Jump to content
E-sigareti foorum
Fedja

Üks artikkel

Recommended Posts

Kas sellega äkki liitub ka see asjaolu, et kiputakse liiga kangeid (kontsentreeritud) vedelikke segama millel maitse on ülitugev ja maitsestaja hulk vedelikus on suur. Võib olla poleks asi nii hull kui segada lahjemad vedelikud maitse osas.

Tõenäoliselt jah. Ise teen nii, et ostan 12 mg mahla ja segan selle pooleks nullise baasiga. Saan topeltkoguse 6 mg mahla, lisaboonusena maitselt lahjema ka. Kui ise segan, siis kui on soovitatud maitse osakaaluks 5 või 6%, panen 3%. Asi ka selles, et mulle ei meeldi iseenesest väga intensiivsed maitsed, ka siirupipudelit saan 2 korda kauem kasutada, kuna vastavalt soovitusele segades tuleb jook liiga magus ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen kõik vähegi happelised maitsed kõrvale jätnud. Kui happevihmad hävitavad loodust, miks siis kopsud peaksid happelist auru paremini taluma?

Lisaks puudub vajadus klaaspaake kasutada, plastik on kordades kompaktsem ja kaalult kergem :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuna mul said koksid otsa hakkasin tava vedelikku tõmbama.100ml panen kuskil 7ml maitset. Avastasin et kops ei ole õhtaks kinni.Ma arvan et maitsete koguses ongi kogu lugu.Ei tasu maitsetega liiale minna.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ka e-sigaretti kasutades tuleb teistest eemal viibida, sest e-sigareti kasutaja väljahingatavast õhust on leitud kemikaale, nagu propüleenglükool ja glütserool, raskemetalli jääke ja kantserogeene.
http://www.linnaleht.ee/679423/lapsed-on-passiivse-suitsetamise-suhtes-koige-kaitsetumad

 

Kes kirjutajat ravida tahab, Kaarel Tigas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Coil on metallist, kui vatte liiga palju peale keerata, siis raskemetalli jääke võib ju aurus olla :D

 

disclaimer - tegemist on naljaga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Otsisn mendelejevi tabeli läbi, aga sellist asja, nagu kantserogeen ei leidnud. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Otsisn mendelejevi tabeli läbi, aga sellist asja, nagu kantserogeen ei leidnud. ;)

 

See on väga lai mõiste, mis algab UV-kiirgusest ja lõpeb veneaegse eterniidiga :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on väga lai mõiste, mis algab UV-kiirgusest ja lõpeb veneaegse eterniidiga :D

Jah, kui tänapäeva meediat ja tervisenõustajaid uskuda, siis polegi midagi jäänud, mis vähki ei tekitaks :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vastuseks saabus: "Tere, Ei ole autor, minu nimi on foto juures, seega olen foto autor."

Saatsin päringu nüüd edasi [email protected] mailile.

Kvaliteetajakirjanduse kõrgem pilotaaž. Isegi autori andmeid ei ole väljastatud.

Igasugused uudised ja teadusartiklid käivad ikka viidetega, aga no mis me soovime - inimesed usuvad ju kõike, mida telekast või ajakirjast näevad. Puhas kuld! (Y)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vastuseks saabus: "Tere, Ei ole autor, minu nimi on foto juures, seega olen foto autor."

Saatsin päringu nüüd edasi [email protected] mailile.

Tere,

artikli autor on tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härm, temalt saadud algmaterjal on manuses.

Parimat,

 

Tervisedendajad: kodudes suitsetamine peab vähenema 

 

 

Kodus, eluruumides, kus suitsetatakse, viibib igapäevaselt viiendik (19,5%) Eesti täiskasvanud rahvastikust. Tervisedendajad tuletavad aga meelde, et passiivne suitsetamine ehk tubakasuitsuga saastatud keskkonnas viibimine võib tervisele olla sama ohtlik kui otsene suitsetamine.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul on kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem tervistkahjustavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem.

„Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu koos suitsetaja väljahingatava õhuga nimetatakse kõrvalvooks ning sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest,” selgitas ekspert.

Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks – lühiajaline ja pikaajaline. Lühiajaline mõju on peavalu, iiveldus ja unisus, samuti põhjustab see kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel suureneb märkimisväärselt kopsuvähi ja muude vähkkasvajate tekke risk, suureneb risk haigestuda südamehaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse või astmasse, raseduse korral suureneb risk enneaegsete ja alakaaluliste beebide sünniks. Lastel ilmnevad õppimisraskused ning suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes ongi lapsed, sest nende organism alles areneb.

Härmi sõnul on kõige esimene reegel, et suitsetada tohib ainult väljas ja kindlasti mitte välisukse kõrval või akende all, sest tubakasuits kandub väga kergelt ja märkamatult tuppa tagasi. Oluline on paluda ka oma külalistel seda reeglit järgida. Samuti on siinkohal oluline ära märkida, et ka e-sigareti tarvitamisel ei teki ainult puhas veeaur, nagu tootjad väita püüavad. E-sigareti väljahingatavast õhust on leitud mitmeid kemikaale, nagu propüleenglükool. glütserool jt, raskmetalli jääke ja kantserogeene. Oluline on e-sigareti tarvitamisel viibida teistest eemal, et olla kindel nende ohutuses.

Kahjuks ei ole ka ventilatsioon passiivse suitsetamise lahendus. „Ventilatsioonisüsteemid, mis asendavad suitsuse õhu värske õhuga, peaksid töötama väga tugeva tõmbega, et vähendada tubakasuitsuga kaasnevaid terviseriske märkimisväärselt. Samamoodi ei ole efektiivsed õhku filtreerivad süsteemid, sest need püüavad sigaretisuitsu osakesi kinni vaid vähesel määral, enamik mürgistest gaasidest ja peenosakestest kandub siiski tuppa,” lisas Tiiu Härm.

Kodu kõrval peaks tubakavaba olema ka auto. Kui on vaja kindlasti suitsetada, siis tuleks seda teha väljaspool autot enne sõitma hakkamist või teha pikemate sõitude ajal vahepeatusi. Paraku ei saa ka sellisel moel tagada suitsuvaba keskkonda, kuna suits kantakse koos riiete ja hingeõhuga siiski autosse.

Kuigi aastate jooksul on passiivne suitsetamine näidanud langustendentsi, on vastavalt 2012. aasta uuringule endiselt palju lapsi, kelle kodu on tubakasuitsuga saastatud. 16–64-aastaste vastajate seas, kes elasid koos vähemalt ühe noorema kui 7-aastase lapsega, suitsetati kodus eluruumides 17% juhtudest, 7–17-aastase lapsega peredes aga 21% juhtudest. Viimastel aastatel on kolmekordistunud ka e-sigarettide igapäevane tarvitamine, mis suurendab passiivse suitsetamise levimust veelgi. Igasugune tubaka (k.a. e-sigareti) tarvitamisel väljahingatav õhk on nii suitsetaja kui ka ümberkaudsete inimeste tervist ohustav. Seetõttu ongi kõige efektiivsem viis teiste kaitsmiseks suitsetamisest loobuda. Eestis on olemas professionaalsed loobumisnõustajad 17 erinevas meditsiinikeskuses ja antud teenus on tasuta ning ei vaja saatekirja. Täpsemat info tubakast loobumise nõustamiskabinettide kohta leiab veebilehelt terviseinfo.ee.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep, saatsin oma küsimuse talle ka nüüd. Paraku tuleb kardetavasti sellest lõputu päringute jada - tema omakorda viitab ilmselt mõnele suvalisele artiklile omakorda jne..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nojah aga siis on hea näidata, et neid andmeid ei kontrolli mitte keegi. Kõik olulised otsused ja nuud asjad tehakse kuulujuttude põhjal. Ehk siis võitluses hea näidata, kuidas teema laperdab ja sülitatakse lihtsalt lakke.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

 

1) Põhiliseks allikaks on WHO seisukoht

www.sciencenews.org

Science News, June 28, 2014

Health risks of e-cigarettes emerge

 

2) Science news, June 3, 2014

Hesalth risk of e-cigarettes emerge , by Janet Raloff

https://www.sciencenews.org

 

E-sigarettide kaugmõjud vajavad veel teaduspõhiseid uuringuid.

On mitmed esialgsed uuringud, mis vajavad edasiste uuringute jätkamist antud valdkonnas.

 

Lugupidavalt

 

Tiiu Härm

TAI ekspert ja tubakas loobumise nõustaja

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

 

E-sigarettide kaugmõjud vajavad veel teaduspõhiseid uuringuid.

On mitmed esialgsed uuringud, mis vajavad edasiste uuringute jätkamist antud valdkonnas.

täielik facepalm ju. Ise kirjutab,, et vaja täiendavaid uurimusi, aga artiklis lajatatakse täiega.

Ma hetkel ei viitsi lugeda seda, aga ma väga kahtlen, et raskemetallid on seal kirjas (linkides)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pr. Tiiu Härm'i jaoks vastus valmis kirjutatud, ehk on kellelgi miskit head pointi lisada:

----------------

Tere,

 

soovitan külastada ka seda lehte: http://www.ecigarette-research.org/research/index.php/research/research-2015/210-ald

Seniste tehtud ja ka laiemat kõlapinda leinud uuringute puhul on peamiseks probleemiks valed testimismeetodid - vedelik lastakse liiga kuumaks ja tulemuseks on "dry hit" mida ükski e-suitsu kasutaja reaalselt endale kopsu ei tõmbaks - kõrbemaitse on lihtsalt niivõrd ebameeldiv.

Lisaks sellele, et e-suitsu kasutjad ise "dry hite" väldivad, on tänapäeval olemas juba ka temperatuurikontrolliga e-suitsud, mis isegi vedeliku lõppedes ei lase temperatuuril üle etteantud piiri kerkida - http://www.gizmag.com/temperature-control-electronic-cigarettes/36095/

Raskemetallid on omaette teema, kuskil pole veel näinud teaduslikku tõestust nende olemasolu kohta - kui see olemas oleks siis oleks antud vedeliku tootjaga ikka päris kiire lõpp klientuuri kadumise näol.

Peamine kirjasaatmise põhjus on pisut ühepoolne e-suitsu tümitamine tänases trükimeedias - ometi on e-suitsu kasutajate endi elamused pea eranditult positiivsed. Võibolla on hiljuti Eesti e-suitsetajate hulgas tehtud küsitluse tulemused heaks infoks: https://docs.google.com/forms/d/17WKu0eChcuJhMk-LEsGuNksSa2Wj0yBIc2KeYEnaFXk/viewanalytics

Kui võimalik, siis hea meelega kohtuks Teiega ja selgitaks ka pisut Eesti e-suitsetajate kogukonna üldisi hoiakuid ja arvamusi - ehk aitab see kogu teemat paremini mõista ja mõned väärarusaamad kummutada.

Saan aru, et olete suure osa oma elust pühendanud suitsetamise mahajätmise nõustamisele. Kui Teile on kallis rahva tervis, siis ei tohiks maha teha uut vahendit võitluses vana vaenlasega. E-suitsu mahategemine on kindel moodus jätta suitsetajad endiselt tubakafirmade kasumitoojateks koos sellest tulenevate tervisehädadega.

 

parimat,

Remi

---------------

 

Kui ei ole siis homme hommikul saadan vastuse ära.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jutt on õige, aga temperatuurikontrolli jätaksin pigem välja ja keskenduks keskmisele e-sigaretile. Põhjus on selles, et temp. kontroll on suht uus teema ja suurem osa veipijatest seda ei kasuta st. oleks lihtne see kontekstist välja rebida ja sellele rõhudes kogu vastus ebaadekvaatseks kvalifitseerida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

No ses mõttes vist siiski rõhuastus õige, et TC'd teevad enamus oma kurgutunnetusega ja uumates seadmetes see automaatne. Pigem on uuringud enamuses teemast mööda  panemised dry puffide analüüsimisega.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Registreeru või logi sisse

Postitamiseks pead olema kasutaja

Registreeri konto

Loo konto meie foorumisse. See käib kiirelt ja lihtsalt!

Vajuta siia

Logi sisse

On juba konto ? Logi sisse...

Logi sisse

×
×
  • Create New...