Jump to content
E-sigareti foorum
keegiM

E-vedeliku lekkimise teema

Recommended Posts

Kui õhu ruumala temperatuurist tingitud muutus sedavõrd vähene oleks, siis ei läheks ka tühi plastikpudel silmnähtavalt kortsu, kui jahedasse panna

 

Isegi su tabelist näen, et toatemperatuurist  allapoole 20 kraadine temperatuuri "volume correction factor" on 7%, mis 1 ml õhu puhul teeb ligi 0,1 ml, mis võrdub 2-3 tilga lekkiva mahlaga???
Kui 1 ml õhu temperatuurist tingitud paisumise muutus klearos veel kompenseeritakse viki-ga, siis 3-4 ml õhu puhul see paisumine enam kindlasti viki sisse ära ei mahu
 

Mida madalamaks kraadid lähevad, seda suuremaks muutub ka ruumala muutus.

 

Miinus 20 kraadisest õuest tuppa astudes on õhu ruumala muutus juba ligi 15%

Samas kinnitan omast kogemusest, et klearo hakkab laual seistes siseseisvalt lekkima ka temperatuuri kõikumisest +25 ja + 35 kraadi vahel, kus tabeli andmete järgi on muutus vaid 2...3%
Kui nüüd keegi mainib jälle vikkimist, siis ehk selgitatab ka argumenteeritult, miks sama vikiga sama klearo ei leki kordagi stabiilse temperatuuriga  konditsioneeritud ruumis nädala jooksul? 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei tea, tühjas 1 l veepudelis pudelis on õhku vast umbes 1.05 l, mis tõmbuks praegu õues ütleme 0.987 l peale e. mingi 63ml võrra kokku -- see võiks ju klappida... või ei? (Ma pole teadlikult seda testi teinud, ainult taara ära viimisel kotis deformeerudes kolksuvaid pudeleid põgusalt silmitsenud).


Tegin täna ajaviiteks ühe pudelitesti kah siis.

Oleks võinud rohkem õhku jätta sisse, oleks tulemus paremini näha.

 

Seadeldis:

post-524-0-35160600-1456662914_thumb.jpg

 

Jahtumas (pool tundi. pildil on ka sisenevat õhumulli näha) ja soojenemas (ca. tund):

post-524-0-21921100-1456662919_thumb.jpgpost-524-0-65796800-1456662923_thumb.jpg

 

Ca. tund hiljem ning tulemus:

post-524-0-00552200-1456662930_thumb.jpgpost-524-0-46751500-1456662934_thumb.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vägagi loogiline

Autosse jäänud tühi suletud taara on miinus 10 kraadiga aga üsnagi kortsus juba 

 

Iseenesest see "lekkimine", millest siin räägime ei ole mingi pidev laus-voolamine või tilkade pritsimine, vaid mahla imepisike imbumine, mis aja möödudes hakkab moodustama tilkasid ja loikusid

Share this post


Link to post
Share on other sites

pistke õllepudel sügavkülma, suure tõenäosusega hakkab see lekkima või läheb puruks

 

... või tarbitakse enne katsetuse lõpptulemuse nägemist ära (relv)

Hea üritus, kuid antud hetkel mitte teemakohane näide, sest sügavkülma asetatud õllepudel puruneb jäätumise tagajärel.

 

 

Ma ei tea, tühjas 1 l veepudelis pudelis on õhku vast umbes 1.05 l, mis tõmbuks praegu õues ütleme 0.987 l peale e. mingi 63ml võrra kokku -- see võiks ju klappida... või ei? (Ma pole teadlikult seda testi teinud, ainult taara ära viimisel kotis deformeerudes kolksuvaid pudeleid põgusalt silmitsenud).

Tegin täna ajaviiteks ühe pudelitesti kah siis.

Oleks võinud rohkem õhku jätta sisse, oleks tulemus paremini näha.

 

Seadeldis:

attachicon.gif01.jpg

 

Jahtumas (pool tundi. pildil on ka sisenevat õhumulli näha) ja soojenemas (ca. tund):

attachicon.gif02.jpgattachicon.gif03.jpg

 

Ca. tund hiljem ning tulemus:

attachicon.gif04.jpgattachicon.gif05.jpg

 

Hea laboritöö.  :idea: 

 

Soojuspaisumine oleks selgemini nähtav, kui pudel oleks olnud ainult 1/3 veega täidetud (õhku rohkem), sest juba esitatud tabelitest ja välja öeldud väidetest järeldub, et suurem kogus õhku tekitab suurema lekke ning jahedas kipuvadki lekkima just poolttühjad klearod

 

Samas ei oska ette kujutada, kuidas oleks katse tulemus, kui pudeliava oleks välisõhuga ühendatud läbi torus oleva vedelikust immutatud vatitüki, mis tekitaks mingi vikitaolise efekti, sest siis oleks teguriks võetud ka pudelis olev pindpinevusest tingitud alarõhk

Samas saab ka tilguti nivoo sättida allapoole vedelikunivoo taset nagu see subkoil klearos on

 

Koolist mäletan, et hõrendatud õhk jahtub kiiremini ning madalamale temperatuurile ning surve all õhk aeglasemalt.   :roll:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegin ka täna ühe katse. Selleks võtsin pooltühja Criuse ning tegin lahti mahla täiteava. See toiming ei pannud Criust lekkima ning õhuavad jäid täiesti kuivaks. Seejärel asetasin Criuse lahtise täiteavaga sügavkülma 10 minutiks. Siinkohal ma võin natuke eksida, kuid ma arvan, et selle ajaga Crius endale temperatuuriks umbes -15 kraadi. Kapist välja võttes olid õhuavad kuivad. Seejärel jätsin ta toatemperatuurile soojenema. Umbes 10-20 minuti pärast jooksis Crius nagu mahlakask ning oli poole oma mahlast läbi õhuava välja lasknud.

 Paak oli lahtine, seega ei õhu ega mahla soojuspaisumised ei mänginud mingit rolli sisemise ülerõhu suhtes, seega ei saanud ka soojuspaisumisest tingitud rõhk mahla välja suruda paagist. Mis me siis nüüd teeme?

 

Tegin ka mõned pildid, kuid kuna telefon mis parasjagu kätte sattus ei olnud mõeldud pildistamiseks, siis on nende kvaliteet alla igasugu arvestust.

 

 

Avatud täiteavaga Crius, enne külmikusse panekut.

 

post-2132-0-79097700-1456688446_thumb.jpg

post-2132-0-21345200-1456688514_thumb.jpg

 

 

Külmikust võetud härmas Crius, alt on kuiv siiani.

 

post-2132-0-24786600-1456688530_thumb.jpg

 

 

Üles soojenenud Crius, mitte veel toatemperatuurini aga kindlasti plussis omadega.

 

post-2132-0-33753600-1456688554_thumb.jpg

post-2132-0-69587900-1456688573_thumb.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegin ka täna ühe katse. Selleks võtsin pooltühja Criuse ning tegin lahti mahla täiteava. See toiming ei pannud Criust lekkima ning õhuavad jäid täiesti kuivaks. Seejärel asetasin Criuse lahtise täiteavaga sügavkülma 10 minutiks. Siinkohal ma võin natuke eksida, kuid ma arvan, et selle ajaga Crius endale temperatuuriks umbes -15 kraadi. Kapist välja võttes olid õhuavad kuivad. Seejärel jätsin ta toatemperatuurile soojenema. Umbes 10-20 minuti pärast jooksis Crius nagu mahlakask ning oli poole oma mahlast läbi õhuava välja lasknud.

 Paak oli lahtine, seega ei õhu ega mahla soojuspaisumised ei mänginud mingit rolli sisemise ülerõhu suhtes, seega ei saanud ka soojuspaisumisest tingitud rõhk mahla välja suruda paagist. Mis me siis nüüd teeme?

 

Tegin ka mõned pildid, kuid kuna telefon mis parasjagu kätte sattus ei olnud mõeldud pildistamiseks, siis on nende kvaliteet alla igasugu arvestust.

 

 

 

Bravo!!!   :idea:

 

Sellise katse korral pole fotode kvaliteet määrava tähtsusega, kui katsetused andsid oodatud tulemuse

 

EMTA laborikatsetus on heaks faktiliseks tõestuseks sellele, et Criust ei tasu lahtise täitevaga endale taskusse pista, sest jookseb tühjaks nagu mahlakask ning avatud täiteavaga Criusele soojuspaisumise faktor ei mängi rolli, sest jookseb tühjaks ka ilma soojupaisumiseta. 

Olen üsna veendunud, et ka lennureisile ei ole mõtet avatud täiteavaga Criust kaasa võtta, sest see jookseb tühjaks juba enne lennujaama jõudmist. 

 

Kas oled katsetanud ka pilgeni täidetud Criuse lekkekindlust lahtise täiteavaga üleöö lauale seisma jättes ilma külmikusse panemata?

 

Kuidas muidu lahtise täiteavaga Criuse veipimine tulemust annab? Maitse? Auru kogus?

Mis oome ja watte tavaliselt kasutad ja kas veipimise efektiivsusel on vahe, kui võrrelda lahtise täiteavaga veipimit suletud täiteavaga veipimisega?

Muidu päris hea idee, kuid kardan, et ise jään vikkimisega hätta ja tundub, et igapäevaselt jätkan kinnise täiteavaga klearo kasutamist.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei usu, et tegemist on kondensiga, sest see tekib ainult õhuniiskuse tagajärjel ja piisavalt vähe, et suudaks mõjutada midagi. Küll aga paneb taoline käik mu mõtted tööle hoopis sinna suunda, et järsku käivituvad mingid protsessid vati sees, kus toimub ju teatud mahla liikumine, paisumine, kahanemine, ning selle tulemusel soodustub hetkeks teatud vaba voolamine, enne kui vatt oma ülesandeid jälle korralikult täitma hakkab ja selle kontrollimatu voolu enda sees peatab. Mul pole küll ausalt öeldes vähimatki aimu, millised füüsikalised süsteemid selles protsessis esimest viiulit mängivad, kuid vabalt võib olla tegemist vati ja mahla koostööst tingitud eripäraga.


Ootan ka katsetaja kommentaari, kuidas avatud täitmisavaga klearot reaalselt veipimiseks kasutada

 

Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?


Pakun samas suunas, et külmutamisel jäätus mahla sees olev vesi jääkristallideks, lõhkus või väänas pisut viki mikrokiudusid, muutis mahla pindpinevust ja voolabki
 

Mahla sees ei ole vett.

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

 

>>>  Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?

 

Mis selle katse eesmärgiks oli, kui klearot sellisena kasutada ei saa?

 

 

>>> Mahla sees ei ole vett.

 

:D 

On. on.

Isegi viina ja bensiini sees on vett.

Kui VG sees ei oleks ansoluutselt vett, siis sa seda ka ei veibiks 

100% proof VG on sedavõrd hüdroskoopne, et juba pudeli korgi avanemisel hakkab see õhuniiskust siduma ning külmutamisel see ka muudab VG viskoossust ja nagu näha muutis su viki "läbilaskevõimet".

Ka maitsestajad sisaldavad üsna tõenäoliselt mingil määral vett, mida oma mahla sisse segad

Valmismahlades on kindlasti mingi veesisaldus olemas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

>>>  Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?

 

Mis selle katse eesmärgiks oli, kui klearot sellisena kasutada ei saa?

 

 

>>> Mahla sees ei ole vett.

 

:D

On. on.

Isegi viina ja bensiini sees on vett.

Kui VG sees ei oleks ansoluutselt vett, siis sa seda ka ei veibiks 

100% proof VG on sedavõrd hüdroskoopne, et juba pudeli korgi avanemisel hakkab see õhuniiskust siduma ning külmutamisel see ka muudab VG viskoossust ja nagu näha muutis su viki "läbilaskevõimet".

 

Katse eesmärk oli näidata, et temperatuuride vahest hakkab lekkima ka ilma kinnise anumata, mitte aga tõestamine, et lahtise täiteavaga saab veipida. :)

 

Vee osakaal mu mahlas on 0,08%. Kui sa pead seda tõesti piisavalt suureks, et sellest tekkinud kristallid suudaksid mõjutada ülejäänu mahla käitumist, siis kuulaksin huviga.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siinse teema eesmärgiks oli aru saada, miks igapäevaselt kasutatavad (st. komplektsed, korralikult vikitud ja suletud täiteavaga) klearod lendamisel ja külmast sooja toomisel taskus lekkima hakkavad.

 

 

Ma jätan selle katse eesmärgi sidumise siinse teemaga sulle koduseks ülesandeks. Kui natuke mõtled, ehk saad aru miks see katse siin vajalik on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Palun selgita
Olen kodus, kuid ikka ei saa aru, kuidas seda katset reaalselt kasutada?    :roll: 
Sellest sain küll aru, et lahtise täitmisavaga kipub Crius lekkima (või lausa voolama) hakkama ning see, et termopaisumine ei tekita avatud anumas lisarõhku oli juba varem selge, aga mida veel?

 

See, et vick'i läbi külmudes klearo lahtise täitmisavaga lekkima hakkas ei tõesta seda, et suletud täitmisavaga ei toimu klearo soojenedes sisemise õhu termopaisumist, mis sõltuvalt õhu hulgast arvutatava koguse mahla klearost välja pressib.
Samas lahtise täitmisava korral voolas välja valdav enamus klearos olevat mahla, kuid kinnise õhuava korral lekkimine peatub peale klearosisese "optimaalse" rõhu saavutamist   :)

 

Lahtise täitmisavaga klearo külmikusse panemisel ei teki ka jahtumisest tingitud vaakumi, mis lisaõhku klearosse imeb, mis soojenedes mahla lekkima pressib ja kuna keegi ei kasuta klearot lahtise täitmisavaga, siis on see katse ehk mingiks tõestuseks vaid sellele, et isegi ideaalne vikk muudab külmumisel oma omadusi . 

 

Katsetad ehk sama katset kinnise täitmisavaga ja kontrollid minu pakkumise tõesust ning edasi saab juba kontrollida, kas temperatuuridest tulenev eelnevalt siia kommentaaridesse lisatud tabelipõhine arvutus ka mahla-koguseliselt umbes-täpselt paika peab.    
Kinnise täitmisavaga klearot külmutades saad kontrollida ka oma viki perfektsust ja "lekkekindlust" ekstreemolukorras   ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

No hääkene küll. See katse näitab, et kiire temperatuuride vahetus paneb criuse lekkima ka ilma kinnises anumas tekkiva rõhumuutuseta. Ehk teisisõnu, lekkimise põhjust ei saa otsida ainult õhu ja mahla paisumisest tekkivast rõhumuutusest.


 

See, et vick'i läbi külmudes klearo lahtise täitmisavaga lekkima hakkas ei tõesta seda, et suletud täitmisavaga ei toimu klearo soojenedes sisemise õhu termopaisumist, mis sõltuvalt õhu hulgast arvutatava koguse mahla klearost välja pressib.
Samas lahtise täitmisava korral voolas välja valdav enamus klearos olevat mahla, kuid kinnise õhuava korral lekkimine peatub peale klearosisese "optimaalse" rõhu saavutamist   :)

 

Lahtise täitmisavaga klearo külmikusse panemisel ei teki ka jahtumisest tingitud vaakumi, mis lisaõhku klearosse imeb, mis soojenedes mahla lekkima pressib ja kuna keegi ei kasuta klearot lahtise täitmisavaga, siis on see katse ehk mingiks tõestuseks vaid sellele, et isegi ideaalne vikk muudab külmumisel oma omadusi . 

 

Katsetad ehk sama katset kinnise täitmisavaga ja kontrollid minu pakkumise tõesust ning edasi saab juba kontrollida, kas temperatuuridest tulenev eelnevalt siia kommentaaridesse lisatud tabelipõhine arvutus ka mahla-koguseliselt umbes-täpselt paika peab.    
Kinnise täitmisavaga klearot külmutades saad kontrollida ka oma viki perfektsust ja "lekkekindlust" ekstreemolukorras   ;)

Esiteks oleks kena kui juba valmis kirjutatud teemat ei muuda nii suures ulatuses, sest muidu võib teemale vastatud mõte kaduma minna või üldse muutuda imelikuks :)

 

Nii ehk naa, ei suuda ka sina tõestada vedeliku paisumisest tekkivat ülerõhku paagis mis mahla välja surub. Mina oma katsega näitasin, et mahl väljub läbi vati ka normaalrõhkude juures, ilma paagi siserõhku tõstmata, sina aga ei suuda oma teooriat kaitsta, kuna just sinu teooria vajaks otsest mõõtmistulemust paagisiseselt. Minu väide ju on olnud algusest peale, et mahl väljub läbi vati normaalrõhu juures, mida ma enda arust ka kenasti ära tõestasin lahtise täiteavaga. Sina tõesta nüüd, et rõhk paagis tõuseb kõrgemaks kui on rõhk väljapool paaki. Mina näitasin, et leke on samasugune või suurem, kui kinnise paagi puhul. Seega peaks sama leke kinnise paagi puhul ära hoidma igasuguse ülerõhu tekke paagis, mis sinu teooria kohaselt mahla paagist välja surub. Aga ei suru ju, kui sama kogus mahla väljub ka normaalrõhu puhul. Seega kokkuvõttes su teooria ja loogika longab, kui mu katset jalge alla trambid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

:)

Seda teemat alustades pidasin silmas just kahte juhtumit - temperatuuri muutusest ning lennuki salongi alarõhust tulenev lekkimine ja et nende kahe vastu ei aita ka super-hüper-perfektne vikkimine.

 

Lekkimise muid põhjuseid leidub tõesti väga erinevaid.

Näiteks klearo mehhaanilised vigastused, tihendite suremine, konkreetse mahla viskoossusele mittevastav vikkimine, mõnede kloonitud toodete ebakvaliteetne viimistlus ja odavad materjalid, tootja originaali standartile mittevastavad kopeeritud tehasekoilid ja mida kõike veel   
Ja kindlasti on selleks ka lahtine täitmisava   :rolleyes: 
 

Kuid kui juba katsetamiseks läks, siis soovitan seda viimast katset proovida ka suletud täitmisavaga.
Ise olen seda ilma katsetamatagi kogenud korduvalt ja arvan teadvat, mida räägin.

Suhteliselt pikaks see teemakäsitlus siin küll venis, ja tore, kui sellest ka kellelegi teisele kasu oli.
Endale sai mul küll niigi selged asjad nüüd ka teaduslikult tõestatuna palju selgemaks, mis varem aina juhtusid - kirusin, kuivatasin ja ikka ei õppinud, sest reaalset tuumateaduslikku tausta polnud ma varem isegi üritanud teemale otsida.      :idea:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei ole seda Crius't oma silmaga näinud, veel vähem siis seest poolt. Aga TFV4 on selline huvitav elukas, et õhuakude all on tal veidi nagu kauss... ehk lekkima hakkamisele saab jälile mõnevõrra hiljem. Kui see Crius samasugune on, siis tegelikult võib antud katse puhul olla, et hakkas avatud paagiga kohe lekkima, kuid seda lekkimist oli märgata alles siis kui "kauss" täis sai ;) Kordan, see on puhas hüpotees.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Avatud mahlakanalite ja täiteava korral hakkabki kohe lekkima - "vedelam" mahl kiiremini, "paksem" viskoossusest tingitud viivisega, kuid antud teemas polnud see oluline, sest pidevalt avatud täiteavaga niikuinii keegi ühtki klearot endaga kaasas ei kanna ei lennukis ega külma kätte sattudes.

Mingit kaussi Criusel ei ole ja kõik, mis siledale põhjale immitseb, see ka avatud õhuavast välja valgub.
Kuid sellegi poolest on Crius minu jaoks täiesti nauditav klearo ja isiklikult selle kohta pretensioone ei oma (kui vaid ehk see, et liiga tihti ka ilma anormaalse lekketagi täita vaja).

 

Käsitletud temperatuurimuutuse ja lennureiside lekketeema kehtib aga kõigi subkoiliga klearode kohta (sõltuvalt "decki" ehitusest mõnele rohkem mõnele pisut vähem, kuid siiski) ja Crius oli Subtank'i kõrval vaid juhuslik näide isiklikust klearovalikust.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma kipun ikkagi sinnakanti mõtlema, et selle viimase katse puhul (avatud kaanega) oli süsteemis peen ekviliibrium või siis voolamisprotsess väga aeglane, aga kondens (ja niiskust leiab ikka, oli clearo ju härmaski) ning gravitatsioon panid vedeliku lippama. Mille tõttu vedelik kohe välja ei voolanud, täpselt ei tea, aga ma vaimusilmas kujutan (oma arust) üsna hästi ette, et veepiisakesed, mis korstnas ja kambris tekivad ning alla valguvad, lahjendavad vedeliku kenasti vedelamaks ning n.ö. "tõmbavad" ülejäänu liikuma.

 

Mis puutub taasmainitud ülerõhku, siis loodetavasti on siililegi selge, et kui me õue-toa eksperimendi teeks sellise modifikatsiooniga, et tuppa toomisel sulgeksime õhuavad korkidega (ja clearo on hermeetiline), tekiks soojenemisel kindlasti ülerõhk.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma kipun ikkagi sinnakanti mõtlema, et selle viimase katse puhul (avatud kaanega) oli süsteemis peen ekviliibrium või siis voolamisprotsess väga aeglane, aga kondens (ja niiskust leiab ikka, oli clearo ju härmaski) ning gravitatsioon panid vedeliku lippama. Mille tõttu vedelik kohe välja ei voolanud, täpselt ei tea, aga ma vaimusilmas kujutan (oma arust) üsna hästi ette, et veepiisakesed, mis korstnas ja kambris tekivad ning alla valguvad, lahjendavad vedeliku kenasti vedelamaks ning n.ö. "tõmbavad" ülejäänu liikuma.

 

Mis puutub taasmainitud ülerõhku, siis loodetavasti on siililegi selge, et kui me õue-toa eksperimendi teeks sellise modifikatsiooniga, et tuppa toomisel sulgeksime õhuavad korkidega (ja clearo on hermeetiline), tekiks soojenemisel kindlasti ülerõhk.

 

Täitsa nõus.

 

Soojenemisel tekkivat klearosisest ülerõhku on igaühel endal lhtne kodus kiirelt tõestada, kui isegi ilma külmutamata, toasooja, pooltühja klearot fööniga soojendada või võtta klearo sauna leiliruumi. 

Ja samas saab ka seda katsetada, et pooltühi klearo lekib soojenemisel rohkem, kui ääreni täis klearo.

Eelnevalt jahutatud klearo korral on leke veelgi enam märgatav.

Täitmisava peab olema suletud ja vahet ei ole, kas õhuavad on suletud või avatud, sest soojusest tingitud paisumine toimub enivei ja iga klearo hakkab "lekkima" ka suletud õhuavadega, sest need ei ole ühelgi klearol absoluutselt hermeetilised.

Suletud õhuavad küll vähendavad klearosisest õhu soojuspaisumist, sest koili alla jääv "tingimisi" suletud õhu paisumine kompenseerib mingil määral klearosisese õhu soojuspaisumist, kuid seda vaid "teatud piirini" ja varem või hiljem lekkimine siiski toimub. 

 

Kui mõnel klearol on leket vähendav "kausike", nagu siin eelnimetatud TFV4-l või eriti "rohkelt" vikitud koilid, siis võib leket vähem märgata, kuid soojendamise järgselt või lendamisjärgsel veipimisel peaksid need klearod igal juhul "lurisema", sest vikis on tavatingimustega võrreldes palju rohkem mahla, mis samuti tõestab, et paagis tekkinud "optimaalsest" rõhust suurem rõhk surus paagist mahla välja.

Klearo jääb "lurisema" ka peale klearo temperatuuri alanemist, sest jahtumisel tekkiv alarõhk kompenseeritakse klearosse mahlast kergemini pääseva õhuga. 

Sama soojenemist ja jahutamist korrates (ja katse kestel mitte veipimist) hakkab mis iganes koilist ja vikkimise kvaliteedist sõltumata  IGA KLEARO LEKKIMA.    (relv)

 

Lihtne on ka kodusel meetodil katsetada lennuki salongi alarõhust tekkivat "lekkimist".

Aseta pooltühi klearo hermeetilisse tugevamast plastikust kotti, ja hoia seda tolmuimeja imemisotsa ümber.

Katset on võimalik teostada ka lähedaloleva naisterahva käekotiga, kuid selle tulemusel võivad hiljem olla füüsilist või psühholoogilist laadi kurvemad tagajärjed ja soovitan proovida vaid tugevama füüsise ja karastunud närvisüsteemiga katsetajatele.

Ole kindel, et klearol endal on takistatud tolmuimeja torusse sattuda, pannes imitoru otsa mingi õhku läbilaskva takistuse!!!

Käivita tolmuimeja ja lase kogu kilekotis olnud õhk välja imeda.  

Lase tolmuimejal mõni hetk töötada ka peale kilekotist õhu väljumist. 

Vaatle ja tee järeldused   :rolleyes:  

Kuivata koti sisu ja klearo.

Lõpeta kirumine, lepi olukorraga, rahune ja naudi veipimist edasi    :)  

Share this post


Link to post
Share on other sites

Join the conversation

You can post now and register later. If you have an account, sign in now to post with your account.

Guest
Vasta sellele teemale...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoji are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.

Loading...

×
×
  • Create New...