Jump to content
E-sigareti foorum
Sign in to follow this  
old

A Billion Lives, PÖFF'il, 16.11.2016-17:45/18.11.2016-16:00 Solarises ja 20.11.2016 20:30 Cinamon (Tartu)

Recommended Posts

MILJARD ELU: PÖFFil linastub Eestis esmakordselt mitmete auhindadega pärjatud dokumentaalfilm „A Billion Lives“, milles uuritakse, miks on e-sigarettide kasutamine paljudes riikides keelatud või rangelt piiratud, samas kui tubakatoodete kaubandus on kaitstud. Filmis rulluvad lahti huvide konfliktid ja korruptsioonijuhtumid valitsuste, farmaatsiaettevõtete ja terviseedendajate vahel.

 

Esilinastusele tuleb ka filmi autor Aaron Biebert, kelle sõnul sündis filmi idee pärast seda, kui tema kolleeg suri suitsetamise tagajärjel saadud kopsuvähki.

 

Arvatakse, et sel sajandil sureb suitsetamise tagajärjel ligi miljard inimest. See on nii tohutu number, et seda on isegi raske hoomata.

 

Suitsetamisele on asendustegevusi otsitud juba pikka aega, kuid suurt läbimurret pole need saavutanud.

 

Tubaka- ja ravimiäri on suur ja mitte keegi ei taha loobuda oma kasumist.

 

Võidukäiku on tegemas e-sigaretid, mille kasutajate hulk järjekindlalt tõuseb. Kuigi uuringud näitavad, et tegemist on vähemalt 95% ohutuma alternatiiviga, üritavad valitsused järjekindlalt e-sigaretti tappa.

 

Kes selle taga tegelikult on?

 

Tule vaatama!

 

K 16.11.2016 17:45 - Apollo Kino Solaris, saal 1 (Saku saal)

R 18.11.2016 16:00 - Apollo Kino Solaris, Saal 4

P 20.11.2016 20:30 Cinamon V, Tartu

 

Piletid saadaval piletilevis

 

 

 

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Midagi ei tundu! Nüüd peab organiseeritult tegutsema. Selle filmi sisu pole meile, veipijatele, ilmselt uudiseks. Sinna oleks oluline saada poliitikuid, ajakirjanikke ja veipimise vastaseid. Seda filmi peaks nägema suitsetajad ja kõik muud inimesed, kes veipimisest midagi ei tea. See on kõige olulisem.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kes soovib aidata filmi reklaamida saab seda pilti FB avatarina kasutada.
post-1060-0-71809300-1478268531_thumb.jpg


Njah hakatakse vist juba filmile ka jalga taha panema :(
https://www.facebook.com/ABillionLives/videos/1309194545781496/?autoplay_reason=user_settings&video_container_type=4&video_creator_product_type=0&app_id=165907476854626&live_video_guests=0

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei saa hetkel seda ~20min videot läbi vaadata, aga mis seal paari lausega öeldes point on?

Winston Man ei saanud India viisat... viimasel hetkel selgus.

Seal on WHO Cop7 konverents. 

 

Winston Man sai mingi hetk tubakavastase võitluse eest WHO'lt medali .... aga eelmine aasta saatis selle WHO'le tagasi    (relv)

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huh ... nad on ikka päris hullud... ja nad ei ole e-sigareti kasutajad.
Müstiline kust võetakse selline energia ... veel parem küsimus on kuidas saaks seda energiat edasi viia suitsetjateni ja Eesti e-sigareti kasutajateni
https://www.facebook.com/ABillionLives/videos/1310502615650689/?hc_ref=NEWSFEED

 

India ... liiga udune pilt (NO VISA):

14963294_1310421132325504_60781321655315

Suure tõenäosusega on Winston Man (David Goerliz's) hetkel kinni India lennujamas nagu oli Tom Hanks filmis The Terminal

 

Näitame austust selle töö vastu mis nemad on meie heaks teinud .... ja katsume Eestis saada filmile täismaja 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tahtsin alljärgneva postitada originaalteemasse "A Billion Lives..", kuid millegipärast ei leidnud seda üles, seega postitan oma mõtted nähtud filmi kohta siia.

 

Kuna mõned siinsed foorumlased olid juba varem näinud paljude auhindadega pärjatud dokumentaalfilmi „Miljard elu“ ning teema oli ka siinsamas foorumis piltlikult öeldes üles haibitud, siis läksin täna suurte ootuste ja lootustega PÖFFi raames Eestis toimuvale esilinastusele, samavõrd ootasin ka kohtumist filmi loojatega. Olin ka ise omal käel filmile reklaami teinud, mida nüüd muidugi tagantjärele kahetsen.

Filmis pettumine oli totaalne, halvemgi veel, kuid sellest allpool. Te vast kõik teate tunnet, kus mõningates situatsioonides halba ei taheta öelda, kuid ka midagi head keelele ei tõuse. Seetõttu lahkusin saalist ka kohe peale filmi lõppu, hetkel, mil alustati filmitavat intervjuud režissööriga ega tahtnud kuulda, mida tal öelda on, veel vähem aga küsimusi esitada. Siiski, koduteel bussis jõudsin järeldusele, et vähemalt siin foorumis olen kohustatud südamelt kõik ära rääkima.

Internetis olin teinud eelnevalt kindlaks filmi pikkuse ning 95 minutit lubas eeldada asjalikku, sisutihedat, analüüsivat ja harivat dokumentaalfilmi. Kuid ta ei olnud seda mitte üheski mainitud parameetris. Otsesõnu välja öeldes oli tegemist mitte ainult amatöörliku loominguga (mis ta muidugi oligi), vaid koguni halvamaitselise propagandafilmiga, mis on teinud veipimisele määratult kahju.

Propagandafilm? Aga otse loomulikult, sest poolteist tundi (paar üksikut erandit välja arvata) tuli kuulda vaid biljon korda varem igalt poolt kuuldud propagandalauseid, olgu need siis suitsetamisvastased, suitsetamist pooldavad, veipimist pooldavad või veipimist maha tegevad kulunud lööklaused – õiged ja valed väited läbisegi.

Ei mingit sisu ega analüüsi. E-sigareti enda arengu liin – ümmargune null. Olulisim teema: e-vedelike teema ja selle areng – ümmargune 0, kui põlve otsas 5 erinevast tubakast ekstrakti tegemine välja arvata ning mis oma olemuselt oli küllaltki tülgastav. Internet on täis teadlaste uuringuid veipimise kahjutuse kohta – filmis isegi ei mainita neid kordagi, kõik taandus mitmele korrutamisele, et veipimine on 95% tavasigarettidest ohutum. E-sigareti vastaste valepropaganda kummutamiseks tehti küll paar hädist mittepiisavat, usutavat ning segast katset, mis mõjusid pigem vastupidi soovitule. Etc, etc etc

I-le pani punkti peale filmi lõpp: tõdemine, et USA ja Euroopa on juba sellised seadused vastu võtnud, mis suretavad veipimise varsti lõplikult välja – liisk olevat langenud ja midagi enam teha ei anna. Ehk nagu Winstoni-mees ütles: „Miks? Sest kedagi ei huvita“

OK, mina olen juba 3 aastat ja 7 kuud veipinud, selle abil esimese päevaga suitsetamisest lahti saanud (eelnevalt tossasin 45 aastat keskmiselt 1,5 pakki päevas) ning mind see film ei mõjuta kuidagi. Aga oletagem, et ma suitsetaksin tänase päevani tavasuitsu, olen kuulnud positiivset e-sigarettidest ja lähen nüüd sõbra soovitusel seda filmi vaatama ning kinnitust saama, et e-sigaretile üleminek on üks õige samm. Uskuge mind, pärast selle filmi vaatamist otsustaksin jääda tavasigarettide juurde ning saadaksin veipijad ja nende jutud kuu peale. Milleks alustada, kui saan filmist selge signaali, et varsti ei saa enam kuskilt e-sigaretti ega vedelikku osta, muudest tekkinud küsimustest rääkimata...

Mis need muud küsimused on?

Aga loomulikult on esmaküsimus, miks taoline film üldse sündis, mis tekitab omakorda automaatselt veel kaks küsimust: kas filmi looja on mittepädev rumal inimene või ta on vastavalt tasustatud: sest lõppjäreldus on vääramatult ühene: film „Miljard elu“ teenib siis kas tahtmatult (vastus esimesele küsimusele) või siis tahtlikult (vastus teisele küsimusele) tubakatööstuse huve.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuna mõned siinsed foorumlased olid juba varem näinud paljude auhindadega pärjatud dokumentaalfilmi „Miljard elu“ ning teema oli ka siinsamas foorumis piltlikult öeldes üles haibitud, siis läksin täna suurte ootuste ja lootustega PÖFFi raames Eestis toimuvale esilinastusele, samavõrd ootasin ka kohtumist filmi loojatega. Olin ka ise omal käel filmile reklaami teinud, mida nüüd muidugi tagantjärele kahetsen.

Filmis pettumine oli totaalne, halvemgi veel, kuid sellest allpool. Te vast kõik teate tunnet, kus mõningates situatsioonides halba ei taheta öelda, kuid ka midagi head keelele ei tõuse. Seetõttu lahkusin saalist ka kohe peale filmi lõppu, hetkel, mil alustati filmitavat intervjuud režissööriga ega tahtnud kuulda, mida tal öelda on, veel vähem aga küsimusi esitada. Siiski, koduteel bussis jõudsin järeldusele, et vähemalt siin foorumis olen kohustatud südamelt kõik ära rääkima.

Internetis olin teinud eelnevalt kindlaks filmi pikkuse ning 95 minutit lubas eeldada asjalikku, sisutihedat, analüüsivat ja harivat dokumentaalfilmi. Kuid ta ei olnud seda mitte üheski mainitud parameetris. Otsesõnu välja öeldes oli tegemist mitte ainult amatöörliku loominguga (mis ta muidugi oligi), vaid koguni halvamaitselise propagandafilmiga, mis on teinud veipimisele määratult kahju.

Propagandafilm? Aga otse loomulikult, sest poolteist tundi (paar üksikut erandit välja arvata) tuli kuulda vaid biljon korda varem igalt poolt kuuldud propagandalauseid, olgu need siis suitsetamisvastased, suitsetamist pooldavad, veipimist pooldavad või veipimist maha tegevad kulunud lööklaused – õiged ja valed väited läbisegi.

Ei mingit sisu ega analüüsi. E-sigareti enda arengu liin – ümmargune null. Olulisim teema: e-vedelike teema ja selle areng – ümmargune 0, kui põlve otsas 5 erinevast tubakast ekstrakti tegemine välja arvata ning mis oma olemuselt oli küllaltki tülgastav. Internet on täis teadlaste uuringuid veipimise kahjutuse kohta – filmis isegi ei mainita neid kordagi, kõik taandus mitmele korrutamisele, et veipimine on 95% tavasigarettidest ohutum. E-sigareti vastaste valepropaganda kummutamiseks tehti küll paar hädist mittepiisavat, usutavat ning segast katset, mis mõjusid pigem vastupidi soovitule. Etc, etc etc

I-le pani punkti peale filmi lõpp: tõdemine, et USA ja Euroopa on juba sellised seadused vastu võtnud, mis suretavad veipimise varsti lõplikult välja – liisk olevat langenud ja midagi enam teha ei anna. Ehk nagu Winstoni-mees ütles: „Miks? Sest kedagi ei huvita“

OK, mina olen juba 3 aastat ja 7 kuud veipinud, selle abil esimese päevaga suitsetamisest lahti saanud (eelnevalt tossasin 45 aastat keskmiselt 1,5 pakki päevas) ning mind see film ei mõjuta kuidagi. Aga oletagem, et ma suitsetaksin tänase päevani tavasuitsu, olen kuulnud positiivset e-sigarettidest ja lähen nüüd sõbra soovitusel seda filmi vaatama ning kinnitust saama, et e-sigaretile üleminek on üks õige samm. Uskuge mind, pärast selle filmi vaatamist otsustaksin jääda tavasigarettide juurde ning saadaksin veipijad ja nende jutud kuu peale. Milleks alustada, kui saan filmist selge signaali, et varsti ei saa enam kuskilt e-sigaretti ega vedelikku osta, muudest tekkinud küsimustest rääkimata...

Mis need muud küsimused on?

Aga loomulikult on esmaküsimus, miks taoline film üldse sündis, mis tekitab omakorda automaatselt veel kaks küsimust: kas filmi looja on mittepädev rumal inimene või ta on vastavalt tasustatud: sest lõppjäreldus on vääramatult ühene: film „Miljard elu“ teenib siis kas tahtmatult (vastus esimesele küsimusele) või siis tahtlikult (vastus teisele küsimusele) tubakatööstuse huve.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks film nagu muusika või teater või igasugune kunst, on üsna subjektiivne. Kellele ema, kellele tütar. Endal ei olnud täna võimalust seda vaatama minna ja kui oleks läinud, siis hoopis oodates seda, mis peale filmi saab, mitte nii väga filmi ennast, sest ega minu jaoks seal filmis enivei midagi uut ei oleks olnud. Küll aga kõik filmi järgne. Nüüd pean kahjuks kuulama seda kõike teiste käest. fak. 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tahtsin alljärgneva postitada originaalteemasse "A Billion Lives..", kuid millegipärast ei leidnud seda üles, seega postitan oma mõtted nähtud filmi kohta siia.

 

Kuna mõned siinsed foorumlased olid juba varem näinud paljude auhindadega pärjatud dokumentaalfilmi „Miljard elu“ ning teema oli ka siinsamas foorumis piltlikult öeldes üles haibitud, siis läksin täna suurte ootuste ja lootustega PÖFFi raames Eestis toimuvale esilinastusele, samavõrd ootasin ka kohtumist filmi loojatega. Olin ka ise omal käel filmile reklaami teinud, mida nüüd muidugi tagantjärele kahetsen.

Filmis pettumine oli totaalne, halvemgi veel, kuid sellest allpool. Te vast kõik teate tunnet, kus mõningates situatsioonides halba ei taheta öelda, kuid ka midagi head keelele ei tõuse. Seetõttu lahkusin saalist ka kohe peale filmi lõppu, hetkel, mil alustati filmitavat intervjuud režissööriga ega tahtnud kuulda, mida tal öelda on, veel vähem aga küsimusi esitada. Siiski, koduteel bussis jõudsin järeldusele, et vähemalt siin foorumis olen kohustatud südamelt kõik ära rääkima.

Internetis olin teinud eelnevalt kindlaks filmi pikkuse ning 95 minutit lubas eeldada asjalikku, sisutihedat, analüüsivat ja harivat dokumentaalfilmi. Kuid ta ei olnud seda mitte üheski mainitud parameetris. Otsesõnu välja öeldes oli tegemist mitte ainult amatöörliku loominguga (mis ta muidugi oligi), vaid koguni halvamaitselise propagandafilmiga, mis on teinud veipimisele määratult kahju.

Propagandafilm? Aga otse loomulikult, sest poolteist tundi (paar üksikut erandit välja arvata) tuli kuulda vaid biljon korda varem igalt poolt kuuldud propagandalauseid, olgu need siis suitsetamisvastased, suitsetamist pooldavad, veipimist pooldavad või veipimist maha tegevad kulunud lööklaused – õiged ja valed väited läbisegi.

Ei mingit sisu ega analüüsi. E-sigareti enda arengu liin – ümmargune null. Olulisim teema: e-vedelike teema ja selle areng – ümmargune 0, kui põlve otsas 5 erinevast tubakast ekstrakti tegemine välja arvata ning mis oma olemuselt oli küllaltki tülgastav. Internet on täis teadlaste uuringuid veipimise kahjutuse kohta – filmis isegi ei mainita neid kordagi, kõik taandus mitmele korrutamisele, et veipimine on 95% tavasigarettidest ohutum. E-sigareti vastaste valepropaganda kummutamiseks tehti küll paar hädist mittepiisavat, usutavat ning segast katset, mis mõjusid pigem vastupidi soovitule. Etc, etc etc

I-le pani punkti peale filmi lõpp: tõdemine, et USA ja Euroopa on juba sellised seadused vastu võtnud, mis suretavad veipimise varsti lõplikult välja – liisk olevat langenud ja midagi enam teha ei anna. Ehk nagu Winstoni-mees ütles: „Miks? Sest kedagi ei huvita“

OK, mina olen juba 3 aastat ja 7 kuud veipinud, selle abil esimese päevaga suitsetamisest lahti saanud (eelnevalt tossasin 45 aastat keskmiselt 1,5 pakki päevas) ning mind see film ei mõjuta kuidagi. Aga oletagem, et ma suitsetaksin tänase päevani tavasuitsu, olen kuulnud positiivset e-sigarettidest ja lähen nüüd sõbra soovitusel seda filmi vaatama ning kinnitust saama, et e-sigaretile üleminek on üks õige samm. Uskuge mind, pärast selle filmi vaatamist otsustaksin jääda tavasigarettide juurde ning saadaksin veipijad ja nende jutud kuu peale. Milleks alustada, kui saan filmist selge signaali, et varsti ei saa enam kuskilt e-sigaretti ega vedelikku osta, muudest tekkinud küsimustest rääkimata...

Mis need muud küsimused on?

Aga loomulikult on esmaküsimus, miks taoline film üldse sündis, mis tekitab omakorda automaatselt veel kaks küsimust: kas filmi looja on mittepädev rumal inimene või ta on vastavalt tasustatud: sest lõppjäreldus on vääramatult ühene: film „Miljard elu“ teenib siis kas tahtmatult (vastus esimesele küsimusele) või siis tahtlikult (vastus teisele küsimusele) tubakatööstuse huve.

Kui sul oleks natukengi viisakust olnud ei oleks sa püsti tõusnud ja lahkunud. Enne filmi anti teada, et filmi autorid on kohapeal japaluti mitte lahkuda... selle asemel, et püsti tõusta ja lahkuda ning pärast selja taga taga rääkida oli antud võimalus kõiki neid küsimusi autori enda käest küsida. Selleks nad kohal olidki. See on ikka eriti matslik, et mul tekis hunnik küsimusi ja teemasid mis mulle ei meeldinud ja selle asemel, et autori käest selgitusi küsida tõusen püsti ja pärast sõiman netis. Kas eesti mehel üldse pole julgust oma mõtteid otse välja öelda kui selleks antakse võimalus?

Väga lame. 

 

Filmi sisu arvustamata on see film mitmete riikide seisukohta riiklikul tasanadil muutnud ja teinud veipmise heaks miljard korda rohkem kui enamus tugiotooli tati pritse. Mida sina oled teinud selleks, et veipimist ei tapeta peale teiste panuse kritiseeerimise?? Oled sa mõnele seadusele oma kommentaari saatnud... või äkki meedias sõna võtnud?

Mõne poliitikuga suhelnud?

Kuradi lihtne on kritiseerida ilma ise midagi tegemata.

 

Tõesti ajab keema hetkel see, et nii mina kui paljud teised inimesed on tohutult vaeva näinud, et midagi muuta ja siis tuleb keegi ja tambib selle netis mudasse julgemata oma näoga probleeme lahata. 

 

Uskumatu kus jagub mõnedel kriitikat liigutamata ise lillegi selleks, et aidata olukorda muuta.

Netis sõimamine ei aita. Kui midagi ei meeldinud oleks saanud seda nii paneelis kui peale filmi küsida ja arutada.

Samasse purki kuulud asutustega kes jooksevad debati eest minema ja pärast targutavad.

 

Kui sul on arvamus siis ole mees ja kaitse seda mitte ära pritsi netis pärast tatti.

See film olenemata oma siusust ja selle headusest või mitte headusest on suutnud veipimist tohutult toetada.

 

See film ei ole tehtud veiparite jaoks ... meie ei saa sealt midagi uut teada. Filmi eesmärk on tuua info nendeni kes ei ole teemas nii sees.

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

Kuna mõned siinsed foorumlased olid juba varem näinud paljude auhindadega pärjatud dokumentaalfilmi „Miljard elu“ ning teema oli ka siinsamas foorumis piltlikult öeldes üles haibitud, siis läksin täna suurte ootuste ja lootustega PÖFFi raames Eestis toimuvale esilinastusele, samavõrd ootasin ka kohtumist filmi loojatega. Olin ka ise omal käel filmile reklaami teinud, mida nüüd muidugi tagantjärele kahetsen.

Filmis pettumine oli totaalne, halvemgi veel, kuid sellest allpool. Te vast kõik teate tunnet, kus mõningates situatsioonides halba ei taheta öelda, kuid ka midagi head keelele ei tõuse. Seetõttu lahkusin saalist ka kohe peale filmi lõppu, hetkel, mil alustati filmitavat intervjuud režissööriga ega tahtnud kuulda, mida tal öelda on, veel vähem aga küsimusi esitada. Siiski, koduteel bussis jõudsin järeldusele, et vähemalt siin foorumis olen kohustatud südamelt kõik ära rääkima.

Internetis olin teinud eelnevalt kindlaks filmi pikkuse ning 95 minutit lubas eeldada asjalikku, sisutihedat, analüüsivat ja harivat dokumentaalfilmi. Kuid ta ei olnud seda mitte üheski mainitud parameetris. Otsesõnu välja öeldes oli tegemist mitte ainult amatöörliku loominguga (mis ta muidugi oligi), vaid koguni halvamaitselise propagandafilmiga, mis on teinud veipimisele määratult kahju.

Propagandafilm? Aga otse loomulikult, sest poolteist tundi (paar üksikut erandit välja arvata) tuli kuulda vaid biljon korda varem igalt poolt kuuldud propagandalauseid, olgu need siis suitsetamisvastased, suitsetamist pooldavad, veipimist pooldavad või veipimist maha tegevad kulunud lööklaused – õiged ja valed väited läbisegi.

Ei mingit sisu ega analüüsi. E-sigareti enda arengu liin – ümmargune null. Olulisim teema: e-vedelike teema ja selle areng – ümmargune 0, kui põlve otsas 5 erinevast tubakast ekstrakti tegemine välja arvata ning mis oma olemuselt oli küllaltki tülgastav. Internet on täis teadlaste uuringuid veipimise kahjutuse kohta – filmis isegi ei mainita neid kordagi, kõik taandus mitmele korrutamisele, et veipimine on 95% tavasigarettidest ohutum. E-sigareti vastaste valepropaganda kummutamiseks tehti küll paar hädist mittepiisavat, usutavat ning segast katset, mis mõjusid pigem vastupidi soovitule. Etc, etc etc

I-le pani punkti peale filmi lõpp: tõdemine, et USA ja Euroopa on juba sellised seadused vastu võtnud, mis suretavad veipimise varsti lõplikult välja – liisk olevat langenud ja midagi enam teha ei anna. Ehk nagu Winstoni-mees ütles: „Miks? Sest kedagi ei huvita“

OK, mina olen juba 3 aastat ja 7 kuud veipinud, selle abil esimese päevaga suitsetamisest lahti saanud (eelnevalt tossasin 45 aastat keskmiselt 1,5 pakki päevas) ning mind see film ei mõjuta kuidagi. Aga oletagem, et ma suitsetaksin tänase päevani tavasuitsu, olen kuulnud positiivset e-sigarettidest ja lähen nüüd sõbra soovitusel seda filmi vaatama ning kinnitust saama, et e-sigaretile üleminek on üks õige samm. Uskuge mind, pärast selle filmi vaatamist otsustaksin jääda tavasigarettide juurde ning saadaksin veipijad ja nende jutud kuu peale. Milleks alustada, kui saan filmist selge signaali, et varsti ei saa enam kuskilt e-sigaretti ega vedelikku osta, muudest tekkinud küsimustest rääkimata...

Mis need muud küsimused on?

Aga loomulikult on esmaküsimus, miks taoline film üldse sündis, mis tekitab omakorda automaatselt veel kaks küsimust: kas filmi looja on mittepädev rumal inimene või ta on vastavalt tasustatud: sest lõppjäreldus on vääramatult ühene: film „Miljard elu“ teenib siis kas tahtmatult (vastus esimesele küsimusele) või siis tahtlikult (vastus teisele küsimusele) tubakatööstuse huve.

 

Kui sul oleks viisakust olnud kohale jääda oleks sa ka rahastuse kohta vastuse saanud. Aga kui viisakalt enne filmi öelud palve kohale jääda ei maksa midagi siis.... on tegemist raske juhusega kes ei suuda aru saada ei debatist ega viisakast käitumisest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Join the conversation

You can post now and register later. If you have an account, sign in now to post with your account.

Guest
Vasta sellele teemale...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoji are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.

Loading...
Sign in to follow this  

×
×
  • Create New...