipimisega klearo soojaks "kütta", siis ei leki miskit.    

 

RBA-s tundub olema rohkem vatti ja see suudab minu arvates sojuspaisumisi oluliselt vähendada.

Kui aga misiganes klearo unustada miinuskraadides autosse ja seejärel sooja ruumi sisenedes kaasa haarata, siis on leke garanteeritud kõigil tankidel 

 

Kui vanematel Subtankidel on avatud vaid ühes küljes augud (mida saab ka täielikult sulgeda) ja need augud pole juhuslikult allapoole avatud, siis veipima asudes imetakse lekkinud vedelik tagasi koili ja aurustatakse.

Uuematel on avad kahele poole ja seega ka iga piisk sealt välja alati pääseb ning sellest ka avalik paanika tekitatud.

PS

Võrreldes Criuse lekkimisega on külmast sooja sisenemisel Subtanki lekkimine täiesti olematu. 

No siis tuleb clearo 1 kotti panna, modi teise või kohvrisse. Sitta nad siis konfiskeerivad

 

... ja sama loogika järgi ka muud käsirelvad algosadeks lammutada, padrunid ühekaupa jaotada tuttavate vahel ning maaletoomine teoorias võimalik?  

Ma pole ümbriseid vähemalt  10+ aastat  kasutanud ühegi asja puhul     

 

Mina mõtlesin vaid silikoni ja niiskust, mis mod'ide peen-elektroonikat ohustab        

Kui mod'idele turvalisi ümbriseid toodetaks kvaliteetsest õlikindlast lateksist, siis oleks kindlasti ka minu suhtumine neisse teistsugune.

 

Kui siin juba teema pisut lappama läks, siis võin küll aimata, mis elektroonikast 188. jeesus räägib, kuid see on loodetavasti mõne teise foorumi teema ja siin pikaks aruteluks elektroonilistest "penis"-test (*) ei lähe, sest üldjuhul need vanemad torud ka pisut vähem elektroonikat sisaldavad, kui viimaste aastate TC mod'id    

 

 

* teadmatutele sõnaseletuseks: "penis" - ingl. k. Personal Electronic Nicotine Inhalation System  = eesti k. "personaalne elektrooniline nikotiini sissehingamise süsteem" ( valdavalt silindrikujuline, ja võimalik erineva pikkuse ja kaliibriga )

Silikonümbrised on mod'ide surm!!!

 

Kaitsevad küll mod'i kesta, kuid samas on ideaalseks võimaluseks elektroonikat niisutada või lausa uputada.
Eriti tundlikud on just mikrolülitid.
Kui muidu pühid niiskumise, märgumise või lauslekke korral piisad korpuselt kohe ära (või imbuvad ise taskusse), siis silikoni vahele jäänud piisad kogunevad kindlasti mikrolülitite vahele ning varem või hiljem tuleb hakata mod'i nädalate või kuude kaupa riisikotis hoidma, et sisu kuivaks saada, kui veel miskit üldse päästa annab ja tegemist ei ole mingi suurema lühisega mikroskeemides.

Eriti ebasoovitavad on silikonid RDA'de puhul, mis on pidevalt avatud ja kus paratamatult aurupiiskasid õhuavadest välja pihustub ning silikoni vahele need kindlasti ka satuvad.

 

Ka venivad silikonid soojemates oludes kiirelt välja ning tüdinesin nende keetmistest ja jäävannis jahutamistest.
Troopilises kliimas (kasvõi puhkuse ajaks), kus pidevalt niiske ja sooja pidevalt üle +30 on silikonümbrised lausa ebasoovitavad, sest nende alla koguneb hirmuäratavalt suur kogus kondentsi. Pealegi on need siis ebaesteetiliselt lotendavad ja kleepuvad ning seega täiesti üleliigsed.

 

Kulunud ja kriimustunud mod'i väliskest ongi selgeks tunnistuseks, et tegemist toimiva tööloomaga, mitte riiulisse seisma pandud poolpiduse ostueksitusega, mida toast lahkudes kaasa võtta ei riski, sest kunagi ei tea, millal jälle miskit segast peksma hakkab 

 

Minul juba ammu seisavad kõik silikonid karpides ja panen vajadusel mod'i ümber alles siis, kui kunagi üleliigseks jäänud töökorras mod'i kellegi kunagi edasi pakun ja värvikriimukesed kedagi hirmsasti häirida võivad.
Kuid ka siis on lihtsam armsaks saanud mod uuesti värvida või mingi kleebisega katta, kuid vähemalt minu poolt on kindel "ei" silikonidele. 

"Säästukoil"
Kuigi autotööstuses ilmuvad aina väiksemad ja säästlikumad sõiduvahendid, siis "veipimistehnika" üritab Watte rohkem ja rohkem pilvedesse viia.

Olen senimaani üritanud 0,5...1,0 oomi vahel püsida ja ka pisikese lemmikuks saanud "minimodiga" (iStick 30) võimalikku maksimumi võtta ja et ka aku hommikust õhtuni vabalt kestaks.

Viimane üritus Subtank Mini apkreidida on piltidel.
* Staged coil: Kanthal A1, clapton awg 30/34 - 5 keerdu, mille vahel 4 keerdu triple twisted awg32, d=2mm, => tulemuseks 0,6 oomi
Toimib: 15..40 Watiga.
Sõltuvalt maitse intensiivsusest kasutan ise 17..20 W.
Nagu loogiline olekski, siis mida kuumemaks ajad, seda tugevamat "õhutust" (loe läbitõmmet) vajab ja seda rohkem energiat ja "kütust" kulub, kuid mingeid "kuivasid lööke" ei ole täheldanud ka 50 Watiga. (50 W hakkasid hambad kuumaks kiskuma).