Jump to content
E-sigareti foorum
keegiM

E-vedeliku lekkimise teema

Recommended Posts

Aga palun! Pilt küll laenatud, aga jutt õige.

 

Pildil näidatud "lekkepunktideni" jõuaks mahl vaid koilialusest tihendist, mis on väga ebatõenäoline ja tõenäoliselt peab seega paika minu alljärgnev kommentaar. 

 

Oman nii esimest Subtanki, kui Mini senimaani ja ei ole kordagi kurtnud mingit erilist anomaalset lekkimist.

Igapäevaselt kasutuses oleval Minil kasutan RBA-d, vana Subtank on kodus nautimiseks ja seoses ehituslikust omapärast rba peenema toru tõttu kasutan tihti jämedama toruga 0,5 oomiseid tehasekoile (nii uusi SSOCC, kui vanu re-vikitud horisontaale).

Klearod on mõlemad originaalid ning ei ole senimaani (subtank juba aasta vana) veel ühegi algse tihendi vahelt kordagi lekkinud.

 

Isiklik arvamus lekkimisest, et nn "külmast tingitud lekkimine" on seotud kahe teemaga

Esiteks külmast tingitud kondents ja teiseks tanki soojuspaisumine.

Kuna tehasekoilis on suhteliselt vähe vatti, mis vedelikku seoks ja kõik üleliigne, mis vati sisse "ära ei mahu", peabki ju kuhugi immitsema.

Kuna paaki tekib külmas alarõhk, misjärel soojenedes ülerõhk, siis vedelikult tagasiteed polegi.

Kui aga vahetult enne külmast sooja sisenemist veipimisega klearo soojaks "kütta", siis ei leki miskit.   :roll: 

 

RBA-s tundub olema rohkem vatti ja see suudab minu arvates sojuspaisumisi oluliselt vähendada.

Kui aga misiganes klearo unustada miinuskraadides autosse ja seejärel sooja ruumi sisenedes kaasa haarata, siis on leke garanteeritud kõigil tankidel 

 

Kui vanematel Subtankidel on avatud vaid ühes küljes augud (mida saab ka täielikult sulgeda) ja need augud pole juhuslikult allapoole avatud, siis veipima asudes imetakse lekkinud vedelik tagasi koili ja aurustatakse.

Uuematel on avad kahele poole ja seega ka iga piisk sealt välja alati pääseb ning sellest ka avalik paanika tekitatud.

PS

Võrreldes Criuse lekkimisega on külmast sooja sisenemisel Subtanki lekkimine täiesti olematu. 

post-3325-0-68386800-1456646335_thumb.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

ah mis sa plärad, criusega al. 21 jaanuarist hakkama saanud ja pole kusagilt otsast lekkinud. wicki normaalselt ja kõik on OK (psühho)

 

Vikkimise pärast ole mureta.

Ma ei ole väitnudki, et Crius või Subtank minul tavaolukorras lekiks.

Enda eksperimendid piirduvad mul paaril korral klearode autosse päevaks ununemisest ja sain oma õpetuse kätte ning olen selle teemaga ettevaatlikum. 

Kuid tee ise külma-katsetust

Tallinnas hetkel mõni miinuskraad ja ehk miskit lõhki ei külmu.

Täida Crius maksimumini täis, aseta õhtuni seisvasse autosse.

Õhtul too tuppa, ja jälgi, mis toimuma hakkab.   :razz: 

Kindlasti on katsetuse tulemus sõltuv mahla vg/pg-st (endal 80/20), kuid üsna tõenäoliselt saad mis iganes wick'i korral paar piiska oma klearost kätte

Suure vg sisalduse korral muutub mahl madalamatel miinustel ka sedavõrd tihkeks, et välitaskust võttes peab kõrgete wattidega üldse ettevaatlik olema, et "kuivasid lööke" mitte saada.

 

Rõhkude vahest tingitud lekketeema (antud juhul mitte soojuspaisumisest) ka lennukites - kõik mahla sisaldavad klearod on peale maandumist märjad.   ;-)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Noh, kui guugeldada, siis tuleb ikka päris palju infot selle kohta - muuhulgas ka müra, mida ei tasu tõsiselt võtta. Minul on isiklikud kogemused sellised, et kui väljas läks temperatuur alla -10 kraadi ja õues veipida, siis pärast soojas (põues näiteks) hakkas õhuaukudest tilkuma. Kui Subtanki aga toas ainult kasutada, siis pole ette tulnud. Minul oli kasutuses ainult tehase vertical coil, kuna horizontal (vanemat tüüpi) coil andis dry-hitte. Samuti pole veel kasutanud RBA-d. Räägitakse, et sellega ei olevat probleeme. Väga võimalik, kuna see, mis tilgub on tegelikult kondents, mitte paak ei leki. Näiteks õues veipides on driptip-i alune pärast jummala märg. See niiskus jookseb mööda aurukanalit tagasi coilini ja vertical coilist otse läbi kuni põhjani välja. Jube tüütu!

Samuti on jube tüütu alt täitmine - alati hoia taskus pabersalfakaid ja leida koht kus tilkuv clearo toetada. Sellepärast on Zephyrus ikka jube mugav - täitmiseks ei pea midagi küljest kruvima ja ei leki ka külma ilmaga - tõsi olem kasutanud ainult RBA-d, mitte tehase coile. Hetkel ongi Subtank ainult tagavaraks. Ei saa ary sellest Kangeri-hypest....

Subtank (mini) täitmine on lihtne, pole vaja kuhugi toetada ja salfetka vajadust ka pole.

 

post-433-0-05435400-1456560992_thumb.jpg

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

oot kumb meist nüüd piix on? (relv)

Piixumisest ei oska ma miskit arvata

Ilma mahla soojuspaisumiseta ja lendamata ei leki minul kumbki ülalnimetatud tank

Subtanki RBA sisaldab rohkem vatti ning aurutuskambri õhukanal on mahlakanalitest kaugemal kui Criusel ja seega ajab Crius rohkem vedelikku sisemuse paisumisel välja kui Subtank.

Tehasekoiliga Subtank lekib rohkem kui rba-ga Subtank.

Kui aga külmast tulles klearo mod'i küljest lahti keerata ja "pea alaspidi" lauale panna või lennates teadlikult tagurpidi käsipagasisse asetada, et mahlakanal on ülalpool mahla taset, ei leki miskit ei soojenedes, ega ka lennates.

Viimaste väidetega ei pretendeeri teaduslikule preemiale ja seega ei hakka ka pikalt tõestama, kuid tegemist on isikliku kogemusega mööda ilma ringi lennates.

Kas vaja veel sama teemat üle selgitada?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga ära pane fully filled -- pane poolik. Kui poolik õigetpidi paak üles soojenedes kohe mitte ei leki, siis kerkiks minul küsimus, et kas seda ikka saab normaalseks wickimiseks nimetada. Või sõnastaks pigem nii, et ma ei julgeks sellistes tingimustes lekkiva clearo wickimist ebaadekvaatseks tembeldada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Usun, et vedelik paisub pigem tabamatul määral. Õhk on see, mis asjad liikuma paneb. Ja sellest tulenevalt lekib rohkem vast tank, milles õhku rohkem?

Teema hakkab juba tuumafüüsikasse kiskuma     :-D 

Vahet tegelikult pole, kumb rohkem paisub, kas õhk või mahl, kuid siiski vaid vedelik märgab

Kui tank keerata tagurpidi, siis tank'i sisesurve tekkimisel on mahl kanalitest eemal ja õhk liigub wick'is kergemalt edasi tagasi ning mahlakoguse lekkimisega pole probleeme

 

 

külmast sooja criusega ja mitte mingit probleemi .. võin vidju teha kui criuse päevaks sügavkülma panen fully filled ja välja võtan .. ei usu et lekkima hakkab .. talv, jõhkralt külm normaalse inimese jaoks (st mitte mina) ja no kuidagi ei leki sooja minnes :D

 

Proovi järele

See paari tilka, mis taskusse imbub ei panegi eriti tähele, kuid kui laual soojas seisvat mod'i jälgid, siis leiad kinnituse ja siis ürita aimata, kuhu need tilgad kõik taskus kadunud on 

 

"külm" on suhteline mõiste, sest soojas kliimas konditsioneeritud toa 25 kraadisest siseruumist välja 35 kraadi kätte minnes või basseini ääres klearot päikese kätte jättes tekib sama efekt. Kui ei veibi, siis hakkab klearo lekkima Veipides vabastad klearo sisesurvest.

Teoorias peaks ilma pikemalt ootamata kiirema katse tulemuse saama, kui klearot kuumafööniga soojendada

Katsetamisel sulge klearo õhukanalid, sest muidu pritsib föön mahlapiisad mööda tuba laiali. Mahlakanalid võid sulgeda või mitte, sest see ei muuda katse tulemust, sest sisesurvega läheb mahl neist ilusti läbi. 

 

Proovi ka lendamine ära, siis võime juba eraldi teemas edasi argumenteerida, sest muidu mina räägin isiklikust pikemaajalisest kogemusest ja sweezy lahmib niisama lahtise käega.

 

Edit:

Muideks olen maailmas ringi liikudes ka tähele pannud, et just karmimates tingimustel elavad piirkonnad eelistavad justnimelt RDA-sid, ehk drippereid.

Nevadas nägin aasta tagasi üsna palju veipijaid, kuid vaid üksikul oli mõni klearo ning valdavalt vaid dripperid.

Nüüd isegi meenub, et Tais elav austraallasest sõber väitis üsna hiljuti minu Subtanki nähes, et temale ükski tank ei sobi, sest taskusse neid ei saa panna, sest kogu aeg taskud muidu märjad ja eelistab meh modi otsas dripperit, mis ripub nahkpinalis vöö küljes. Põhjendas, et esiteks raudsel dripperil ei purune miskit mehhaniliselt ja teiseks on dripperid "kuivemad"

Share this post


Link to post
Share on other sites

ma ei hoia modi taskus .. kui siis väääga harva. õues tunde aega külma käes olnid tank (crius) EI LEKI kuidagimoodi tuppa minnes .. ma võin sinuarvates "lahtise köega lahmida" aga tõsi ta on. olen näinid nii mõndagi foorumlast kirumas et oi türbel kuidas crius lekib, eriti talvel, ja muud sellist paska .. huvitav kas ma olen mingi erand või milles teema on? KORDAGI pole lekkima hakanud üheski situatsioonis (ps! mahlakanaleid ei viitsi kunagi kinni kruttida) .. mõned härrad siin räägivad et statoili stardikas (bena+tikud) peaks maailma tolavabamaks tegema, soovitan seda sullegi ;) Ole hea too mulle mõni vidoklipp oma autos seismise teooriast, ja sinna hulka näita kuidas wickitud on .. senimaani kui seda videot tulemas ei ole, arvan et tegemist on argumenteerimata hülgemölaga mis tekkinud vägijooki tarbides, eesmärgiga postide arvu tõsta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega mul mingit fundamentaalset avastust siin maailmale teatavaks teha pole ja kõnelen ka rohkem teoreetiliste teadmiste kui praktiliste kogemuste najal. Mõttekäik aga on selline, et kui me pürime mõnusalt niiske auru ja tihti ka suurema võimsuse poole, siis ühtlasi liigume wickimisel selles suunas, et vatt on just paraja tihedusega hoidmaks vedelikku paagis (toatemperatuuril). On vist selge, et õhk läbi vedelikuavade liikuda saab, eks -- paraku mõlematpidi. Kui tugeva jahtumise tõttu paagis oleva õhu tihedus märkimisväärselt suureneb e. ruumala väheneb, siis mahlaavade kaudu tõmmatakse alarõhu kompenseerimiseks terve hulk õhku paaki juurde, ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? Aga mis peaks takistama sellel rõhul nüüd vedelikku coilikambrisse ning sealtkaudu läbi õhuavade välja lükkamast?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega mul mingit fundamentaalset avastust siin maailmale teatavaks teha pole ja kõnelen ka rohkem teoreetiliste teadmiste kui praktiliste kogemuste najal. Mõttekäik aga on selline, et kui me pürime mõnusalt niiske auru ja tihti ka suurema võimsuse poole, siis ühtlasi liigume wickimisel selles suunas, et vatt on just paraja tihedusega hoidmaks vedelikku paagis (toatemperatuuril). On vist selge, et õhk läbi vedelikuavade liikuda saab, eks -- paraku mõlematpidi. Kui tugeva jahtumise tõttu paagis oleva õhu tihedus märkimisväärselt suureneb e. ruumala väheneb, siis mahlaavade kaudu tõmmatakse alarõhu kompenseerimiseks terve hulk õhku paaki juurde, ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? Aga mis peaks takistama sellel rõhul nüüd vedelikku coilikambrisse ning sealtkaudu läbi õhuavade välja lükkamast?

:idea: 

Loodetavasti jõudis mu PS sweezy'ni ja ta võtab veidi oma noorusest tulenevalt andestatavaid tuure pisut vähemaks

Paraku füüsika seaduseid ei saa ka parima vikkimisega eirata ega eitada.

Aga kokkuvõtteks on nii Subtank, kui ka Crius klearod vägagi head ja isiklikult mina olen rahul ja anormaaliliste lekete üle ei kurda 

Share this post


Link to post
Share on other sites

KeegiM, kui õhtul veel jaksu on (st liiga täis ei ole) siis vastan su pm'ile siin avalikult .. hetkel ei viitsi nii pikka teksti telefoni klaviatuuriga koostada .. teadmiseks sulle, et kui ma võtaks oma "noorusest tulenevad tuurid üles" ja ütleks seda mida ma reaalselt arvan (jah, mul on nii mõnegi foorumlase suhtes tekkinud teatud arusaamad aga hoian end tagasi et mitte vöga sitasti öelda) siis oleks ma siit ammu bännitud :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ajaks siis asja veelgi segasemaks ja ma väidan, et Criuse, ja teiste taoliste bottom coilidega tegelaste, normaalse töökeskkonna jaoks, on vajalik pidev paagisisene alarõhk. Ehk teisisõnu, need tangid ei saagi töötada normaalrõhul, vastasel juhul nad lekiksid pidevalt. Nagu te teate, tekitab vedelik oma samba kõrgusega ise juba rõhu . Kuna coil asub allpool vedeliku samba kõrgust, ei suudaks vatt üksi vedelikku paagis kinni hoida, selleks on vajalik paagisisene alarõhk.  Kui te ei usu, keerake ülevalt nn kork lahti ja jätke natukeseks seisma, varsti on tilgad taga. Ja vot siit läheb asi huvitavaks. Kui nende tööks on vajalik alarõhk, siis võib juhtuda, et külma ja sooja keskkonna vahetusel hoopis rõhud korra tasakaalustuvad, mitte ei teki ülerõhk paagis. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Join the conversation

You can post now and register later. If you have an account, sign in now to post with your account.

Guest
Vasta sellele teemale...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoji are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.

Loading...

×
×
  • Create New...