EMTA

http://charger.nitecore.com/product/pro-box-q50 Nitecore kah oma seadme välja lasknud, naljakas on see, et proovitakse lasta liugu seadme peal, millel puuduvad igasugused tänapäevased omadused, näiteks TC või mis iganes taolised. Vaadates nende laadijate kvaliteeti, kus pea kõik nad paari aastaga maha surevad, võib ka sellelt seadmelt sama saatust oodata ja muidugi ka klientuuri puudulikkust. Mida kuradit nad küll mõtlevad? Proovivad müüa suvalist jura lähtudes oma nime tuntusest või kus see point on?

Natural π (Pii märk, aku ümbermõõdu arvutamiseks kasulik)

Tänud

Kui juba gruppidega liitumise peale asi läks, siis kutsuks ka teid ühe laheda grupiga liituma. Me teeme seal ka igasugu trikke ja aurame niisama. Suurim tähelepanu aga on suunatud siiski tuleviku poole kuid mitte vähem tähtis ei ole ka õppimine vanadest vigadest. Me ei mõista kunagi kedagi hukka kui keegi midagi valesti teeb ning oleme alati teineteisele toeks. Ma olen üsna kindel, et paljud teist ei ole leidnud veel oma õiget gruppi kuhu liituda ja kus te võiksite end vabalt tunda. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis võtke aga julgelt ühendust telefonil 529 9955. Julgustuseks, juhul kui te veel kahtlete, siis meil on ka pisike koduleht valminud, kus me oma tegemisi tutvustame... http://aaestonia.com

1...Nagu ma aru saan, siis peavad olema kõik ained kahjulikumad kui nikotiin, sest muidu luuakse mulje, et toode on tervisele vähem kahjulik kui nikotiin. 2... Kofeiin ja tauriin on samas grupis kus nikotiingi minu meelest. 3... Värvus on olemas kohe kui sa seda näed, sest muidu oleks see läbipaistev. Näiteks võiks glütseriini aurule anda värvuse helehall vms. Väga raske oleks toota värvusetut auru 4... Vesi on ka inimesele ohtlik, nii kuumutatud kui ka kuumutamata kujul. Ühel juhul tekivad põletushaavad, teisel juhul upub inimene lihtsalt ära. Samas annab ka keevasse vette ära uppuda koos põletushaavadega. Tegelikult on isegi puhas hapnik inimesele eluohtlik, vahet pole siis kui kuumalt. Aga tore on see, et vähemalt nikotiini võib tarbida ilma ohtu tundmata. Aga tore on see, et nad püüavad, püüavad nii väga kõike reguleerida, et ise ka enam aru ei saa mida ja miks nad reguleerivad. Nad võiksid need ühekordsed täitekapslid enesele tagant poolt sisse suruda ja proovida sealt aanusega järades vitamiinid ning värvilised lisaaineid kätte saada, ehk aitaks taoline esoteeriline litakas ajud uuesti tööle loksutada. Aga siiski vist mitte... see teooria eeldaks algatuseks ajude olemasolu.

Kui midagi perse läheb äriga, siis fie juurde tullakse koju lusikaid lugema.

Omalt poolt võin kinnitada, et sain andmed kätte.

Sellega tuli meelde, et mul sai 20 märts seitse aastat e-pläru peal oldud. Kuhu see aeg küll nii kiiresti on kadunud? Teisest küljest jälle, ma tegin 2 pakki päevas enne. Kui liita juurde pidudel minev suurem kogus, siis võiks umbes sellise arvutuse teha 3 euri pakk, 6euri päev, 2500 aasta, 18 000 seitse aastat. Kas mul on see papp taskus nüüd, võite isegi arvata, et ei ole, siiani vilistab ainult tuul seal. Aga meeldiv on mõelda selle peale nii

LAHE

Kui lubate mul ka see aasta endaga liituda, siis teatan alandlikult ka oma kontide kohale hiivamisest. +1

No hääkene küll. See katse näitab, et kiire temperatuuride vahetus paneb criuse lekkima ka ilma kinnises anumas tekkiva rõhumuutuseta. Ehk teisisõnu, lekkimise põhjust ei saa otsida ainult õhu ja mahla paisumisest tekkivast rõhumuutusest. Esiteks oleks kena kui juba valmis kirjutatud teemat ei muuda nii suures ulatuses, sest muidu võib teemale vastatud mõte kaduma minna või üldse muutuda imelikuks Nii ehk naa, ei suuda ka sina tõestada vedeliku paisumisest tekkivat ülerõhku paagis mis mahla välja surub. Mina oma katsega näitasin, et mahl väljub läbi vati ka normaalrõhkude juures, ilma paagi siserõhku tõstmata, sina aga ei suuda oma teooriat kaitsta, kuna just sinu teooria vajaks otsest mõõtmistulemust paagisiseselt. Minu väide ju on olnud algusest peale, et mahl väljub läbi vati normaalrõhu juures, mida ma enda arust ka kenasti ära tõestasin lahtise täiteavaga. Sina tõesta nüüd, et rõhk paagis tõuseb kõrgemaks kui on rõhk väljapool paaki. Mina näitasin, et leke on samasugune või suurem, kui kinnise paagi puhul. Seega peaks sama leke kinnise paagi puhul ära hoidma igasuguse ülerõhu tekke paagis, mis sinu teooria kohaselt mahla paagist välja surub. Aga ei suru ju, kui sama kogus mahla väljub ka normaalrõhu puhul. Seega kokkuvõttes su teooria ja loogika longab, kui mu katset jalge alla trambid.

Ma jätan selle katse eesmärgi sidumise siinse teemaga sulle koduseks ülesandeks. Kui natuke mõtled, ehk saad aru miks see katse siin vajalik on.

Katse eesmärk oli näidata, et temperatuuride vahest hakkab lekkima ka ilma kinnise anumata, mitte aga tõestamine, et lahtise täiteavaga saab veipida. Vee osakaal mu mahlas on 0,08%. Kui sa pead seda tõesti piisavalt suureks, et sellest tekkinud kristallid suudaksid mõjutada ülejäänu mahla käitumist, siis kuulaksin huviga.

Ma ei usu, et tegemist on kondensiga, sest see tekib ainult õhuniiskuse tagajärjel ja piisavalt vähe, et suudaks mõjutada midagi. Küll aga paneb taoline käik mu mõtted tööle hoopis sinna suunda, et järsku käivituvad mingid protsessid vati sees, kus toimub ju teatud mahla liikumine, paisumine, kahanemine, ning selle tulemusel soodustub hetkeks teatud vaba voolamine, enne kui vatt oma ülesandeid jälle korralikult täitma hakkab ja selle kontrollimatu voolu enda sees peatab. Mul pole küll ausalt öeldes vähimatki aimu, millised füüsikalised süsteemid selles protsessis esimest viiulit mängivad, kuid vabalt võib olla tegemist vati ja mahla koostööst tingitud eripäraga. Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama? Mahla sees ei ole vett.

Tegin ka täna ühe katse. Selleks võtsin pooltühja Criuse ning tegin lahti mahla täiteava. See toiming ei pannud Criust lekkima ning õhuavad jäid täiesti kuivaks. Seejärel asetasin Criuse lahtise täiteavaga sügavkülma 10 minutiks. Siinkohal ma võin natuke eksida, kuid ma arvan, et selle ajaga Crius endale temperatuuriks umbes -15 kraadi. Kapist välja võttes olid õhuavad kuivad. Seejärel jätsin ta toatemperatuurile soojenema. Umbes 10-20 minuti pärast jooksis Crius nagu mahlakask ning oli poole oma mahlast läbi õhuava välja lasknud. Paak oli lahtine, seega ei õhu ega mahla soojuspaisumised ei mänginud mingit rolli sisemise ülerõhu suhtes, seega ei saanud ka soojuspaisumisest tingitud rõhk mahla välja suruda paagist. Mis me siis nüüd teeme? Tegin ka mõned pildid, kuid kuna telefon mis parasjagu kätte sattus ei olnud mõeldud pildistamiseks, siis on nende kvaliteet alla igasugu arvestust. Avatud täiteavaga Crius, enne külmikusse panekut. Külmikust võetud härmas Crius, alt on kuiv siiani. Üles soojenenud Crius, mitte veel toatemperatuurini aga kindlasti plussis omadega.

Terve foorumi ajaloo parim teema , Homme edasi!

No kuidas ei ole, just see ongi vägagi määrava tähtsusega osa. Temperatuuride erinevusest tekkinud ainete paisumised tekitavad kinnises anumas kindlasti rõhku, kuid nagu siin ennist ka xiios juba järeldusele jõudis, siis kas nende ainete paisumisest tekkiv rõhu muutus anumas suudab ikka ülerõhku tekitada või tekitatakse ideaalne olukord vedeliku nn voolamisele läbi tahi, kuni alarõhk selle jälle peatab.

Loe see teema siin mõttega läbi, mitte ära lase silmi üle ridade. Rõhu erinevused hoiavad vedeliku oma koha peal, mitte vatt ei hoia rõhu erinevusi kinni.

Ok, ausalt, viimast korda, kui te nüüd ka aru ei saa mida ma väidan, siis ma tõstan käed ja ei puuduta seda teemat enam. FAKT.... Kui eemaldada paagilt (klearo) kaan, tekib väliskeskkonna ja paagisisese rõhkude ühtlustamine, seda näitab meile ka mullikeste tekkimine ja lekkimine alt. Seega on paagis alati alarõhuga tegemist, mis hoiab vedelikku paagist väljumast. Selle osaga te ju peate nõustuma või ei nõustu ka sellega? Seega pole vaja eriliselt jõhkraid surveid ja kurat teab mis paisumisi, et tekkiks lekkimine, lihtsalt keera kaan maha ja näpud on märjad. Proovige nüüd minuga kaasa mõelda natukene. Võtame ühe kinnise vedelikku pooltäis anuma. Tekitame anumasse alarõhu. Anuma alla osasse paigaldame kraani. vedeliku jaoks ja ülaosasse kraani õhu jaoks. Ja nüüd hakkame seda alumist kraani lahti keerama kuni esimene tilk kukub ja siis keerame kraani putsukarva võrra tagasi. Kraan ei ole kinni, vaid avatud. Vedelikku aga ei tule sealt. Enam ei kuku ühtegi tilka, onju. Nüüd aga võtame ja keerame putsukarva jagu lahti ülemist kraani kust õhk hakkab sisenema ning rõhkusid tasakaalustama. Kohe kui tekib paagis rõhumuutus, hakkab alt kraanist vedelikku tilkuma. Tegemist ei ole ülerõhuga, onju? Oleme me siiani ühel lainel? Seega, lekkimise jaoks ei ole vaja ülerõhku, vaid piisab ka rõhkude erinevuse muutumisest algsest seisust.

e-kodanik, no ei ole nii, kohe kui paagist eemaldad näiteks vedelikku, tekib alarõhk sinna, mille tulemusena imetakse peale uut vedelikku. Ühendatud anumate süsteemi puhul jookseks paak tühjaks lihtsalt. Old, sinu teooria longab, kuna kui keerata maha klearo kaan, tekib rõhkude ühtlustamine ja klearo hakkab lekkima. Xiios, ole hea ja tee see katse, aga nii, et ühe anuma paned vedelikku täis ja teine las suudab end ise jumala abiga tühjana hoida. Kas te siis aru ei saa sellest, et ainus võimalus anumast vedeliku plehku panemist takistada on see, kui anum sulgeda pealt ja vedeliku raskus tekitab anumasse alarõhu. tra ma ei viitsi enam.

Pudeli teemas viga sees jah, kui seda võrrelda clearoga, siis peaks sinna õues vastava alarõhu sisse viima, ning tuppa minnes rõhud ideaalis ühtlustuksid. Clearo suhtes aga viiaksegi õues paaki alarõhk, kas siis veipimisega või vedeliku enda wickimisega vatti. nii ehk naa tekib paagis alarõhk. Oot, enne kui te mulle vastu hakkate vaidlema, kas te sellega olete nõus, et clearos on normaalselt alarõhk või mitte? Kui me selles küsimuses üksmeelt ei leia, pole nagu mõtet teiste teemadega edasi minna.

100% õige aga oletame, et plastikpudel on enne tuppa toomist alarõhu all. Seega toas läheb ta siledaks, mitte ei paisu põrsaks. On ju nii. Kuna clearos on algselt alarõhk, siis tuppa tulles rõhud tasakaalustuvad, mitte ei teki sinna ülerõhk. E:veaparandused