EMTA

Nitecore laadijate lagunemine on tänasel päeval suhteliselt massiline. Minul on läinud loojakarja kaks laadijat. Mu paljudel tuttavatel ja ka siinsetel kasutajatel on neid lennanud õhtale päris mitmeid. Kui guugeldada, siis leiab nende laadijate kohta hala päris palju. Nitecore vastupidavus intensiivsele akude laadimisele on pask ruudus. Milline oleks parem laadija, seda ma ei oska öelda.

http://charger.nitecore.com/product/pro-box-q50 Nitecore kah oma seadme välja lasknud, naljakas on see, et proovitakse  lasta liugu seadme peal, millel puuduvad igasugused tänapäevased omadused, näiteks TC või mis iganes taolised. Vaadates nende laadijate kvaliteeti, kus pea kõik nad paari aastaga maha surevad, võib ka sellelt seadmelt sama saatust oodata ja muidugi ka klientuuri puudulikkust. Mida kuradit nad küll mõtlevad? Proovivad müüa suvalist jura lähtudes oma nime tuntusest või kus see point on?

Natural π  (Pii märk, aku ümbermõõdu arvutamiseks kasulik)

Tänud   

Kui juba gruppidega liitumise peale asi läks, siis kutsuks ka teid ühe laheda grupiga liituma. Me teeme seal ka igasugu trikke ja aurame niisama. Suurim tähelepanu aga on suunatud siiski tuleviku poole kuid mitte vähem tähtis ei ole ka õppimine vanadest vigadest. Me ei mõista kunagi kedagi hukka kui keegi midagi valesti teeb ning oleme alati teineteisele toeks. Ma olen üsna kindel, et paljud teist ei ole leidnud veel oma õiget gruppi kuhu liituda ja kus te võiksite end vabalt tunda. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis võtke aga julgelt ühendust telefonil  529 9955. Julgustuseks, juhul kui te veel kahtlete, siis meil on ka pisike koduleht valminud, kus me oma tegemisi tutvustame... http://aaestonia.com

Menetluses olevast eelnõust

„§ 8¹. Nõuded elektroonilise sigareti koostisele

.....

(2) Elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada järgmisi aineid:

1) vitamiinid või muud lisaaineid, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või et selle kasutamine kujutab endast väiksemat riski tervisele kui muud tooted;

2) kofeiin, tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, mida seostatakse energiat ja jõudu andva mõjuga;

3) lisaained, mis annavad eralduvatele ainetele värvuse;

4) ained, mis on inimese tervisele ohtlikud kuumutamata või kuumutatud kujul, välja arvatud nikotiin.

1...Nagu ma aru saan, siis peavad olema kõik ained kahjulikumad kui nikotiin, sest muidu luuakse mulje, et toode on tervisele vähem kahjulik kui nikotiin.

2... Kofeiin ja tauriin on samas grupis kus nikotiingi minu meelest.

3... Värvus on olemas kohe kui sa seda näed, sest muidu oleks see läbipaistev. Näiteks võiks glütseriini aurule anda värvuse helehall vms. Väga raske oleks toota värvusetut auru

4... Vesi on ka inimesele ohtlik, nii kuumutatud kui ka kuumutamata kujul. Ühel juhul tekivad põletushaavad, teisel juhul upub inimene lihtsalt ära. Samas annab ka keevasse vette ära uppuda koos põletushaavadega.  Tegelikult on isegi puhas hapnik inimesele eluohtlik, vahet pole siis kui kuumalt. Aga tore on see, et vähemalt nikotiini võib tarbida ilma ohtu tundmata.

Aga tore on see, et nad püüavad, püüavad nii väga kõike reguleerida, et ise ka enam aru ei saa mida ja miks nad reguleerivad. Nad võiksid need ühekordsed täitekapslid enesele tagant poolt sisse suruda ja proovida sealt aanusega järades vitamiinid ning värvilised lisaaineid kätte saada, ehk aitaks taoline esoteeriline litakas ajud uuesti tööle loksutada. Aga siiski vist mitte... see teooria eeldaks algatuseks ajude olemasolu.

Kui midagi perse läheb äriga, siis fie juurde tullakse koju lusikaid lugema.

See teatud Omniva juhatuse liige on isegi avalikult välja öelnud, et alla 21€ saadetised eraisikutele peab tollima ja maksustama. Kahjuks mõte ei leidnud toetust, kuna see on EU seadustega vastuolus.

Loomulikult nad tahaksid seda, sest iga tollimise pealt tekiks koheselt ka deklari täitmine, mille nad ise enamuses ära teeksid ja teeniksid 7 euri (või palju see deklari täitmine oli?)  tk selle kõige pealt.

Omalt poolt võin kinnitada, et sain andmed kätte.

Electronic Cigarettes under fire in China

http://thesanfranciscopost.com/worldwide/electronic-cigarettes-under-fire-in-china/

Märkamatult täitus üleeile 3 aastat analoogist loobumisest. Kui veidike ülespoole ümardada, siis on tõmbamata jäänud 4 kasti tavasuitsu...

Sellega tuli meelde, et mul sai 20 märts seitse aastat e-pläru peal oldud. Kuhu see aeg küll nii kiiresti on kadunud? 

Teisest küljest jälle, ma tegin 2 pakki päevas enne. Kui liita juurde pidudel minev suurem kogus, siis võiks umbes sellise arvutuse teha 3 euri pakk, 6euri päev, 2500 aasta, 18 000 seitse aastat. Kas mul on see papp taskus nüüd, võite isegi arvata, et ei ole, siiani vilistab ainult tuul seal.  Aga meeldiv on mõelda selle peale nii

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/valitsus-kiitis-heaks-uued-karmimad-nouded-e-sigarettidele?id=74106113

LAHE

Kui lubate mul ka see aasta endaga liituda, siis teatan alandlikult ka oma kontide kohale hiivamisest. +1

No hääkene küll. See katse näitab, et kiire temperatuuride vahetus paneb criuse lekkima ka ilma kinnises anumas tekkiva rõhumuutuseta. Ehk teisisõnu, lekkimise põhjust ei saa otsida ainult õhu ja mahla paisumisest tekkivast rõhumuutusest.

 

See, et vick'i läbi külmudes klearo lahtise täitmisavaga lekkima hakkas ei tõesta seda, et suletud täitmisavaga ei toimu klearo soojenedes sisemise õhu termopaisumist, mis sõltuvalt õhu hulgast arvutatava koguse mahla klearost välja pressib.
Samas lahtise täitmisava korral voolas välja valdav enamus klearos olevat mahla, kuid kinnise õhuava korral lekkimine peatub peale klearosisese "optimaalse" rõhu saavutamist  

 

Lahtise täitmisavaga klearo külmikusse panemisel ei teki ka jahtumisest tingitud vaakumi, mis lisaõhku klearosse imeb, mis soojenedes mahla lekkima pressib ja kuna keegi ei kasuta klearot lahtise täitmisavaga, siis on see katse ehk mingiks tõestuseks vaid sellele, et isegi ideaalne vikk muudab külmumisel oma omadusi . 

 

Katsetad ehk sama katset kinnise täitmisavaga ja kontrollid minu pakkumise tõesust ning edasi saab juba kontrollida, kas temperatuuridest tulenev eelnevalt siia kommentaaridesse lisatud tabelipõhine arvutus ka mahla-koguseliselt umbes-täpselt paika peab.    
Kinnise täitmisavaga klearot külmutades saad kontrollida ka oma viki perfektsust ja "lekkekindlust" ekstreemolukorras  

Esiteks oleks kena kui juba valmis kirjutatud teemat ei muuda nii suures ulatuses, sest muidu võib teemale vastatud mõte kaduma minna või üldse muutuda imelikuks

Nii ehk naa, ei suuda ka sina tõestada vedeliku paisumisest tekkivat ülerõhku paagis mis mahla välja surub. Mina oma katsega näitasin, et mahl väljub läbi vati ka normaalrõhkude juures, ilma paagi siserõhku tõstmata, sina aga ei suuda oma teooriat kaitsta, kuna just sinu teooria vajaks otsest mõõtmistulemust paagisiseselt. Minu väide ju on olnud algusest peale, et mahl väljub läbi vati normaalrõhu juures, mida ma enda arust ka kenasti ära tõestasin lahtise täiteavaga. Sina tõesta nüüd, et rõhk paagis tõuseb kõrgemaks kui on rõhk väljapool paaki. Mina näitasin, et leke on samasugune või suurem, kui kinnise paagi puhul. Seega peaks sama leke kinnise paagi puhul ära hoidma igasuguse ülerõhu tekke paagis, mis sinu teooria kohaselt mahla paagist välja surub. Aga ei suru ju, kui sama kogus mahla väljub ka normaalrõhu puhul. Seega kokkuvõttes su teooria ja loogika longab, kui mu katset jalge alla trambid.

Siinse teema eesmärgiks oli aru saada, miks igapäevaselt kasutatavad (st. komplektsed, korralikult vikitud ja suletud täiteavaga) klearod lendamisel ja külmast sooja toomisel taskus lekkima hakkavad.

 

 

Ma jätan selle katse eesmärgi sidumise siinse teemaga sulle koduseks ülesandeks. Kui natuke mõtled, ehk saad aru miks see katse siin vajalik on.

>>>  Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?

 

Mis selle katse eesmärgiks oli, kui klearot sellisena kasutada ei saa?

 

 

>>> Mahla sees ei ole vett.

 

On. on.

Isegi viina ja bensiini sees on vett.

Kui VG sees ei oleks ansoluutselt vett, siis sa seda ka ei veibiks 

100% proof VG on sedavõrd hüdroskoopne, et juba pudeli korgi avanemisel hakkab see õhuniiskust siduma ning külmutamisel see ka muudab VG viskoossust ja nagu näha muutis su viki "läbilaskevõimet".

 

Katse eesmärk oli näidata, et temperatuuride vahest hakkab lekkima ka ilma kinnise anumata, mitte aga tõestamine, et lahtise täiteavaga saab veipida.

Vee osakaal mu mahlas on 0,08%. Kui sa pead seda tõesti piisavalt suureks, et sellest tekkinud kristallid suudaksid mõjutada ülejäänu mahla käitumist, siis kuulaksin huviga.

Ma ei usu, et tegemist on kondensiga, sest see tekib ainult õhuniiskuse tagajärjel ja piisavalt vähe, et suudaks mõjutada midagi. Küll aga paneb taoline käik mu mõtted tööle hoopis sinna suunda, et järsku käivituvad mingid protsessid vati sees, kus toimub ju teatud mahla liikumine, paisumine, kahanemine, ning selle tulemusel soodustub hetkeks teatud vaba voolamine, enne kui vatt oma ülesandeid jälle korralikult täitma hakkab ja selle kontrollimatu voolu enda sees peatab. Mul pole küll ausalt öeldes vähimatki aimu, millised füüsikalised süsteemid selles protsessis esimest viiulit mängivad, kuid vabalt võib olla tegemist vati ja mahla koostööst tingitud eripäraga.

Ootan ka katsetaja kommentaari, kuidas avatud täitmisavaga klearot reaalselt veipimiseks kasutada

Miks seda peaks reaalselt veipimiseks kasutama?

Pakun samas suunas, et külmutamisel jäätus mahla sees olev vesi jääkristallideks, lõhkus või väänas pisut viki mikrokiudusid, muutis mahla pindpinevust ja voolabki
 

Mahla sees ei ole vett.

Tegin ka täna ühe katse. Selleks võtsin pooltühja Criuse ning tegin lahti mahla täiteava. See toiming ei pannud Criust lekkima ning õhuavad jäid täiesti kuivaks. Seejärel asetasin Criuse lahtise täiteavaga sügavkülma 10 minutiks. Siinkohal ma võin natuke eksida, kuid ma arvan, et selle ajaga Crius endale temperatuuriks umbes -15 kraadi. Kapist välja võttes olid õhuavad kuivad. Seejärel jätsin ta toatemperatuurile soojenema. Umbes 10-20 minuti pärast jooksis Crius nagu mahlakask ning oli poole oma mahlast läbi õhuava välja lasknud.

 Paak oli lahtine, seega ei õhu ega mahla soojuspaisumised ei mänginud mingit rolli sisemise ülerõhu suhtes, seega ei saanud ka soojuspaisumisest tingitud rõhk mahla välja suruda paagist. Mis me siis nüüd teeme?

Tegin ka mõned pildid, kuid kuna telefon mis parasjagu kätte sattus ei olnud mõeldud pildistamiseks, siis on nende kvaliteet alla igasugu arvestust.

Avatud täiteavaga Crius, enne külmikusse panekut.

Külmikust võetud härmas Crius, alt on kuiv siiani.

Üles soojenenud Crius, mitte veel toatemperatuurini aga kindlasti plussis omadega.

Terve foorumi ajaloo parim teema , Homme edasi!

 

See, et klearos mingi alarõhk on, on samuti selge, kuid selle saab jätta arvutustes muutumatuks, sest see sõltub omakordselt paljudest psisnüansidest, mis ei ole "lekkimise" põhimõtete selgitamiseks määrava tähtsusega.

No kuidas ei ole, just see ongi vägagi määrava tähtsusega osa. Temperatuuride erinevusest tekkinud ainete paisumised tekitavad  kinnises anumas kindlasti rõhku, kuid nagu siin ennist ka xiios juba järeldusele jõudis, siis kas nende ainete paisumisest tekkiv rõhu muutus anumas suudab ikka ülerõhku tekitada või tekitatakse ideaalne olukord vedeliku nn voolamisele läbi tahi, kuni alarõhk selle jälle peatab. 

EMTA wick ei suuda mingit rõhkude erinevust kinni hoida.

Seal võib mingi marginaalne erinevus olla aga see on nii väike, ka vedeliku maht on olematu, et selle esile tõstmine ... no kuidas nüüd ölda.... on p**** karva pikkupidi lõhki saagimine.

Alt lekkimise hoiab ära see, et mujalt õhku peale ei tule.

Loe see teema siin mõttega läbi, mitte ära lase silmi üle ridade. Rõhu erinevused hoiavad vedeliku oma koha peal, mitte vatt ei hoia rõhu erinevusi kinni.