keegiM

Mind veenas Pbusardo ülevaade ja ta väitis seal, et tegelikult võimsus sellel seadmel väga ei kõigugi, st tunnetuslikult. Ehk vahetult peale laadimist ja päeva lõpus oli enamvähem sama veip. Muide AIO paak on põhimõtteliselt väiksem versioon Cubisest.
 
Ülevaade siis siin: 
 

See "midagi" (mis ei ole üldse halb valik), mida proovida antakse, läheb tavaliselt ka kaubaks, sest kõike niikuinii võrdlemiseks proovida ei ole võimalik ja proovid ning ostadki seda, mida näidatakse   
 
Tegelikult piisakski ju vaid kümnekonnast artiklist, mis valdava enamuse poolt heaks kiidetud ning ülejäänu on vaid segadusttekitavaks sortimendiks "iseteadlikele erilistele", kes üldsusega samastuda ei soovi.
 
Kokkuvõtteks VTC Mini ja Cubis on hea valik nagu mõned muudki alternatiivsed valikud ning kui teemaalgata juba selle ära ostnud on, siis kiidab ka tema seda edasi (kui keegi ei hakka segaduse ja kõhkluste tekitamiseks miskit "veel paremat" soovitama) 
Liiga palju alternatiive on vad peavaluks  

Guugel aitab.  
Seal omajagu ideid ja näidiseid üle maailma.
Vali endale sobiv, hangi detailid ja pisut näputööd.
"Üllatuste" vältimiseks kohustuslikult soovitatav ka oomi seadusest, akude olemusest ja üldteoreetiline osa endale selgeks teha.
Pürotehnilised katsetusd isiklikul vastutusel. 
 
https://www.google.ee/search?q=diy+mech+mod&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj3587ojbTLAhXCdCwKHcL4Bw4QsAQIGQ&biw=1367&bih=1055#tbm=isch&q=diy+mech+box+mod&imgrc=_
 
Aga tänapäeval tundub siiski igas mõttes valutum ja edulisem juba valmis mod hankida ja saab lihtsamalt (kui just eesmärgiks omaette ei ole hobikorras midagi ise kokku aretada).

29 aastasest tubakaikkest vabanemise aastapäev.
Seega päevapealt loobumine on ka enda peal kogetud. 

29 aastasest tubakaikkest vabanemise aastapäev.
Seega päevapealt loobumine on ka enda peal kogetud. 

Guugel aitab.  
Seal omajagu ideid ja näidiseid üle maailma.
Vali endale sobiv, hangi detailid ja pisut näputööd.
"Üllatuste" vältimiseks kohustuslikult soovitatav ka oomi seadusest, akude olemusest ja üldteoreetiline osa endale selgeks teha.
Pürotehnilised katsetusd isiklikul vastutusel. 
 
https://www.google.ee/search?q=diy+mech+mod&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj3587ojbTLAhXCdCwKHcL4Bw4QsAQIGQ&biw=1367&bih=1055#tbm=isch&q=diy+mech+box+mod&imgrc=_
 
Aga tänapäeval tundub siiski igas mõttes valutum ja edulisem juba valmis mod hankida ja saab lihtsamalt (kui just eesmärgiks omaette ei ole hobikorras midagi ise kokku aretada).

Guugel aitab.  
Seal omajagu ideid ja näidiseid üle maailma.
Vali endale sobiv, hangi detailid ja pisut näputööd.
"Üllatuste" vältimiseks kohustuslikult soovitatav ka oomi seadusest, akude olemusest ja üldteoreetiline osa endale selgeks teha.
Pürotehnilised katsetusd isiklikul vastutusel. 
 
https://www.google.ee/search?q=diy+mech+mod&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj3587ojbTLAhXCdCwKHcL4Bw4QsAQIGQ&biw=1367&bih=1055#tbm=isch&q=diy+mech+box+mod&imgrc=_
 
Aga tänapäeval tundub siiski igas mõttes valutum ja edulisem juba valmis mod hankida ja saab lihtsamalt (kui just eesmärgiks omaette ei ole hobikorras midagi ise kokku aretada).

Lugemine on olnud tõesti nauditav ja käesolev postitus pole mõeldud arutelu takistamiseks ega lõpetamiseks.
Lekete tekkemehhanismis on kokkulepe praktiliselt saavutatud, jääb üle oodata veel arvutusi. Kirjeldatud on kahte tüüpilist lekkimist põhjustavat situatsiooni:
Clearo optimaalse siserõhu (alarõhk) tõus soojuspaisumise tõttu (nt üleminek külmast sooja) Väliskeskkonna õhurõhu kiire langus (nt lennuki õhkutõusmine) Erinevaid lahendusi selliste lekete vältimiseks või kahjude vähendamiseks on siin-seal ka mainitud. Aga nagu ütleb Murphy – üks unts rakendusi on väärt tonni abstaraktsioone. Ehk siis lekete füüsikaliste tekkepõhjuste kirjeldamise kõrval oleks hea aeg välja pakkuda ka praktikas proovitud tegevusi negatiivsete tagajärgede (lekete) ärahoidmiseks ning vaadata, kas ja kuidas need teooriat kinnitavad.
 
Omadest kogemustes kinnitaksin, et rahulik veipimine külmast õuest sooja tuppa tulles mõjub lekete ärahoidmisele hästi.
Tagasihoidlik veipimine (stealth, omal riisikol) väldib suuremad lekked ka lennu ajal, aga lurisema kipub ikkagi. Kaasavõetavad clearod olen püüdnud kaasa võtta tühjana ning need eraldi minigrippidesse pannud, jäägid paraku immitsevad ikka välja.

Näiteks siin on mõned tabelid toodud: http://www.engineeringtoolbox.com/air-altitude-density-volume-d_195.html
 
Altitude and Specific Volume Correction all on ruumala teguriks märgitud
kõrgus : tegur
-----------------
0000m : 1.00
1500m : 1.17
1980m : 1.24
2460m : 1.31
 
Võiks siis vist võtta, et 1800 meetri kõrgusel on ruumala umbes 1.21 ja 2400 meetri kõrgusel 1.3 korda suurema ruumalaga kui maapinnal?

Jah, kaane avatuna hoidmisel jookseb paak peaaegu tühjaks rõhkude ühtlustumise ning vedelikusamba raskuse tõttu ja mingit ülerõhku pole selleks vaja. Jah, normaalolekus on paagis kerge alarõhk, mis hoiab vedelikku sees.
 
Et nüüd vahepeal ühtlustada viimaseid seisukohti, kommenteerin varasemaid poste, alustades endast.
 
xiios ütles: ... ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega?
---
Selles vist ikka on küll küsimus -- ülerõhk tõesti ei pea tekkima. Piisab alarõhu vähenemisest, et vedelik voolaks. Miskipärast eeldasin, et õhk paisub nii kiirelt, et surub vedelikku välja. Nüüd tundub, et paisumine nii kiire pole ja vedelik jõuab oma raskusega ära voolata juba alarõhu piisaval vähenemisel. See ei muuda, et meil pole mitte tegu mingist hetkelisest alarõhu kadumisest tingitud väikese pealevoolamisega, vaid paagis algsega võrreldes oluliselt suurenenud õhuhulga paisumisega kaasneva lekkega.
 
EMTA ütles: Kui pealt lahti keerates tekivad mullid vedeliku sisse, siis ka see näitab, et rõhud ühtlustuvad ja mahl paneb mulinal vati sisse jugama.
---
Kui kaane lahti keeramisel tekivad paaki mullid, siis tähendab see vast hoopis seda, et kaas liikus vintimööda ülespoole ja suurendas paagis alarõhku, mille kompenseerimiseks tuli kambrist õhku juurde. TFV4-l käib kaas hinge peal lahti külgsuunas ja ei teki selle avamisel mingeid mulle -- õhul pole ju põhjust kambrist mullidena paaki tungida, kui tuleb hoopis ülevalt peale.
 
EMTA ütles: ... ja vatti on piisavalt tuugalt mahlakanalitesse topitud, ei hakkagi see lekkima tavaliste, meid ümbritsevate, temperatuuride muutumisel. Kui tekiks paagis ülerõhk, siis ei päästaks vati erinev kogus mahlakanalites lekkimisest.
---
Vedelikku hakkab kambrisse voolama omajagu rohkem võrreldes sellega, kui hetkeks oleks kaas avatud ning siis taas suletud ehk lihtsalt rõhud tasakaalustatud. Seda algsega võrreldes suurema koguse õhu ruumala suurenemise tõttu. Õues imeti X milliliitrit õhku sisse, toas tuleb aga välja voolata nii mitmel milliliitril vedelikul, milleni see X ml õhku toatemperatuuril paisuda suvatseb. Ja selle paisumise vastu aitaks korgid, aga mitte "korralik" wick.
 
EMTA ütles: Seega on paagis alati alarõhuga tegemist, mis hoiab vedelikku paagist väljumast. Selle osaga te ju peate nõustuma või ei nõustu ka sellega? Seega pole vaja eriliselt jõhkraid surveid ja kurat teab mis paisumisi, et tekkiks lekkimine, lihtsalt keera kaan maha ja näpud on märjad.
---
Mina nõustun.
 
EMTA ütles: Seega, lekkimise jaoks ei ole vaja ülerõhku, vaid piisab ka rõhkude erinevuse muutumisest algsest seisust.
---
Jep. Aga ma olen siiani kahtleval seisukohal, et kas sina sellega oled ikka päri, et paaki imetakse õues jahtudes õhku juurde? Ja see siis hiljem toas paisudes võimaldab vedelikul välja voolata?
 
Teemaks vist oli kunagi, et kas külma käes maha jahtunud Crius toas lekib või mitte. No kui ta päris kõrini täis või põhjani tühi pole, miks ta's ei leki. Aromamizer lekkis mõned tilgad -- prognoosin, et Crius pissib end kohe korralikult täis. Ja kui Aroma Criuse üle naerdes külili kukub, ilmub temagi alla samasugune loik.
 
Ma loodan, et nüüd on selge, kus me seisame, ja et siit saab üheskoos edasi minna.

Et asi põnevam oleks, siis tuleb veel arvestada vedeliku pindpinevust ja wicki tihedust ja et ka gravitatsioonijõud tirib vedelikku maa poole...

Palun peatage maakera - tahan maha minna!     

Kirjutasin siin pikka juttu, aga pärast kolme viimast pole nagu enam midagi lisada. Olin juba täitsa küps homme näitama, kuidas ühendatud anumates (üks kinnine ja teine lahtine e. pädev võrdlus clearoga) tekib tuppa tuues olukord, kus lahtises on vedeliku nivoo kõrgemal kui kinnises. Et oleks puust ja punaselt selge, kas tekkis ülerõhk või ei tekkinud

Kui palju surutakse oleneb aga juba nüansidest....
Kui suur on paak, kui täis on paak, kui palju on nö. varu ruumi kuumutuskambri põhjas vedeliku jaoks, kui palju on wicki mis suudab endasse imeda, kui kuiv see wick hetkel on, kui kiiresti kohe tõmbama hakatakse toas ja kui stabiilselt.
Ja nende koosmõjude tulemusena võib paak lekkida aga ei pruugi. Ehk siis rõhkude vahe loomulikult tekib ... aga on ka võimalus, et leket ei teki, sest muud faktorid kompenseerivad ülerõhu tõttu paagist väljuva vedeliku võimaliku lekke.

Jah, alarõhuga pudel külmas õues läheb ikka veel rohkem lömmi. Siledaks -- saunas.

Täiesti õige tees juhul, kui "õues" oleks veel suurem alarõhk
 
Kuid...
... pudel on ilma perfektse vikita suletud "süsteem", mille sisse "õue" minnes midagi ei lisandu ega "tuppa" tulles järelikult ka välja ei pressita 

Prooviks sellele rõhuteadusele läheneda teise nurga alt. Nimelt jahtudes õhk kahaneb, soojenedes paisub - igaüks võib veenduda kuidas toast välja viidud tühi plastikpudel mõne aja pärast lömmis on... 
Klearos on samuti õhku ja õue minnes see kahaneb ehk siis puudu jääv ruumiosa täitub õhuavast juurde imetava õhuga. Kui nüüd tuppa tulla, siis klearos olev õhk hakkab soojenedes paisuma ning kuna tal on väljapääsu ees vedelik, siis lükkabki selle välja. Seda tsüklit võib korrata kuni klearo lõpuks vedelikust tühjaks saab ning õhk vabalt liikuma pääseb.

Kahju, et mul Criust pole. Aga täna Aromamizeril vaba päev ja see nõustus meelsasti väikeses eksperimendis osalema. Kallasin natuke paaki tühjemaks ning panin veidi enam kui pooleks tunniks õue. Siis tõstsin tuppa soojenema. Vedelik otseselt välja ei purskunud, aga paar tilka august ikka välja oli jõudnud tunnike hiljem. Kui paak tundus juba toatemperatuuril olevat (võrdlesin köögisahtlist võetud lusikaga vastu põske hoides), siis lõpetasin katse ning keerasin tagurpidi, et näha, palju coilikambrist vedelikku välja niriseb.
 
Netist Criuse decki pilte vaadates paistab, et kui seal vedelik mööda kanaleid üles lükatakse, jõuab see kohe õhuavadeni e. pole midagi imestada, kui väga hõlpsasti välja tuleb. Aromal seevastu on ju dripperipõhi -- nagu kauss, mis kõigepealt täituma peab, et vedelik coili kõrgusel asuvate õhuaukudeni jõuaks. Ja välja ta jõudis, seega seal lükati päris paras kogus vedelikku punktist A punkti B. Keegi võiks Criusega sama testi ära teha, võib-olla natuke pikema õues hoidmisega
 
Vedelikutase katse alguses toas ning paagi terrassile asetamine.

 
Kohe peale õuest võtmist, siis veerand tundi hiljem -- on näha, kuidas paagis on tase vähenenud.

 
Siis veel jupp aega hiljem. Ja hiljem. Tase on veel alanenud.

 
Ja veel. Ja siis pärast vedeliku välja nõrutamist.

Ega mul mingit fundamentaalset avastust siin maailmale teatavaks teha pole ja kõnelen ka rohkem teoreetiliste teadmiste kui praktiliste kogemuste najal. Mõttekäik aga on selline, et kui me pürime mõnusalt niiske auru ja tihti ka suurema võimsuse poole, siis ühtlasi liigume wickimisel selles suunas, et vatt on just paraja tihedusega hoidmaks vedelikku paagis (toatemperatuuril). On vist selge, et õhk läbi vedelikuavade liikuda saab, eks -- paraku mõlematpidi. Kui tugeva jahtumise tõttu paagis oleva õhu tihedus märkimisväärselt suureneb e. ruumala väheneb, siis mahlaavade kaudu tõmmatakse alarõhu kompenseerimiseks terve hulk õhku paaki juurde, ja uuesti üles soojenedes tekib ju ülerõhk -- selles pole küsimust, ega? Aga mis peaks takistama sellel rõhul nüüd vedelikku coilikambrisse ning sealtkaudu läbi õhuavade välja lükkamast?

Silikonümbrised on mod'ide surm!!!
 
Kaitsevad küll mod'i kesta, kuid samas on ideaalseks võimaluseks elektroonikat niisutada või lausa uputada.
Eriti tundlikud on just mikrolülitid.
Kui muidu pühid niiskumise, märgumise või lauslekke korral piisad korpuselt kohe ära (või imbuvad ise taskusse), siis silikoni vahele jäänud piisad kogunevad kindlasti mikrolülitite vahele ning varem või hiljem tuleb hakata mod'i nädalate või kuude kaupa riisikotis hoidma, et sisu kuivaks saada, kui veel miskit üldse päästa annab ja tegemist ei ole mingi suurema lühisega mikroskeemides.
Eriti ebasoovitavad on silikonid RDA'de puhul, mis on pidevalt avatud ja kus paratamatult aurupiiskasid õhuavadest välja pihustub ning silikoni vahele need kindlasti ka satuvad.
 
Ka venivad silikonid soojemates oludes kiirelt välja ning tüdinesin nende keetmistest ja jäävannis jahutamistest.
Troopilises kliimas (kasvõi puhkuse ajaks), kus pidevalt niiske ja sooja pidevalt üle +30 on silikonümbrised lausa ebasoovitavad, sest nende alla koguneb hirmuäratavalt suur kogus kondentsi. Pealegi on need siis ebaesteetiliselt lotendavad ja kleepuvad ning seega täiesti üleliigsed.
 
Kulunud ja kriimustunud mod'i väliskest ongi selgeks tunnistuseks, et tegemist toimiva tööloomaga, mitte riiulisse seisma pandud poolpiduse ostueksitusega, mida toast lahkudes kaasa võtta ei riski, sest kunagi ei tea, millal jälle miskit segast peksma hakkab 
 
Minul juba ammu seisavad kõik silikonid karpides ja panen vajadusel mod'i ümber alles siis, kui kunagi üleliigseks jäänud töökorras mod'i kellegi kunagi edasi pakun ja värvikriimukesed kedagi hirmsasti häirida võivad.
Kuid ka siis on lihtsam armsaks saanud mod uuesti värvida või mingi kleebisega katta, kuid vähemalt minu poolt on kindel "ei" silikonidele. 

"Säästukoil"
Kuigi autotööstuses ilmuvad aina väiksemad ja säästlikumad sõiduvahendid, siis "veipimistehnika" üritab Watte rohkem ja rohkem pilvedesse viia.
Olen senimaani üritanud 0,5...1,0 oomi vahel püsida ja ka pisikese lemmikuks saanud "minimodiga" (iStick 30) võimalikku maksimumi võtta ja et ka aku hommikust õhtuni vabalt kestaks.

Viimane üritus Subtank Mini apkreidida on piltidel.
* Staged coil: Kanthal A1, clapton awg 30/34 - 5 keerdu, mille vahel 4 keerdu triple twisted awg32, d=2mm, => tulemuseks 0,6 oomi
Toimib: 15..40 Watiga.
Sõltuvalt maitse intensiivsusest kasutan ise 17..20 W.
Nagu loogiline olekski, siis mida kuumemaks ajad, seda tugevamat "õhutust" (loe läbitõmmet) vajab ja seda rohkem energiat ja "kütust" kulub, kuid mingeid "kuivasid lööke" ei ole täheldanud ka 50 Watiga. (50 W hakkasid hambad kuumaks kiskuma). 
 
 

"Säästukoil"
Kuigi autotööstuses ilmuvad aina väiksemad ja säästlikumad sõiduvahendid, siis "veipimistehnika" üritab Watte rohkem ja rohkem pilvedesse viia.
Olen senimaani üritanud 0,5...1,0 oomi vahel püsida ja ka pisikese lemmikuks saanud "minimodiga" (iStick 30) võimalikku maksimumi võtta ja et ka aku hommikust õhtuni vabalt kestaks.

Viimane üritus Subtank Mini apkreidida on piltidel.
* Staged coil: Kanthal A1, clapton awg 30/34 - 5 keerdu, mille vahel 4 keerdu triple twisted awg32, d=2mm, => tulemuseks 0,6 oomi
Toimib: 15..40 Watiga.
Sõltuvalt maitse intensiivsusest kasutan ise 17..20 W.
Nagu loogiline olekski, siis mida kuumemaks ajad, seda tugevamat "õhutust" (loe läbitõmmet) vajab ja seda rohkem energiat ja "kütust" kulub, kuid mingeid "kuivasid lööke" ei ole täheldanud ka 50 Watiga. (50 W hakkasid hambad kuumaks kiskuma). 
 
 

Väike nokitsemine õhtul ja tulemus:
 

 
Tegemist on Subtank miniga ja uue RBA peaga. Sisse mahutasin 2 viie keerust fused claptonit. Keeratud ümber 2mm kruvika, sisuks 2x0.32 ja claptoniks ümber 0.13 kanthal. 
 
Challenge teistele ehitamise huvilistele, kes suudab subtanki RBA-sse midagi rohkem ära mahutada! 
#BecauseICan #ShowOff